Erialast

NAHAKUNST, AKSESSUAARI- JA KÖITEDISAIN KUI ERIALA

Eesti Kunstiakadeemia koolitab ainsana Eestis BA ja MA tasemel nahkaksessuaari- ja köitedisaini erialade professionaale.

Õppekava erialaained on jaotunud kahte suuremasse gruppi, mis läbivad kõiki kolme bakalaureuse õppeaastat: aksessuaariprojektid, mis tegelevad kottide, jalatsite, kinnaste, peakatetega ja köiteprojektid, mille alla koondub nii traditsiooniline kui kaasaegne köitekunst ja –disain.

Erialast õpet toetavad suundi ühendavad traditsioonilised tehnoloogiad kõrvuti kaasaegsete võimalustega ning erialased loengud. Lisaks kitsalt erialastele oskustele omandatakse disaineri tööks vajaminevad oskused ühiselt toote-, moe- ja tekstiilidisaini erialadega.

Üldõppeainetes omandavad tudengid teadmisi valdkondades, mis toetavad disaineri/kunstniku loovust, annavad oskusi töötamiseks iseseisvalt, meeskonnas või koostöös tellijaga (portfoolio koostamine, ettevõtluse alused jmt.).

Magistritasemel tegeldakse süvendatult valitud teemaga, viimast toetab erialane suunaõpe ning teaduskonnakesksed valikprojektid.

Projektipõhine õpe mõlemal kõrgharidusastmel võimaldab vajaduspõhiseid teemamuudatusi õppekavas ning üliõpilasele rohkem vabadust otsustada oma hariduse sisu üle.

Osakonnal on koostöösuhted välisülikoolidega, laienev üliõpilasvahetus, õppejõudude liikumine. Kõrgest erialasest tasemest annavad tunnistust nii positiivne tagasiside kui tudengite, õppejõudude ja vilistlaste auhinnaga pärjatud saavutused näitustelt ja konkurssidelt üle maailma.

OSAKONNA ISELOOM, MÕTTEVIIS JA FILOSOOFIA

  • Nahk on eksklusiivne materjal, seega meie tudengid õpivad praktiliste disainilahenduste kõrval looma ka eksklusiivseid ja unikaalseid esemeid.
  • Kuna oma töös lähtume pigemini probleemist, siis on protsessi kaasatud naha kõrval ka kõikvõimalikud muud materjalid.
  • Nahakunsti osakonna eesmärgiks on erialase traditsioonilise oskusteabe säilitamise kõrval otsida uusi innovatiivseid lahendusi – luua uut traditsiooni. Oluline on uute lahenduste leidmine nii raami sees kui väljaspool raami.
  • Teadmiste omandamisel peame esmatähtsaks õppetöö protsessi ning pakume paindlikku ja vajaduspõhist õppekava, mis arendaks ja arvestaks üliõpilase loovuse, isikupära ning individuaalsete eelistuste ning soovidega.
  • Arendame ja rakendame õppeaineid ja –metoodikaid, mis toetavad loovust, arendavad oskusi oma ideede esitlemiseks ning annavad kogemuse töötamiseks tellijaga ja meeskonnas.
  • Hindame avatust ja teeme koostööd külgnevate erialade, ettevõtete ja partnerorganisatsioonidega, mis annab tudengitele võimaluse omandada teadmisi ka teistelt õppekavadelt ning siduda õppekavas läbiviidavad ülesanded reaalsete ja aktuaalsete probleemidega.
  • Hindame laiapõhjalisi kogemusi – osakond toetab tudengite soove vahetusõpinguteks Euroopa kõrgkoolides. 

  • Nahal kui materjalil põhineva ja
    aksessuaaridisaini ning raamatuköitmist ühendava kooslusena on eriala
    maailmas unikaalne ning annab laiapõhjalised teadmised nahast kui
    materjalist ning sellega seotud erinevatest valdkondadest.

KUIDAS ÕPPIMINE VÄLJA NÄEB

Bakalaureuse õppekavas alustatakse disainiprotsessi mõismise ja erialaste tehnoloogiate omandamisega, arendatakse kommunikeerimisoskust paberil ja verbaalselt. Õpitakse töötama ideega, kuni toimiva prototüübi väljatöötamiseni või unikaalobjekti valmistamiseni. Sõltuvalt probleemipüstitusest toimub töö individuaalselt või grupis. Aksessuaariprojektides on fookuses koti, jalatsi, peakatte ja kinnaste disain, raamatuköiteprojektid keskenduvad tarbe- või unikaalköitedisaini probleemidele. Oluline osa on ka valitavatel ja külgnevate erialadega ühiselt läbiviidavatel projektidel, teoreetilistel kursustel ja praktikal.

