Käesoleva nädala pühapäeval kl 12-16 toimub Telliskivi loomelinnakus EKA tudengitele mõeldud ja EKA sisearhitektuuri osakonna korraldatud yakisugi-tehnika õpituba; teiselt poolt ohutuslinti pääsevad elava tulega puidu töötlemist oma silmaga vaatama ka pühapäeval Telliskivi loomelinnakus jalutajad.
Yakisugi ehk Shou-Sugi-Ban on juba sajandeid kasutatud vana puidupinna söestamise tehnika – arvatavasti on see maailma vanim puidu kaitsmise viis. Jaapanis kasutatakse yakisugi tegemiseks põhiliselt seedripuidust laudu, Eestis lehist, kuuske või mändi. Yakisugi tehnikas viimistletud laudu kasutatakse peamiselt hoonete fassaadidel, EKA sisearhitektuuri osakonnas kasutati tehnikat aga näiteks ka näituse “Ekspeditsioon Wunderlich. 11 sisearhitekti” kujunduses.
4. detsembri töötoa viivad läbi Peep Ani Emotionwallsist ja Mihkel Urmet TEMPT Arhitektidest. Peep Ani on yakisugi tehnikaga intensiivsemalt tegelenud juba kolm aastat, katsetades erinevaid toormeid ja versioone. Arhitekt Mihkel Urmetit võib pidada yakisugi tehnika maaletoojaks Eestis, sest just Urmet kutsus paar aastat tagasi Eestit külastama jaapani superstaari, sealse arhiktekti ja arhitektuuriajaloolase Terunobu Fujimori, kes pidas Eestis nii loenguid kui juhtis ka töötuba. Urmet propageerib puidu söestamist Eestis tänaseni ning vajadusel ulatab kõigile abikäe teema juhendamiseks. Töötuba korraldab EKA sisearhitektuuri osakonna tudeng Gerda Kaasik seoses oma magistritööga, mis uurib yakisugi tehnikas põletatud puidu helineelde omadusi.
Toormed ja tehnikad, mida kohapeal katsetame:
-
metsakuiv ehituspuit, ökoehitajate lemmik: metsakuival puidul on üsna suured pindmised kuivamispraod, mis põletades võimenduvad ja tekitavad vingeid pikimustreid;
-
ristipuu, ehk puidu ristlõige, et aru saada puidu olemusest, mis pidi puidurakud asetsevad ja miks on ristipidi puitu raskem põletada: hiljem kui laudmaterjali põletada, saab paremini aru, miks oksakohad tahavad kauem põletamist;
-
lehtpuu, näiteks tamm, suurim kontrast kohalikest puiduliikidest, et näha põletusprotsessi pikkust ja hiljem hinnata söekihi tugevust;
-
reljeefsed pinnad, nt Emotionwall toode TRAIL 58 tamm;
-
termotöödeldud tamm
-
lehis, üks levinumaid, mida mujal Euroopas kasutatakse
-
kuusk
-
kuidas sisselõiked mõjutavad puidupõlemise mustrit,
-
gaasipõletiga põletamine ning nn korstnameetodiga põletamine
Õpitoas on ruumi kümnele tudengile, registreerimiseks tuleb kirjutada Gerda Kaasikule: gerda.kaasik@artun.ee (lisatud 30.nov: KOHAD TÄIS!)
Lisainfo:
Gerda Kaasik