Alar Läänelaid, Hilkka Hiiop ja Kristina Aas triennaalil ettekannet pidamas
16. – 19.05.2023 toimus Riias 13. Balti riikide konservaatorite triennaal alapealkirjaga Changes. Challenges. Achievements. (Muutused. Väljakutsed. Saavutused). Konverentsil osales arvukalt erialaspetsialiste EKAst, Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskusest Kanut, Tartu Ülikoolist, Rahvusarhiivist ja Kõrgemast Kunstikoolist Pallas.
Alates 1987. aastast igal kolmandal aastal ühe Balti riigi pealinnas aset leidvat konverentsi võõrustab vastava riigi konservaatorite erialaliit. Seekord saadi kokku Riias, Läti Ülikooli Teaduste Majas, järgmise triennaali korraldamise au on Eesti Konservaatorite Ühingul.
Eestis läbiviidud konserveerimistöödest oli konverentsil suisa seitse ettekannet. Esimesel sessioonil mõtisklesid Küllike Pihkva ja Gregor Kiin paberikonservaatori elukutsest. Vägeva punkti panid päevale Kristina Aas, Alar Läänelaid ja Hilkka Hiiop EKA juhitud projekti „Bernt Notke Püha Vaimu kiriku altariretaabli uuringud ja konserveerimine“ raames läbi viidud tehniliste uuringute ülevaatega.
Teise päeva avas Maria Lillepruun peaingel Gabrieli ikooni konserveerimisprojekti tutvustamisega. Heige Peets ja Ruth Paas andsid ülevaate ainulaadse, brokaatkattega ikooni konserveerimisest. Konverentsi viimast päeva alustas Jaan Lehtaru arutlusega digiteerimise olulisusest pärandivaldkonnas, jätkas Küllike Pihkva mõtisklusega tagasipööratavuse teemadel. Seejärel said sõnajärje Ülle Soosaar ja Maris Allik, kes rääkisid lähemalt litograafiatehnikas suuremõõtmelise paberalusel plakati konserveerimisest. Reedel, veel enne kojusõitu, oli kõigil võimalus osaleda erinevatel giidituuridel Riia kirikutes, muuseumides, konserveerimisstuudiotes jm.
Lisaks Balti riikidele oli konverentsil esinejaid Prantsusmaalt, Ukrainast ja Gruusiast. Konserveerimisvaldkondadest olid esindatud seina- ja tahvelmaal, polükroomne skulptuur, ikoon, keraamika, arhitektuur, kaasaegne kunst, paber, puit, metall, tekstiil, klaas. Mainida tasub lapsevankri, seenemulaažide, mõõga, arheoloogiliste klaashelmeste, käsikirja ning teatridekoratsioonide konserveerimise näiteid. Juttu tehti ka pedagoogilistest metoodikatest, gammakiirtega desinfitseerimisest, digitaliseerimisest ja hoonete mikrokliimast. Esitlusi täiendasid mitukümmend postrit, mille kaudu anti lühike ülevaade veel mitmetest materjalidest objektide konserveerimisprotsessist – marmor, kilpkonnaluu, köide, graafika, želatiin-negatiiv jpm. Ettekannete artiklitest koostatud mahukas trükis võimaldab ka hiljem huvipakkuvaid teemasid üle lugeda.
Pika traditsiooniga rahvusvaheline konverents annab hea ülevaate konserveerimisvaldkonnas toimuvast, sh uutest materjalidest ja innovaatilistest tehnoloogiatest, ning võimaldab valdkonda arendada ja spetsialistidevahelist koostööd tõhustada ka Eestis.
Loe lisaks: triennial2023.lv