Oluliseks peame tudengite individuaalset arengut, mille tagab töö väikeste õppegruppidega ja personaalne tagasiside kogu protsessi vältel.

Bakalaureuseõpe lõpeb portfoolio kaitsmisega.

Kaheaastane magistriõppekava sisaldab üldteooria- ja erialaaineid, valitavaid projekte ja vabaaineid, erialast praktikat ning individuaalselt juhendatavat magistritööd. Õppekavas on oluline roll koostööl ettevõtete ja teiste akadeemia osakondadega. Erialaseid projekte kaasajastatakse regulaarselt ning nende eesmärgiks on toetada tudengite erialast arengut, teadmisi ning oskusi.

NAHAKUNST, AKSESSUAARI- JA KÖITEDISAINKUNSTIAKADEEMIAS

Eesti Kunstiakadeemia Nahakunsti osakond sai alguse 1.märtsil 1917.aastal, mil Tallinna Linna Kunsttööstuskoolis, mis on tänase Eesti Kunstiakadeemia eelkäija, avati köite- ja kartonaaži töökoda. Selle juhatajaks sai nii siin kui Pariisis, Münchenis ja Sankt-Peterburgis kutseoskusi omandanud Eduard Taska.

Taska järel juhatas töökoda ning hiljem kateedrit 36 aastat (1925-1960) Adele (Mels) Reindorff, 1961-1981 oli eriala juhatajaks Ella Külv, 1981-1998 Ella Summatavet, 1998-2008 Illu Erma ning alates 2008 Lennart Mänd. Osakonnal on märkimisväärne metoodiline fond teostatud õppetöödest, vanimad näited pärinevad 1925.a.

Esimestel tegevusaastatel korraldas töökoda ajutiste kursuste kõrval juba ka regulaarset kaadriväljaõpet kaunistatud nahatööde alal. Raamatuköite ning ajalooliste nahakaunistustehnikate kõrval õpiti kujundama ja valmistama ka laekaid ning karpe. 1960.aastate alguses eriala profiil laienes, lisandus tööstuslik nahkehistöö, galanteriitoodete ja jalatsite kujundamine. Hakati ette valmistama kunstnikke tööstusele (Nahkgalanterii kombinaadile „Linda“, jalatsivabrikutele „Kommunaar“, „Välk“ jne). 1993.aastal likvideeriti jalatsidisaini õpe erialatundide arvu vähendamise ja tehnoloogilise baasi likvideerumise tõttu Tallinna Moemajas, galanteriiprogramm jäi õppekavasse kõrvalainena.

Sajandilõpp ning uue algus tõid palju muutusi – järjest tihenevad kontaktid eriala muuseumide ning köitekunsti ringkondadega kogu maailmas lõid võimaluse uute tehnoloogiate ning materjalidega tutvumiseks, näitustel osalemiseks ning rahvusvaheliste näituste korraldamiseks. Käivitus kraadiõpe, valminud magistritööd tegelesid nii uuenduslike tehnoloogiate kui naha ja kunsti vahekordade uurimisega. Korraldati rohkelt õppereise nii erialastele messidele, muuseumidesse, koolidesse kui ettevõtetesse. Tõhustus välissuhtlus.

Kunstiakadeemia endiste tarbekunsti erialade liitumine Disainiteaduskonna alla on toonud õppekavasse palju sisulisi muutusi. Lähenemine õpetatavale ainesele on muutnud õppe disainikeskseks ning tihenenud on koostöö teiste osakondadega. Aksessuaariõppest – kingadest, kottidest – on saanud põhivaldkond. Suurimaks muutuseks viimasel viiel aastal on olnud eralde ülese ühise disaini alusõppe mooduli sisseviimine õppekavadesse bakalaureuse tasemel ning magistritaseme ülesehitus. Viimase programm võimaldab üliõpilasel valida ülesandeid, mis rohkem toetavad tema huvivaldkondi.

Osakonnal on koostöösuhted välisülikoolidega, laienev üliõpilas- ja külalisõppejõudude vahetus ning rahvusvahelistel näitustel osalemine on integreeritud õppetöösse.

Täida küsitlus, võida meeneid!