Arhitektuuriteaduskonnas valmis raamat Tallinna linnaehituslikest visioonidest

3. novembril kl 15 toimub Eesti Kunstiakadeemias raamatu “Lõpetamata Linn. Tallinna linnaehituslikud visioonid” esitlus. Sõna saavad nii kolm aastat kestnud uurimisprojekti kui raamatu valmimisse oma panuse andnud osapooled. EKA fuajees näeb raamatuesitluse puhul ka valikut makettidest ning animatsiooni, mis valmis kevadel Eesti Arhitektuurimuuseumis toimunud Lõpetamata linna näituse tarbeks. Nii uurimisprojekt kui raamat valmisid kinnisvaraettevõtte Kapitel toetusel. 

Äsja raamatupoodidesse jõudunud 400-leheküljeline kogumik võtab kokku kolmel aastal Eesti Kunstiakadeemia eestvedamisel toimunud uurimisprojekti “Lõpetamata linn” käigus peetud arutelud. Raamat on mõeldud kõikidele, kel on huvi mõelda Tallinna potentsiaalile tulevikulinnana – mida me Tallinnalt tulevikus ruumiliselt ootame, mida linn vajab ja millised probleemid linnaehituslikult seljatama peab, et olla atraktiivne nii elu- kui tööpaigana. 

25 autorit Eestist ja mujalt vaatlevad Tallinna potentsiaali arhitektide ja linnaplaneerijate vaatenurgast, lahates linna nii tervikuna kui pöörates tähelepanu võtmekohtadele. Eraldi peatükid tegelevad Lasnamäe ning teiste sama perioodi paneelelamupiirkondade ruumilise tulevikuga, vanalinna ümbritseva bastionivöö ala potentsiaaliga, Tallinna rohealade ja sinivõrgustikuga. Laiemalt vaadatakse, millises reeglite, lubade ja statistika taustsüsteemis toimub Tallinnas linnaehitus võrreldes teiste sarnase profiili ja suurusega linnadega Euroopas – Vilniuse, Helsingi, Zürichi, Kopenhaageni, Praha ja Riiaga. Lisaks küsitakse, kuidas saaksime planeerida paremat Tallinna, kasutades kõiki arvandmeid, mida on võimalik tehnoloogia abil täna linna kohta kokku koguda. 

Raamatu lõpus heidetakse pikem pilk tulevikku ja küsitakse, milline võiks Tallinn olla aastaks 2050 – milliseid linnaehituslikke lahendusi Tallinn vajaks, et olla eeskujuks mitte ainult Põhja-Euroopale, vaid tervele maailmale?

Süvitsi minevate artiklite vahele on pikitud intervjuud ja ümarlaua-arutelud mitmete Tallinna arengut suunanud, analüüsinud ja mõtestanud arhitektide, urbanistide, linnageograafide, arendajate ja linnaametnikega. Lisaks sellele leiab iga peatüki juurest vastava teemaga tegelevad EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengite tööd, kus otsitakse Tallinna väiksematele keskustele tulevikustsenaariume, mängitakse läbi paneelelamupiirkondade kaasajastamise võimalusi, pakutakse välja võimalusi arendada linna rohevõrgustikke, jne.

Kogumikku illustreerivad arhitekti ja fotograafi Paco Ulmani droonifotod, mis otsivad Tallinna piiri – kohta, kus linn lõpeb ja algab linnatagune. Fotograafi pilk on suunatud linnasüdame poole, ääristades ala, mida raamat käsitleb. Lisaks sellele leiab kogumikust rohkelt kaardimaterjali, mis aitab artiklites seatud ruumilistest potentsiaalidest paremat ettekujutust saada – selgub, kui palju Tallinna territooriumist on era-, linna- või riigiomandis, milline on Tallinna asustustihedus, taristu, hoonestusmustrid ja rohealad võrreldes Vilniuse, Helsingi, Zürichi, Kopenhaageni, Praha ja Riiaga.

Eesti- ja ingliskeelse kogumiku kirjastas Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond ning toimetas Pille Epner. 

Koostajad: ​​Andres Alver, Douglas Gordon, Kalle Komissarov, Eve Komp, Katrin Koov, Indrek Peil, Renee Puusepp, Johan Tali, Toomas Tammis, Siiri Vallner

Autorid: Johannes Madis Aasmäe, Konstantinos Alexopoulos, Andres Alver, Grete Arro, Karin Bachmann, Damiano Cerrone, Kees Christiaanse, Marco D’Annuntiis, Douglas Gordon, Raul Kalvo, Kalle Komissarov, Eve Komp, Katrin Koov, Maroš Krivý, Andres Kurg, Mart Meriste, Andres Ojari, Johan Paju, Claudia Pasquero, Indrek Peil, Marco Poletto, Renee Puusepp, Andres Sevtšuk, Lily Song, Johan Tali, Toomas Tammis, Paco Ulman, Siiri Vallner.

Keeletoimetajad: Kaja Randam, Luisa Tõlkebüroo (Greg Dunn, Sophie Marie Scrivener)

Tõlkijad: Kerli Linnat, Kaisa Kaer

Kujundus: Stuudio Stuudio

Kogumikku “Lõpetamata linn” on võimalik osta suurematest raamatupoodidest, Eesti Arhitektuurimuuseumist ning EKA raamatukogust.

Lisainfo: 

Pille Epner

raamatu toimetaja

EKA TAO juhtivspetsialist

pille.epner@artun.ee

Jaga sõpradega:

Postitas Triin Männik
Viimati muudetud

Arhitektuuri­teaduskond