E-kursus. Kompositsiooni alused kunstis ja arhitektuuris

Kompositsiooni alused annavad ülevaate komponeerimise protsessi olemusest ja põhilistest traditsioonidest arhitektuuri ja kujutava kunsti loomisel. Loengud tutvustavad rütmilise, tasapinnalise, ruumilise ja kontseptuaalse kompositsiooni aluseid kavandamispõhistes distsipliinides. Loengud annavad lähtealuse iseseisvate kompositsiooniülesannete leidmiseks ja lahendamiseks.

Lühikursus analüüsib mitmekihiliste kompositsiooniprotsesside olemust ning vaatleb kaasaegset ja ajaloolist kompositsiooni mõistet. Kursus käsitleb ja kirjeldab erinevate ajastute mõningaid enamlevinud kompositsioonivõtteid, vaatleb mitut juhtumianalüüsi ja selgitab teose loomisega seotud tähendusi. Kursus juhatab sisse ka kompositsiooniprotsesside teisenemise seoses digitaalreaalsuse kehtestumisega.

Kursusele on oodatud kunstist ja arhitektuurist huvitunud inimesed ning erinevate valdkondade kujundamise ja kavandamisega seotud professionaalid.

Eeldused osalejale
Keskharidus ja eesti keele oskus ja huvi arhitektuuri ja kunsti vastu

Kava

Loeng 1: Reaalsus, kujutis ja tähendus. Kompositsiooni olemus (138 min).

1.1. Sissejuhatus (24 min). Loengusarja intro. Meetod.

1.2. Kavandamiskesksete distsipliinide olemus (22 min). Juhtumi analüüs. Kompositsiooni meedium ja selle struktuur. Kavandamiskesksete distsipliinide ajalis-märgiline ülesehitus.

1.3. Kavandamise reaalsused ja horisondid (26 min). Juhtumi analüüs. Horisondi ja reaalsuse võimalikud mõisted. Kujutlus reaalsuste toimimisest ja suhetest. Kavandamise horisont. Ekraan kui uus meedium.

1.4. Kavandamine ja kompositsioon arhitektuuris (22 min). J. Kuusiku raamat „Ehituskunst“. Kompositsiooni naturalistlikud tüübid arhitektuuris.

1.5. Kompositsioon kujutavas kunstis (23 min). Francesco Guardi juhtumi analüüs. Jan van Eyck ja diagonaaljoon, horisontaal ja fookused. Spekulatsioon sfäärilisest projektsioonipinnast. Kalasaba-perspektiiv.

1.6. Oletus kõiksuse geomeetrilisest struktuurist (19 min). Inimproportsioonide ajaloost. Kuldlõige. Fibonacci seeriad. Le Corbusier’ moodul. Platoni „Timaios“.

Loeng 2: Projektsioon, kujutis, proportsioonid ja ruumiline dimensioon. Objektiiv, optika ja perspectiva artificialis (103 min).

2.1. Perspectiva artificialis (19 min). Projektsioonid. F. Brunneleschi eksperiment.

2.2. Projektsioonitehnoloogiad (15 min). Tehnoloogiarevolutsioonide lained. Visuaalse projektsiooni kujunemine. Modernismi piirid.

2.3. Perspektiiv kui tähenduse kandja ja visuaalne struktuur (17 min). Lineaarperspektiivi sümboolne vorm. Abstraktne peegelsilm. Kontseptuaalne sfääriline projektsioonpind. Dresdeni Madonna.

2.4. Optika ja objektiiv kui kujutamise tehnoloogiad (23 min). Johannes Vermeer. Optiline koopiamasin ja projektsioonitehnoloogia. Perspectiva artificialis.

2.5. Domineeriv  perspektiiv ja aksonomeetria vastupanu (28 min). Aksonomeetria ja dekonstruktsioon.

Loeng 3: Proportsioonid ja ajalooline dimensioon (148 min).

3.1. Sissejuhatus: Daidala kui kompositsioon (23 min). Daidala/daidalon kui maagiline kompositsioon.

3.2. Egiptus (24 min). Proportsioneerimise maatriks. Sissejuhatus tähendustekkele.

3.3. Antiik (28 min). Arhitektuuri proportsioneerimise näited Ateena Akropolisest. Spekulatsioon ruumilisest kujutamisviisist keraamikal.

3.4. Keskaeg (22 min). Keskaegse arhitektuuri geomeetria. Juhtumianalüüs: Hugo Libergier, Villard de Honnecourt, Albrecht Dürer.

3.5. Renessanss (21 min). Leon Battista Alberti käsitlus kompositsioonist. Circumscriptio, Istoria, Compositio, Receptio luminum. Leonardo da Vinci juhtumi analüüs.

3.6. Klassikad (29 min). Figuraalkompositsioon. Arhitektuuriansambel. Dialektiline kompositsioon.

Loeng 4: Kompositsioon vs. disain. Kompositsiooni ja disaini etümoloogia (103 min).

