Eesti Kunstiakadeemiasse õppima soovijate hulk on taas tõusujoonel. Tänavu esitasid sisseastumisavaldused ligi 1000 inimest, kellest kandideerima kvalifitseerus 932, so 10% enam kui mullu.
Rektor akadeemik Mart Kalm tõdes, et Kunstiakadeemia populaarsus üha kasvab.
“Tore on märgata, et meile tuleb lisaks gümnaasiumilõpetajatele veel ka vanemaid inimesi, kellele nende esimese praktilise eriala valik ei ole õnne toonud. Nüüd tahetakse looverialal õppides oma elu tasakaalu seada. Avaldusi on laekunud nii juristidelt, ärimeestelt kui arstidelt,” nentis akadeemik Kalm.
Bakalaureuseõppes on populaarseimad erialad endiselt graafiline disain ja sisearhitektuur. Magistriõppesse soovijate hulk on samuti kasvanud (191 avaldust), seal on võrdne huvi nii arhitektuuri-, disaini- kui vabade kunstide teaduskonna õppekavade vastu. Doktoriõppesse laekus sama hulk avaldusi kui möödunud aastal, so 20, mis jagunesid nelja õppekava vahel: kunstiteadus, kunst ja disain, muinsuskaitse ja konserveerimine ning arhitektuur ja linnaplaneerimine. Välisriikidest laekus tasemeõppesse üle 60 avalduse, kellest kandideerima kvalifitseerusid 39 inimest.
Bakalaureuseastmes on kõige suurem huvi disainiteaduskonna õppekavade vastu, kus 85-le kohale kandideerib 348 inimest, neist 117 graafilisse disaini (konkurss 6,5), kuhu võetakse suure huvi tõttu juba mitmendat aastat vastu ka rohkem tudengeid, so 18 õppekohale. Huvi on tõusnud ka moedisaini, tootedisaini ning ehte- ja sepakunsti vastu, konkursid 6,0; 4,7 ja 4,0 vastavalt.
Endiselt on suur tung arhitektuuriteaduskonda, kus kogub populaarsust sisearhitektuuri õppekava, mille vastu on huvi võrreldes eelmise aastaga ka kasvanud ja tänavune konkurss on 7,2 inimest ühele õppekohale; laekus 108 avaldust. Käesoleval aastal võetakse sisearhitektuuri vastu kolm tudengit rohkem kui mullu.
Ka vabade kunstide teaduskonnas on konkurss tihenenud ja seekord on enim avaldusi kunsti õppekavale, kuid selle järel kohe fotograafia ning animatsiooni õppekavad, kuid konkurss on tihe ka stsenograafiasse, 3,7 inimest ühele õppekohale.
Kunstikultuuri teaduskonda bakalaureuseõppesse laekus tänavu üsna samaväärne hulk avaldusi kui mullu, aga 5 avaldust vähem. Kui BA õppes on suurim huvi kunstiteaduse vastu, siis MA õppes on esile tõusnud muinsuskaitse ja konserveerimine, mis kogus seal teaduskonnas enim avaldusi.
Märkimist väärib, et nn traditsiooniliselt väiksematele erialadele on konkurss tänavu tõusnud, kus nii keraamika, klaasikunsti, nahakunsti, köite- ja aksessuaaridisaini ning ehte- ja sepakunsti kui tekstiilidisaini on 2,2-4 inimest ühele õppekohale.
Vestlused ja sisseastumiseksamid toimuvad 06.07.-10.07.2015. Õppima tulemise kinnitamine/õppekohast loobumine tuleb kinnitada SAIS-is hiljemalt 20.07.2015