Magistritööd 2019

Ivo Heinrich Arro “Sidus linnaruum” Töö otsib võimalusi kasutada linna omandis olevat maad arendustegevuseks nõnda, et üksikute ja killustunud uusarenduste asemel areneks linn tervikliku sidusa ruumina. Planeeringu eesmärk on lisaks uutele elu- ja äripindadele tekitada ühendus- ja sõlmpunkti juba eksisteerivate fragmenteeritud kudede vahele. Täpsemalt tegeleb planeering Sikupilli ja Kadrioru vahele jääva kunagise Loomaaia krundiga. Juhendajad: Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe
Ingrid Kaur “Uuesti merele. Otsides võimalusi positiivse arengu suunamiseks Noarootsi rannikualal Oma magistritöös tegelen ruumiotsingutega maa ja mere piiril. Iseloomulikud rannikukogukonnad on sajandeid oma mitmekesise pärandiga merekultuuri rikastanud, kuid praegune hääbumistrend tõstatab küsimuse: milline on hääbuvate rannakogukondade tulevik? Töökohtade puudus, töömigratsioon, vananev rahvastik ja hooajaline külastatavus on üle Eesti hääbuvatele ääremaadele iseloomulikud nähtused. Magistritöö eesmärk on luua positiivne arengustsenaarium Noarootsi rannikuala hääbuvatele kogukondadele. Juhendajad: Katrin Koov, Kadri Klementi
Jaana Kraus “Siirdumismaastik Surm on tähtis nii sotsiaalses, kultuurilises, ökoloogilises kui ka psühholoogilises aspektis. Suhe surmaga on muutunud duaalseks – ühelt poolt puutume surmaga kokku iga päev meedias, teiselt poolt võõrandume sellest ja ei tea kuidas sellega ümber käia. Meditsiini arenguga on elu pikenenud ning surmaga seotud teenused on muutunud äriks, mille tõttu see on inimeste teadlikust elust välja tõrjutud. Seepärast tegeleb käesolev magistritöö matusetalituse kompleksi loomisega, mis tooks tagasi isikliku suhe surmaga. Siirdumismaastik tegeleb surma toomisega argielu kõrvale, andes võimaluse igal vajalikul hetkel tulla kadunukese juurde linnast lahkumata. Samas säilib vajalik intiimsus matuse- ja leinatalituste jaoks. Matuselistel ja jalutajatel peaks olema võimalus võtta endale hetk aega, et süübida enda tunnetesse, mitte neid tõrjuda või maha suruda. Siirdumismaastik soosib inimeste kokkutulekut või juhuslikku põrkumist, uut sidet/kontakti. Eesmärk on muuta surma suhtumist ning suunata inimesi üksteist sootsiumina aitama. Kuigi ükski muutus ei toimu üleöö, mis tähendab, et see peab olema võrdlemisi delikaatne ja samal ajal provokatiivne. Juhendajad: Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe
Helmi Marie Langsepp “Ehitamata jätmisest. Mägi, mägiküla ja külalised Töö tegeleb perifeerse Suur-Kaukasuse mägipiirkonna teisenemisega turismisihtkohaks. Kadreerides asukoha külast mäetipuni, otsin, mida tuleks arhitektina teha ja mida tegemata jätta, et kohale jääks alles omapära, külale elu ja külalisele põhjus tulemiseks. Juhendajad: Katrin Koov, Kadri Klementi
Timmo Lass “Valga heaolukeskus Olin kuulnud aastaid enne arhitektuuriõpinguid jutte, kuidas Valga linna soovitakse rajada spaa- ja hotellikeskust, mis meelitaks inimesi lähipiirkondadest. Kohalikud ärimehed otsisid usinalt eskiisprojekti tegijaid, et Euroopa Liidu jõududega rahastada enda tegemisi, kuid see jäi aastateks ainult kohalike ärimeeste pühapäevaõhtusteks saunajuttudeks – ühtegi eskiisprojekti veel valminud ei ole ega ka ilmselt alustatud. Valga valla arengukava koostamisel kerkis kõigil avalikel aruteludel elanike esimese soovina esile spaakeskuse rajamine. Seetõttu anti ka viimastel valimistel Valga valla elanikele lubadus veekeskus rajada. Valga kesklinna arendamine projektipõhise keskusega on hea viis, kuidas kaasata erainvestoreid kahanevasse