4.1. Kompositsiooni ja disaini etümoloogia (24 min). Kompositsioon ja disain eesti keeles. Sissejuhatavad fotod. Poeetilise nähtava kujutise tähenduskihistused – empiiriline tüüpika.

4.2. Kujutis kui kompositsioon ja kujutis kui disain (24 min). Spekulatsioon kujutise transformatsioonist disainiprojektiks.

4.3. Vahepala haridusest (17 min). Haridus kui kompositsioonikogemus Eesti Kunstiakadeemias.

4.4. Bauhaus kui modernismi fokuseerija (22 min). Walter Gropiuse mütoloogiline manifest. Bau ja Baukunst.

4.5. Bauhaus ja vahepala modernismist (16 min). Kompositsiooniõpetus Bauhausis. Juhtumianalüüs: Supermatism. El Lissitsky. Bauhausi hooned.

Loeng 5: Digitaalreaalsus ja kavandamise horisont: Tabula plena: ettekujutamise ajastu (112 min).

5.1. Tagasivaade (32 min). Kompositsiooni erinevad tõlgendused. Christopher Jones ja Christopher Alexander. Ron Levy: analüütilise teaduse võidukäik. Sissepõige ERKIsse.

5.2. Kompositsiooni lihtsustumine (28 min). Christopher Jones ja Christopher Alexander. Donald Schön, reflekteeriv praktik.

5.3. Digitaalreaalsuse 6 hübriidi (26 min). Digitaalreaalsuse mõiste. Imagosfääriline seisund ja teadmatuse seisund.

5.4. Instrumentaalsus vs. kompositsioon (25 min). Le Corbusier ja Ludwig Hilbersheimer. Lugemissoovitus. Digitaalreaalsuse ajastul. Mänguruum.

Kogu tsükli pikkus u 606 minutit ehk 13.5 akadeemilist tundi.

Õppemetoodika

Õppeprotsess koosneb viiest teemast, mis on jaotatud u 20 minutilisteks digitaalseteks loenguteks. 

Loengutsükli vältel on kolm õppekogunemist EKAs

1. Sissejuhatus 

2. Vaheseminar küsimusteks ja aruteluks 

3. Lõpuseminar esseede arutamiseks 

Õppekogunemised on vabatahtlikud, sest õppe saab läbida ka ainult e-õppena.

Kursuse läbinu

  • teab kompositsiooni olemusest ja põhilistest ajaloolistest traditsioonidest
  • saab ettekujutuse arhitektuurse objekti ja kujutise komponeerimisest proportsioonidest ja ruumilisest dimensioonist
  • saab lähtealuse, kuidas iseseisvalt alustada lihtsamate tasapinna- ja ruumielementide kompositsiooni ülesannete lahendamist

Hindamine

Kursus lõpeb arvestusega, mille saamiseks tuleb kirjutada essee loengute teemal. Arvestuse läbinule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Kohustuslik kirjandus

Kuusik, Edgar Johan. Ehituskunst. Valgus. Tallinn 1973.

Soolep, Jüri. Ruum ja mõte. Kolmas loeng: Mõte ja Aeg. EKA ja AB Medium. Tallinn 2011.

Lapin, Leonhard. Tühjus ja ruum. EKA. Tallinn 2011.

Lapin, Leonhard. Valge. EKA. Tallinn 2011.

Juhendaja

Jüri Soolep (filosoofiadoktor, Portsmouthi Ülikool, 2001) on arhitekt ja õppejõud. Ta on pidanud loenguid arhitektuurist ja arhitektuuriajaloost järgmistes ülikoolides: HafenCity Universität (Saksamaa), Anhalt University of Applied Sciences (Saksamaa), Tartu Ülikool (Eesti), University of Portsmouth (Suurbritannia), University of Oulu (Soome), University of Cork (Iirimaa), University of Porto (Portugal), University of Liverpool (Suurbritannia), Hosei University of Tokyo (Jaapan).


Aeg: 7. veebruar kuni 31. märts 2023,
kontaktkohtumised: 14. veebruar kell 17:45–20:00;  14. märts kell 17:45–20:00;  31. märts kell 17:45–20:00

Koht: e-õpe ja Põhja pst 7, Tallinn, Eesti Kunstiakadeemia ruum A202
Maht: 9 akadeemilist tundi kontaktõpet; 13,5 akadeemilist tundi e-loenguid; 29,5 akadeemilist tundi iseseisevat tööd (2 EAP)
Õppekavarühm: arhitektuur ja linnaplaneerimine
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496
Registreerumine: kuni 30. jaanuar või kuni kohti jätkub
Hind: 280 eurot 

Registreerun

Jaga sõpradega:
Lisa Google kalendrisse

Viimati muudetud