art_history_and_socialism_banner-1

art_history_and_socialism_banner-1

Konverents nõukogudeaegsest kunsti- ja arhitektuuriajalookirjutusest 27.–29. oktoobril Tallinnas

Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi uurimisrühm korraldab N 27. – L 29. oktoobril 2016 ingliskeelse konverentsi nõukogudeaegsest kunsti- ja arhitektuuriajalookirjutusest „Art History and Socialism(s) after World War II: The 1940s until the 1960s“. Konverents leiab aset Teaduste Akadeemia saalis Toompeal (Kohtu 6).

Kuigi Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa sotsialistlike režiimide eksistents 20. sajandi II poolel on juba üsna kauge minevik, on seda endiselt vähe uuritud. Käesolev konverents võtab fookusesse „sotsialistlike“ kunstiajaloolaste toimetamised ülikoolides, näitustel ja massimeedias ning eeskätt nende kirjutatud tekstid.

Nõukogude kunstiajalookirjutust ja näitusepraktikaid, nagu kunsti ja arhitektuuri ennastki, määratles endiselt – kuigi eri maades erinevalt ligipääsetav – rahvusvaheline diskursus. Vaatluse all on kunstiajaloo n-ö rakenduslikud aspektid, hoiakute ja teadmiste siire laiemasse avalikkuse sfääri, ning iseäranis kunstiajalooliste ideede ja prakikate transnatsionaalne läbipõimumine.

Ajaliselt keskendub konverents kahele, vähemalt poliitiliselt selgelt nähtavale ajale – stalinistlikule ja „sulaaja-sotsialismile“, ning võrsub veendumusest, et on aeg „sotsialistliku kunstiajaloo“ uurijaile pakkuda ühist platvormi, kus „oma kunstiajalugudest“ rääkida ja neid teistega võrrelda. Kuigi teame, et Moskva jagas käske ja keelde, seda eriti Stalini ajal, näib, et nende rakendamisele nii Nõukogude Liidu liiduvabariikide kui ka Ida- ning Kesk-Euroopa kunstiajalugudes etendasid ideoloogilise surve ja/või terrori kõrval rolli ka muud faktorid, millest naabrid ei teadnud ega tea siiamaani.

Küsime konverentsiga, kuidas kohalikku kunsti- ja arhitektuuriajalootraditsiooni uutes poliitilistes oludes, neist lähtuvate kõikvõimalike painete tõmbetuultes, ja muutuva distsiplinaarse diskursuse „kokkupõrkel“ sünteesiti ning missugused kunstiajalood sellest sündisid.

Et teema on märksa laiem kui üks konverents katta suudab, on partnerinstitutsioonid võtnud korraldada järgnevaid kümnendeid ja teisi aspekte puudutavad n-ö jätkukonverentsid: 2017. aastal Leipzigis ja 2018. aastal Berliinis.

Seekordsel kolmepäevasel konverentsil Tallinnas esinevad hinnatud kunstiteadlased nii Euroopa, Venemaa kui Ameerika ülikoolidest. Üleskutsele laekunud enam kui 50 ettepaneku seast valiti lõplikku programmi 17 ettekannet. Valim on väga rahvusvaheline, õigupoolest vaid üks esineja on Eestist. Programmis on nii historiograafilisi kui teoreetilisi käsitlusi endise Nõukogude Liidu, aga ka teiste sotsialistlike maade kunstiajaloo kirjutusest ning periodiseerimisest.

Konverentsi töökeel on inglise keel. Osalemistasu ei ole. Registreerimine on avatud E 24. oktoobrini.

Programm, ettekannete lühikokkuvõtted, esinejate tutvustused, registreerimine ja muu info on leitav konverentsi kodulehelt: http://www.artun.ee/en/x/conference-art-history-and-socialisms.

Korraldaja:
Eesti Teadusagentuuri rahastatav uurimisrühm „Kunsti ajaloostades: kunstiajaloo-alane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal“ (PUT788, teema juht prof. Krista Kodres)

Programmi panid kokku:
prof. Krista Kodres (EKA; TLÜ),
Kristina Jõekalda (EKA),
Kädi Talvoja (EKA),
prof. Michaela Marek (Ida-Euroopa kunstiajaloo professuur, Berliini Humboldti ülikool)

Vastuvõttev asutus:
EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut

Partnerid:
Ida-Euroopa kunstiajaloo professuur, Berliini Humboldti ülikool (prof. Michaela Marek), www.kunstgeschichte.hu-berlin.de/institut/lehrstuehle/lehrstuhl-fuer-kunstgeschichte-osteuropas/ ja
Geisteswissenschaftliche Zentrum Geschichte und Kultur Ostmitteleuropas, Leipzig (dr. Marina Dmitrieva), http://research.uni-leipzig.de/gwzo/

Plakati disain:
Mikk Heinsoo

Konverentsi koduleht:
http://www.artun.ee/en/x/conference-art-history-and-socialisms

Kuupäevad

Asukoht

Märksõnad

Täida küsitlus, võida meeneid!