linna investeerima ning seeläbi majanduskasvu kogu piirkonnas stimuleerida. See võimaldab arendada avaliku ning erasektori vahelist koostööd ning tugevdada linna konkurentsipositsiooni riiklikul skaalal. Magistritöö väljundiks on multifunktsionaalne heaolukeskus, mis pakub teenuseid nii kohalikele kui ka turistidele. Eesmärgiks on tegeleda linna puudujääkidega ning ergutada kohalikku majandust. Hoones paiknevad funktsioonid ja teenused on valitud selliselt, et toetada kesklinnas olemasolevaid teenuseid ja tekitada vajadus uute järgi, mille nõudluse saavad täita kohalikud ettevõtlikud kodanikud. Juhendajad: Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe
Lauri Läänelaid “Turvaline linnakvartal. Kuidas luua elukeskkonda, mis toetaks turvalist linnaruumi? Geoff Manaugh oma raamatus “A Burglar`s Guide to the City” kirjutab tabavalt: “ …every city blooms with the kinds of crime most appropriate to its form. ” Ehk igas linnas õitseb seda tüüpi kuritegevus, mis vastab tema vormile kõige paremini. Kuigi kuritegevuse tegelikke põhjuseid tuleks ilmselt otsida ühiskonna sotsiaal- ja majanduspoliitilisest ajaloost, ei saa ruumi ja kurje tegusid teineteisesest päris lahutada: on olemas ohtlikud kohad ja on olemas vähem ohtlikud kohad. Magistritöö püüab pakkuda vastuseid küsimusele, kuidas ja mida võiks Tallinna kesklinna ehitada, et aidata kaasa turvalisema linnaruumi kujunemisele. Juhendajad: Martin Melioranski, Raul Kalvo
Kristi Merilo “Kodulähedane kool. Hooned ja maastik kui õpetajad Magistritöös “Kodulähedane kool. Hooned ja maastik kui õpetajad.” loon kogukonnakooli, kus nii arhitektuur kui loodus on õpetaja rollis. Loodust läbi vahetu kogemuse austama õppides, kasvavad noored, kes on tulevikus uuenduslikke lahendusi pakkuvad ning keskkonnast hoolivad. Hoone korrashoius osalemine paneb aga sellest rohkem hoolima. Koolihoonesse kujundan lapseskaalas ruumid ja loon sujuvama ülemineku lasteaiast kooli. Täiendan ka Tallinna koolivõrku, kuna puudus on kodulähedastest koolidest linna äärealadel, kus on suur noorte osakaal. Juhendajad: Katrin Koov, Kadri Klementi
Uljana Minakova “Maardu Kroodi piirkonna revitaliseerimine Magistritöö käsitleb Tallinna külje all, Maardu linnas Kroodi-nimelises piirkonnas paikneva endise keemiatehase ala, keskendudes selle revitaliseerimisele ja ümberplaneerimisele. Kasutades ära Kroodi olemasolevaid ressursse, otsin võimalusi, kuidas parandada kogu linna struktuuri, linnasisest liikuvust ja ühenduvust, rikastada rohelist keskkonda ja selle kättesaadavust ning realiseerida linna majanduslikku potentsiaali. Magistritöö eesmärk on suurendada linna võimalusi ja potentsiaale, muutmaks linna atraktiivsemaks nii kohalike jaoks kui ka uutele elanikele ning meelitamaks uusi ettevõtteid. Töö tulemusena valmib endisel keemiatehase alal planeeringu ettepanek. Juhendajad: Andres Alver, Douglas Gordon
Liisa Peri “Ühendades inimest ja looma. Loomade varjupaik ja teraapiakeskus Magistritöö tegeleb loomade ja inimeste ühendamisega linnakeskkonnas. Töö käsitleb lemmikloomadega seotud probleemistikku ning pakub neile arhitektuurses kontekstis lahenduse. Ettepanekuna loodud loomade varjupaik ning teraapiakeskus loob ühenduslüli linnaelanike ning lemmikloomade vahel, tugevdades inimeste ja loomade vahelist unikaalset sidet. Ettepanekuna loodav projekt asub Merimetsa rohealas ning koosneb loomade varjupaigast ja teraapiakeskusest. Keskus loob võimaluse loomadega suhtlemiseks, soodustab varjupaiga loomade adopteerimist ning parandab loomateraapia kättesaadavust. Töös