WORKSHOP “Questions of conservation. Polychrome wooden sculptures of the high altar retable of St. Nicholas’ in Tallinn.”

Algus k.p.:
11.11.2013

Lõpp k.p.:
15.11.2013

 

11.-15.novembril toimus Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Kunstimuuseumi ühise ettevõtmisena nädalane rahvusvaheline workshop, mis keskendus laiemalt puitpolükroomia ja kitsamalt Hermen Rode altariretaabli konserveerimisele.

Workshop oli suunatud eelkõige doktoriõppe, aga ka teiste tasemeõpete tudengitele ning erialaspetsialistidele.

Töötoa läbi viimiseks oli Eestisse kutsutud valdkonna kaks “grand old man’i”,
üks esindamas Lääne ja teine Ida konserveerimistraditsiooni – dr Arnulf von Ulmann, puitpolükroomia asjatundja ja Germaani Rahvusmuuseumi Konserveerimisinstituudi kauaaegne juhataja ning Rode altarit restaureerinud Nikolai Bregman Venemaa Riiklikust Restaureerimise ja Teadusliku Uurimise
Instituudist Moskvast.

5 päeva jooksul andis dr Ulmann auditoorsete loengute raames laiapõhjalise sissevaate keskaegse puitskulptuuri konserveerimisvõimalustesse, kaasaegsetesse esitlusmeetoditesse (3D rekonstruktsioonid jmt) ning käsitles vanema kunstipärandi eksponeerimistingimuste ja eksponaatide valgustusega seotud probleeme. Pärastlõunane tegevus toimus Nigulistes, Rode altari taha kooriruumi loodud konserveerimisstuudios.

Nädala jooksul analüüsiti Rode altari konserveerimise lugu, vaadati altari
sisse nii otseses kui ülekantud tähenduses, uuriti skulptuure mikroskoobi,
foto- ja videokaamerate vahendusel. Pärastlõunaste töötubade teoreetiline
diskussioon keskendus küsimusele, kuidas eilsed konserveerimisotsused mõjutavad tänaseid ja homseid otsuseid nii eetlises, esteetilises kui metoodilises
plaanis.  

Altari ulatuslikud konserveerimistööd viidi läbi 1975-1992 aastatel, mil
töid juhtis üks vene esirestauraatoreid Nikolai Bregman – osaliselt toimusid
need kohapeal (toona Oleviste kirikus, hiljem ka Nigulistes), osa altari
detaile aga viidi  Moskvasse restaureerimisinstituudi töökotta. Tööd katkestas poliitiline pööre 1992. aastal – puhastamata ja konserveerimata jäid umbes pooled retaabli skulptuuridest.

Nüüd, üle 20 aasta hiljem, jätkatakse konserveerimist Eesti Kunstimuuseumi
spetsialistide poolt; töödega kaasneb põhjalik tehniliste ja kunstiajalooliste
uuringute programm ning avalikkusele suunatud üritused.

Workshop oli mitmeid aastaid kestva suurprojekti avalöök, mille ülesanne haridusliku poole kõrval oli vaadata koos eriala tippspetsialistidega üle vene-aegse konserveerimise metoodika ning leida tänane konserveerimislahendus. 

Kokku osales töötoas üle 50 inimese nii Eesti Kunstiakadeemiast, Eesti
Kunstimuuseumist, Ennistuskojast “Kanut”, Tartu Ülikoolist, ERM-ist jm.  Ehkki kohati kippus erinevate keelte virrvarris (eesti, vene, inglise, saksa) teema fookusest välja libisema, võib kokkuvõttes hinnata nädala tulemust õnnestunuks – juba selliste suurmeeste kohalolu andis alustatud projektile täie hingamise.

Jälgige Niguliste kodulehte, kus vahendame oma tegevust ka filmilõigukeste ja varsti avaneva blogi kaudu.

Hilkka Hiiop, Hedi Kard, Tarmo Saaret

Jaga sõpradega:
Lisa Google kalendrisse

Postitas Hilkka Hiiop
Viimati muudetud

Muinsus­kaitse ja konserveerimine