Andmepõhine ruumiloome – arvutamata linn

Arvutamine vihjab lõpetatusele – vääramatule teadmisele, et 1 + 1 = 2. Linna olemus on oma mitmepalgelises arvutamatu. Kuid linnaruumi erinevaid aspekte, selle komponente ning selles toimuvaid tegevusi saab visualiseerida, analüüsida ning simuleerida arvutuslike vahendite abil – linna saab arvutada!

Käesolev projekt vaatab andmeid ja linna arvutamist kolmest erinevast perspektiivist: andmete kogumine, andmete kasutamine strateegilises planeerimises ja andmete loomine projekteerimisprotsessi käigus. Kõik teemad on käsitletud läbi konkreetsete juhtumiuuringute ning projekti eesmärk ei ole teemaderingist täieliku ülevaate andmine vaid pigem teemade avamine ning erinevate tõlgenduste tutvustamine.

Üks linna toimimise seisukohast äärmiselt oluline valdkond on inimeste liikumine ja linnasisene mobiilsus üldiselt. Sellest tulenevalt saab ja tuleb planeerida ühistransporti, suunata autoliiklust ning kavandada linnatänavaid. Liikumiste hulk ja keerukus isegi Tallinna suuruses linnas on peadpööritav. Sellest arusaamiseks ei piisa lihtsalt kogutavatele andmetele peale vaatamisest, appi tuleb võtta arvutuslikud vahendid. Siiani on Tallinn kasutanud arvutuslikke mudeleid hindamaks planeeringute mõju autoliiklusele. Jalakäijate liikumiste uurimisele on häbiväärselt vähe tähelepanu pööratud ning selleks on mitmeid põhjuseid. Üheks põhjuseks on heade meetodite puudumine. Seda probleemile üritab lahendust leida käesoleva projekti üks osadest – jalakäijate WIFI uuring.

Nutikate linnade (smart city) ja suurandmete (big data) teemade populaarsuse valguses peame endalt küsima, kuidas kasutada linnaplaneerimisel otsuste tegemisel arvutuslikku analüüsi ja andmeid paremini? Ruumiandmeid linna kohta on tõesti juba praegu olemas tohutul hulgal. Neid andmeid toodame suures osas ise oma liikumisega linnas, kasutades kohapõhiseid nutirakendusi, makstes poes pangakaardiga, viibutades ühistranspordis „rohelist kaarti”, sõlmides kinnisvaratehinguid, taotledes ehitus- ja raieluba, või lihtsalt kaubanduskeskuse ukseloenduri vaatevälja jalutades. Nende andmete süvaanalüüs aitab linnas toimuvatest protsessidest paremini aru saada. Linnaliste protsesside mõistmine on omakorda aluseks paremini läbikaalutletud planeeringule ja seega vajalik tingimus parema linna tekkimiseks. MetaLINN projekt tutvustab lähemalt, kuidas andmeid analüüsides on võimalik luua alus strateegilisele planeerimisele.

Ruumiandmete puhul on üheks oluliseks parameetriks nende kättesaadavus. Avaandmete abil saavad linnakodanikud spontaanselt kontrollida planeeringulisi otsuseid ja protsesse. Avalikul sektoril on moraalne kohustus tagada avaliku raha eest kogutud andmetele vaba juurdepääs. Vabariigi valitsuse initsiatiivil loodud „Eesti avaliku teabe masinloetava avalikustamise roheline raamat” algab selge seisukohavõtuga, et „info- ehk teabevabadus on demokraatlikes riikides üks kodanike põhiõigusi”. Paraku ei ole avalik sektor pahatihti ise andmetele juurdepääsu avamisest huvitatud või puudub tehniline võimekus ja ressurss seda teha. Maksumaksjana peame sellisel juhul ise seda nõudma!

Ruumiandmeid saame luua projekteerimisprotsessi käigus. Need andmed ei kirjelda praegust ruumi, vaid annavad ettekujutuse tekkiva ruumi kohta ning lubavad planeeringuid ja projekte omavahel võrrelda andmepõhiselt. Tallinna Mustermaja pakub välja modulaarse süsteemi ja andmemudeli, mille alusel saab uute elamuarenduste planeerimisel tugineda mitte ainult projekti ruumilisele ja visuaalsele küljele vaid ka arvulistele näitajatele kuni ehitusmaksumuseni välja.

Jaga sõpradega:

Postitas Martin Melioranski
Viimati muudetud

Arhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuri­teaduskond