keskenduti varjupaiga loomade ruumide ja keskkonna mitmekesistamisele, ning liigiomastele vajadustele. Lähtuda tuli ka inimeste vajadustest, et tagada potensiaalsemat adopteerimisvõimalust. Teraapia keskuse programmi kaasatakse ka hobused, et võimaldada hipoteraapiat. Töö eesmärkideks on varjupaiga loomadelel paremate keskkonna tingimuste pakkumine, linnainimeste ühendamine loomadega ning looma teraapia keskuse toomine Tallinnasse, et võimaldada abivajajatele teraapiat. Juhendajad: Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe
Jaanika Sau “Nägijaid ja mittenägijaid siduv tajumisruum Mis on pimedate ruumi- ja navigeerimispõhimõtete loogika ning millised ruumilised elemendid toetavad nende iseseisvat liikumist? Töö keskendub nägemispuudega inimeste peamistele probleemidele ühiskonnas ning nende lahendamise olulisusele. (Linna)ruum ei ole pimedaid ning vaegnägijaid toetav keskkond ning raskendab integreerumist ühiskonda. Sotsiaalne sidusus kahe osapoole – nägijate ja mittenägijate – vahel on lahendatud meeleelundeid stimuleeriva hoone näol, mis lähtub eelkõige nägemispuudega inimeste spetsiifikast. Multisensoorne keskkond on väljakutse visuaalikesksele ruumiloomele. Juhendajad: Martin Melioranski, Raul Kalvo
Diana Taalfeld “Tööstuslinn Sindi Hääbuvate väikelinnade teema on Eestis väga aktuaalne. Kuidas meelitada inimesi väikelinna ja kasutada lagunevat tööstuspärandit – need on küsimused, millele olen püüdnud vastuseid leida. Sindi puhul on tegemist väikese rohelise linnaga Pärnu külje all Tori vallas, linna südames asuv ajalooline kalevivabrik ja seda ümbritsevad hooned, määratlevad oluliselt nn. kesklinna atmosfääri. Kõige suuremaks küsimuseks ongi linna ja tehase ning varemete omavaheline suhtlus – kuidas panna varemed ja vana kalevivabriku ala linna kasuks tööle ning siduda kesklinnaga? Kas see ala võiks taas olla linna keskuspunktiks? Arvestades kalevivabriku minevikku ja tuues esile koha mälu loome tekstiili innovatsioonikeskuse. Tekitades koosluse, kuhu on segatud head ühendused, lähedus Pärnuga, võimas loodus ja jõgi, unikaalsed tellisvaremed, tekstiili ajalugu ning arenguperspektiivid – see võiks kulmineeruda originaalse väikelinna taas avastamisega nii elanike kui ka külastajate poolt. Juhendajad: Andres Alver, Douglas Gordon
Maili Tannenberg “Suvilaruum linnas. Vaheruumide võimalikud lahendused Töö otsib võimalusi tekitada suvilaruum linnas leiduvatesse vahekohtadesse, et mitmekesistada linnaruumi ning pakkuda alternatiiv funktsionaalsele, ettemääratud ruumile. Fookuses on igapäevasuse katkestamine, et akusid laadida, seedida, võtta aeg maha, luua kontakt ümbritsevaga ja anda inimesele võimalus avastada ruumi, kui loodusesse/suvilasse/maale sõitmine pole võimalik. Juhendajad: Katrin Koov, Kadri Klementi
Annika Valkna “Töö ja elu maal. Üürielupindade lisamine Imavere alevikku Magistritöö tegeleb maapiirkondade eluasemepuudusega, mis pärsib tööjuliikuvust. Maapiirkondade iseseisva ja linnast sõltumatu arengu eelduseks on terviklik elukeskkond: tänapäevamugavustega kodu, kättesaadavad igapäevateenused ning toimetulekuvahendeid pakkuv töö. Imaveres on need komponendid esindatud. Magistritöö käsitleb üürimajade rajamist maale kui inimese eluea ühe võimaliku eluetapi kujundajat. Seejuures küsib milline arhitektuurne käsitlus väärtustaks maa-elu olemuslikkust kõige enam. Juhendajad: Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe
Jaga sõpradega:

Postitas Kadi Karine
Viimati muudetud

Arhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuri­teaduskond