Õppe sisu

 

KUNSTIÕPETAJA ÜHISÕPPEKAVA

  • loob tingimused kunstipedagoogilise hariduse omandamiseks ning kutseoskuste kujunemiseks töötamaks põhikooli, gümnaasiumi ja kunstikooli kunstiõpetajana ning muuseumi hariduskuraatorina;
  • toetab teaduspõhise lähenemise kujunemist õpetajatöösse ja loominguliselt võimeka kunstiõpetaja kujunemist;
  • toetab valmisoleku kujunemist pidevaks professionaalseks enesearendamiseks ja jätkuõpinguteks doktoriõppes.

Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli kunstiõpetaja 3-aastane ühisõppekava lähtub maailmas laialt õpetajate esmahariduses kasutatavast põhimõttest, kus üldkasvatusteaduslikud ained on tihedalt seotud erialadidaktika ja õpetajapraktikaga. Õpe lähtub nii kasvatusteaduste ja psühholoogia uusimatest teaduspõhistest teooriatest kui kaasaegse kunsti suundumustest.

Pedagoogiline praktika on jagatud kolmeks osapraktikaks: üldhariduskooli praktika, kunstikooli praktika ja muuseumiõppe praktika, et võimaldada üliõpilastele reaalne õppeprotsessi planeermise, juhtimise ja analüüsimise kogemus eri tüüpi praktikaasutustes. Teoreetilised ained ja kolm osapraktikat on omavahel seostatud, et toetada teaduspõhise arusaamise kujunemist eri kunstididaktilistest käsitlustest ja nende mõjust kunstihariduse praktikale. Kunstiõpetaja magistriõppekava on suunatud õppija akadeemilisele ja isiksuslikule arengule ning tööjõuturule.

Õppetöö toimub kolme aasta jooksul (6 semestrit) kolmel päeval nädalas (neljapäev, reede, laupäev), mis soodustab  õppimise kõrvalt ka osalise koormusega töötamist.

Millised oskused omandatakse?

Kunstiõpetaja eriala magister

  • planeerib ja juhib õppeprotsessi, arvestades nii riiklike kui õppeasutuse regulatsioonidega;
  • loob õppimist ning õppija arengut toetava keskkonna õppijaid kaasates;
  • loob ja põhjendab teaduslikult oma käsitlust kunstiõpetusest, tuginedes kunstididaktika teoreetilistele seisukohtadele;
  • analüüsib kultuuri arenguprotsesse ja orienteerub kaasaegses kunstimaailmas ning omab süvendatud teadmisi ja oskusi vähemalt ühes kunsti kitsamas valdkonnas;
  • kavandab oma õpiteed ning on avatud pidevaks professionaalseks arenguks.

Kellena lõpetajad tööd leiavad

  • Üldhariduskooli kunsti-, arhitetkuuri-, disaini-, meedia- või visuaalkultuuri õpetajana
  • Huvialakooli õpetajana
  • Muuseumi haridustöötajana
  • Kunsti õpetaja ja vahendajana ateljeehariduses

Õppekava

2024/25 kunstiõpetaja ühisõppekava

2021/22 kunstiõpetaja ühisõppekava

2017/18 kunstiõpetaja ühisõppekava

2016/17 kunstiõpetaja ühisõppekava