Etnoteemalise kudumi­kollektsiooni loomine

Disain: Vilve Unt

Kudumikollektsiooni loomise kursus annab ülevaate loomeprotsessidest ning võtmeküsimustest ja praktikatest sügavuti, sellest, kuidas kasutada etnograafilist pärandit tänapäevases moepildis. Kursus annab lühiülevaate ka maailma rahvaste kudumiskunsti traditsioonidest ja tänapäevastest erinevatest silmuskudumise trendidest.

Kursusele on oodatud moe- ja käsitööhuvilised, kes tegutsevad antud valdkonnas või soovivad sellega alustada.  Osalemise eelduseks on huvi etnograafia ja moevaldkonna vastu ning võime orienteeruda moemaailmas, samuti teadmised silmuskudumisest.

Kursusel tutvustatakse rahvakunsti pärandi kasutamist inspiratsiooniallikana. Kursusel osalejad saavad teadmisi loomeprotsessi erinevatest etappidest ning seda mõjutavatest teguritest. „Rahvarõiva tõlgendamises on paljugi illusoorset, kuid ta on kujunenud meie tänapäeva reaalsuseks ja nii tuleb sellesse ka suhtuda,” on kirjutanud Reet Piiri raamatus „Rahvarõivaid Eesti Rahva Muuseumist”. 

Kuidas kujunes kohalik rõivamood ja ilumõiste omal ajal, milliseid värve ja mustreid peeti ilusaks ning kuidas tõlgendada ilusaks olemise kunsti – need on teemad, mis tuleb lahti mõtestada ja tuua tänapäeva.

 

Ajakava

  1. päev. Kudumise ajalugu ehk esiemade kudumisoskused, ülevaade silmuskudumise tavadest ja tehnikatest. Kudumiskunsti areng ja levimine, mille tulemusena võime näha mustrites erinevate kultuuride mõjutusi. (Lela Nargi „Maailma rahvaste kudumiskunst, Väärikad traditsioonid ja kirev tänapäev”)
  2. päev. Tänapäeval loodud etnograafiast inspireeritud esemed ühendavad vanu traditsioonilisi mustreid ja kaasaja moe nõudmisi. (Rita Taylor „Kudumise ajalugu”)
  3. päev. Vanad etnograafilised koekirjad arhiivivaramutest on taas populaarsed, kuna mood pöördub viimasel ajal inspiratsiooni saamiseks pidevalt rahvakunsti poole, mis pakub rikkaliku mustrivalikuga unikaalseid võimalusi. (Irina Tammis, Elo Lutsepp „Eesti tikand”, „Eesti tikand 2”)
  4. päev. Kuidas kasutada ehedat etnograafilist materjali kollektsiooni loomisel, kuidas tõlgendada mustreid tänapäevases kasutuses ja saada inspiratsiooni võrratust värvimaailmast? Reet Piiri raamat „Eesti kihelkondade värvid” on teejuhiks, et avastada värviharmooniaid, mida on mõjutanud metsataimedest ja lilledest välja võlutud värvitoonid, mis kunagi mõjutasid kohaliku moepildi kujunemist. Kõike seda on võimalik kasutada kaasaegsetes tõlgendustes.
  5. päev. Ammustest aegadest alates on käsitsikudumine kui iidne ja auväärne käsitööoskus kuulunud eesti naise igapäevaellu. Mustreid kooti ka kahte-kolme värvi lõngajääke kasutades, mis oli juba tol ammusel ajal kokkuhoidlik ja säästlik mõtteviis. (Reet Piiri „Eesti kampsun Eesti Rahva Muuseumi kogudest”)
  6. päev.  Kudumiseks võivad tõuke anda praktiline vajadus, mustri ilu, põnevad faktuurid või imeilusad lõngavalikud. Kududes aitame elus hoida ja edasi arendada sajanditepikkust väärikat traditsiooni – kunsti, mida luuakse lõnga ja varraste abil. Tänapäeval on võimalik äratada ellu omaaegsed varrastel kootud silmuskudumite mustrid uutes kaasaegsetes lahendustes kudumismasinatel kootud esemetel. (Anu Pink, Siiri Reimann, Kristi Jõeste „Eesti silmuskudumine”)
  7. päev.  Ülevaade 20. sajandi vintage-kudumitest erinevate kümnendite stiilidest lähtuvalt. (MarnieFogg „Vintage Fashion Knitwear”) Moemaailma ja Eesti käsitöö ajakirjade näited tuntud moekunstnike loomingust.
  8. päev. Tänapäeval on kudumitest saanud moerõivad, hetke moepilti vaadates pole rõivamood veel kunagi varem nii palju kootud esemeid soosinud. Samuti leidub etno-sugemetega disainilahendusi erinevate disainerite käekirjades üle kogu maailma, küsimus on oma juurte ja identiteedi säilitamises. (Ülevaade maailma hetke moepildist moekollektsioonide analüüsi põhjal. Vogue Runway)
  9. päev. Käsitsi vs. masinkudumise võimalustest ja tehnikatest. Värvi- ja lõngakaardid, materjalist lähtuvalt mustrite loomise võimalused, mis on üks algmaterjal ja inspiratsiooniallikas kudumikollektsiooni loomiseks.
  10. päev. Kodutööde esitlus paberkandjal, analüüs ja arutelud.

 

Kursuse läbinu

  • on teadlik ja oskab kasutada vanu traditsioonilisi mustreid inspiratsiooniallikana  
  • oskab viia vastavusse oma ideid kaasaja moe nõudmistega
  • oskab kasutada teadmisi loomeprotsessi erinevatest etappidest 
  • oskab omandatud teadmiste baasil luua silmuskudumise teemalise moekollektsiooni

 

Kursuse lõpptulemuseks on moekollektsiooni loomine, kasutades traditsioonilise käsitöö elemente modernses võtmes ning kaasajastades käsitööpärandit.  Kursus lõpeb arvestusega, mille sisuks on moekollektsiooni esitlus paberkandjal, analüüs ja arutelu. Arvestuse läbinule väljastatakse Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Juhendaja Vilve Unt on olnud kauaaegne Eesti Kunstiakadeemia moedisaini osakonna professor ja EKA avatud akadeemia moestilistika õppekava juht, kes moetudengite koolitamise kõrvalt on viimastel aastatel aktiivselt esinenud oma loominguga näitustel ja Tallinn Fashion Weekil. Tema loomingut on tunnustatud Hõbenõela auhinnaga. www.vilveunt.eu

 



Aeg:
7. oktoobrist kuni 9. detsembrini 2019 kell 18–21
Koht: Põhja pst 7, Tallinn, Eesti Kunstiakadeemia joonistamisklass A204
Maht: 40 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 64 akadeemilist tundi iseseisvat tööd (4 EAP)
Hind: 400 eurot
Õppekavarühm: moe-, sise- ja tööstusdisain
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496

Registreerun kursusele

 

Jaga sõpradega:
Lisa Google kalendrisse

Viimati muudetud