Erialast

NAHAKUNST, AKSESSUAARI- JA KÖITEDISAIN KUI ERIALA

Eesti Kunstiakadeemia koolitab ainsana Eestis BA ja MA tasemel nahakunsti, aksessuaari- ja köitedisaini erialade professionaale.

Õppekava erialaained on jaotunud kahte suurde gruppi, mis läbivad kõiki kolme bakalaureuse õppeaastat: aksessuaariprojektid, mis tegelevad kottide, jalatsite, kinnaste, peakatetega ja köiteprojektid, mille alla koondub nii traditsiooniline kui kaasaegne köitekunst ja –disain. Erialast õpet toetavad traditsioonilised tehnoloogiad kõrvuti kaasaegsete võimalustega ning erialased loengud.

Lisaks väga erinevatele erialastele oskustele omandavad tudengid spetsiifilisi teadmisi valdkondades, mis toetavad disaineri/kunstniku loovust, annavad oskusi töötamiseks iseseisvalt, meeskonnas või koostöös tellijaga (portfoolio koostamine, säästev disain, ettevõtluse alused jmt.).

Magistritasemel tegeldakse süvendatult valitud teemaga, viimast toetab erialane suunaõpe ning teaduskonnakesksed valikprojektid.

Projektipõhine õpe mõlemal kõrgharidusastmel võimaldab vajaduspõhiseid teemamuudatusi õppekavas ning üliõpilasele rohkem vabadust otsustada oma hariduse sisu üle.

Osakonnal on koostöösuhted välisülikoolidega, laienev üliõpilasvahetus, õppejõudude liikumine. Kõrgest erialasest tasemest annavad tunnistust nii positiivne tagasiside kui tudengite, õppejõudude ja vilistlaste auhinnaga pärjatud saavutused näitustelt ja konkurssidelt üle maailma.

OSAKONNA ISELOOM, MÕTTEVIIS JA FILOSOOFIA

  • Nahakunsti osakonna eesmärgiks on anda kaasaegset, kvaliteetset ja rahvusvaheliselt tunnustatud haridust ning samal ajal säilitada traditsiooniline erialane oskusteave.
  • Hindame õppetöö protsessi ning pakume paindlikku ja vajaduspõhist õppekava, mis arendaks ja arvestaks üliõpilase loovuse, isikupära ning individuaalsete eelistuste ning soovidega.
  • Sellise kooslusena on eriala maailmas unikaalne ning annab laiapõhjalised teadmised nahast kui materjalist ning sellega seotud erinevatest valdkondadest.

Viimastel aastatel oleme õppekavade arendamisel suuremat tähelepanu pööranud õppeainetele ja –metoodikatele, mis toetavad loovust, arendavad oskusi oma ideede esitlemiseks ning annavad kogemuse töötamiseks tellijaga ja meeskonnas. Osakond toetab tudengite soovi vahetusõpinguteks 1-2 semestri ulatuses mõnes Euroopa kõrgkoolis.

  • Avatus – koostöö külgnevate erialadega, ettevõtetega ja partnerorganisatsioonidega
  • Paindlikkus – õppekavas läbiviidavate ülesannete sidumine reaalsete ja aktuaalsete probleemidega
  • Innovatsioon – uute lahenduste leidmine nii raami sees kui väljaspool raami

KUIDAS ÕPPIMINE VÄLJA NÄEB

Bakalaureuse õppekavas jagunevad erialaained kaheks põhivaldkonnaks: raamatuköite- ja aksessuaariprojektideks. Viimastes tegeletakse lisaks kotidisainile ka jalatsite, peakatete ja kinnastega. Kahe põhisuuna vahele mahuvad erinevad vormi- ja materjalitehnoloogiad, probleemist lähtuvad disainiülesanded, erinevad teoreetilised kursused, valikained ning praktika.

Kaheaastane magistriõppekava sisaldab üldteooria- ja erialaaineid, valitavaid projekte ja vabaaineid, erialast praktikat ning individuaalselt juhendatavat magistritööd. Õppekavas on oluline roll koostööl ettevõtete ja teiste akadeemia osakondadega.

  • Individuaalne lähenemine
  • Oskus töötada iseseisvalt ja grupis

NAHAKUNST, AKSESSUAARI- JA KÖITEDISAINKUNSTIAKADEEMIAS

Eesti Kunstiakadeemia Nahakunsti osakond sai alguse 1.märtsil 1917.aastal, mil Tallinna Linna Kunsttööstuskoolis, mis on tänase Eesti Kunstiakadeemia eelkäija, avati köite- ja kartonaaži töökoda. Selle juhatajaks sai nii siin kui Pariisis, Münchenis ja Sankt-Peterburgis kutseoskusi omandanud Eduard Taska.

Taska järel juhatas töökoda ning hiljem kateedrit 36 aastat (1925-1960) Adele (Mels) Reindorff, 1961-1981 oli eriala juhatajaks Ella Külv, 1981-1998 Ella Summatavet, 1998-2008 Illu Erma ning alates 2008 Lennart Mänd. Osakonnal on märkimisväärne metoodiline fond teostatud õppetöödest, vanimad näited pärinevad 1925.a.

Esimestel tegevusaastatel korraldas töökoda ajutiste kursuste kõrval juba ka regulaarset kaadriväljaõpet kaunistatud nahatööde alal. Raamatuköite ning ajalooliste nahakaunistustehnikate kõrval õpiti kujundama ja valmistama ka laekaid ning karpe. 1960.aastate alguses eriala profiil laienes, lisandus tööstuslik nahkehistöö, galanteriitoodete ja jalatsite kujundamine. Hakati ette valmistama kunstnikke tööstusele (Nahkgalanterii kombinaadile „Linda“, jalatsivabrikutele „Kommunaar“, „Välk“ jne). 1993.aastal likvideeriti jalatsidisaini õpe erialatundide arvu vähendamise ja tehnoloogilise baasi likvideerumise tõttu Tallinna Moemajas, galanteriiprogramm jäi õppekavasse kõrvalainena.

Sajandilõpp ning uue algus tõid palju muutusi – järjest tihenevad kontaktid eriala muuseumide ning köitekunsti ringkondadega kogu maailmas lõid võimaluse uute tehnoloogiate ning materjalidega tutvumiseks, näitustel osalemiseks ning rahvusvaheliste näituste korraldamiseks. Käivitus kraadiõpe, valminud magistritööd tegelesid nii uuenduslike tehnoloogiate kui naha ja kunsti vahekordade uurimisega. Korraldati rohkelt õppereise nii erialastele messidele, muuseumidesse, koolidesse kui ettevõtetesse. Tõhustus välissuhtlus.

Kunstiakadeemia endiste tarbekunsti erialade liitumine Disainiteaduskonna alla on toonud õppekavasse palju sisulisi muutusi. Lähenemine õpetatavale ainesele on muutunud oluliselt disainikesksemaks ning tihenenud on koostöö teiste osakondadega. Suurimaks muutuseks viimasel viiel aastal on olnud köite- ja aksessuaariõppe proportsioonide võrdsustumine bakalaureuse õppes ning magistritaseme ülesehitus. Viimase programm võimaldab üliõpilasel valida ülesandeid, mis rohkem toetavad tema huvivaldkondi.

Osakonnal on koostöösuhted välisülikoolidega, laienev üliõpilas- ja külalisõppejõudude vahetus ning rahvusvahelistel näitustel osalemine on integreeritud õppetöösse.

Täida küsitlus, võida meeneid!