Üritused
02.05.2024
Avatud arhitektuuriloeng: Lara Almarcegui
EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. kevadel üldpealkirjaga Unlearning.
Lara Almarcegui peab 2. mail EKA aulas loengu “Ehituspraht, tühermaad ja kaevandamise õigused: kellele kuulub maa ja kes võib sealt võtta” / Construction Rubble, Wastelands and Mining Rights: who owns the ground and who can extract it.
Kevadise loengusarja kuraator, urbanistika professor Maroš Krivy avab peateemat järgmiselt:
“Unlearning idee haakub väärtuste, kujutluste ja teadmiste süsteemidega, mis kujundavad tänapäeva arhitektuuri ja urbanismi valdkondi. Näiteks kirjandusteadlase ja kriitiku Gayatri Spivaki sõnul ei puuduta õpitust loobumine, õpitu teadlik unustamine mitte ainult seda, mida öeldakse, vaid ka seda, mida ideoloogilise formatsiooni osana ei öelda. Tänapäeva üldine surve on muuta disain eliidi huvidele alluvast valdkonnast kõikehõlmavaks interdistsiplinaarseks praktikaks, mis suudab reageerida erinevatele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele vajadustele.
Unlearning ei ole unustamine, vaid aktiivne protsess, mille käigus lahatakse oletusi ja eeldusi, mis kujundavad arhitektuuri- ja urbanistlikku praktikat maailma eri paigus.”
Lara Almárcegui kunstipraktika uurib maa ja linnaruumi materiaalseid tahke. Ta on töötanud erinevates linnades, tuvastades mahajäetud, kasutamata või unustatud paiku ning uurides sotsiaalsete, poliitiliste ja majanduslike muutuste põhjustatud kaasaegseid ümberkujundamise protsesse. Viimastel aastatel on Almárcegui pööranud tähelepanu ehitusplatsidele, eelkõige uute hoonete ehitamisel kasutatavatele komposiitmaterjalidele ning maa ja arhitektuuri tsüklilisele suhtele. Almárcegui esindas Hispaaniat 55. Veneetsia biennaalil (2013).
Lara Almarcegui uurib oma töödes linnaliste nn perifeeriate ruume ning nende ehitamise, arendamise, kasutamise praktikaid ning lagunemist. Oma suuremahuliste projektidega soovib ta käivitada dialoogi linnamaastiku füüsilist reaalsust loovate elementide ja maastikule omase pideva muutuse vahel, uurides seda lammutamise, kaevandamise, ehitusmaterjalide ja kaasaegsete varemete kaudu.
Lara Almarcegui toormaterjali installatsioonid teevad tajutavaks ekstraktivismi, mida on uue ruumi tootmiseks vaja, joonides alla ehitatu ja linna, maapõue ja maapinna omavahelisi suhteid. Et juhtida tähelepanu ehitatud keskkondade määratule maa- ja ressursikasutusele, kuhjas kunstnik Baseli linnaväljakule sealsamas linnaäärses karjääris igapäevaselt kaevandatavas mahus kruusa, millest kerkis nelja päevaga 1000-tonnine mägi (projekti tellija Creative Time, Messe Basel, 2018). Kunstnik on teinud ka eri objektidele ehitusmaterjalide inventuure: nt Sâo Paolo on ehitatud 446 miljonist tonnist betoonist (Sâo Paulo biennaal 2006) ning Hongkongi M+, üks viimaseid suuri muuseumiprojekte, on valmistatud 168 938 tonnist kruusast.
Kellele kuuluvad maa ja ressursid, kellel on õigus neid kaevandada? Juriidiliselt kuuluvad loodusvarad riigile, kuid valitsustel on voli anda uurimis- või kaevandamisõigusi ka ettevõtetele. Maavarade omandiõigust ja loodusvarade kasutamise õigust uurides on Almarcegui samuti omandanud vastava loa (Mineral Rights, Graz, alates 2015): Oslo lähedal asuvas Tveitvangenis laieneb tema maavarade uurimisõigus alates 2015. aastast ühe ruutkilomeetri suurusele alale ja ulatub aluspõhjast maakera keskmesse.
Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.
Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Kõik loengud on inglise keeles ja tasuta.
Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Kevadloengute ajakava
14. märts kl 18.00 Jess Myers (arhitekt, Syracuse University)
4. aprill kl 18.00 Oulimata Gueye (kuraator, Pariis)
18. aprill kl 18.00 Henriette Steiner (arhitektuuriajaloolane, Copenhagen University)
2. mai kl 18.00 Lara Almárcegui (kunstnik, Rotterdam)
Avatud arhitektuuriloeng: Lara Almarcegui
Neljapäev 02 mai, 2024
EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. kevadel üldpealkirjaga Unlearning.
Lara Almarcegui peab 2. mail EKA aulas loengu “Ehituspraht, tühermaad ja kaevandamise õigused: kellele kuulub maa ja kes võib sealt võtta” / Construction Rubble, Wastelands and Mining Rights: who owns the ground and who can extract it.
Kevadise loengusarja kuraator, urbanistika professor Maroš Krivy avab peateemat järgmiselt:
“Unlearning idee haakub väärtuste, kujutluste ja teadmiste süsteemidega, mis kujundavad tänapäeva arhitektuuri ja urbanismi valdkondi. Näiteks kirjandusteadlase ja kriitiku Gayatri Spivaki sõnul ei puuduta õpitust loobumine, õpitu teadlik unustamine mitte ainult seda, mida öeldakse, vaid ka seda, mida ideoloogilise formatsiooni osana ei öelda. Tänapäeva üldine surve on muuta disain eliidi huvidele alluvast valdkonnast kõikehõlmavaks interdistsiplinaarseks praktikaks, mis suudab reageerida erinevatele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele vajadustele.
Unlearning ei ole unustamine, vaid aktiivne protsess, mille käigus lahatakse oletusi ja eeldusi, mis kujundavad arhitektuuri- ja urbanistlikku praktikat maailma eri paigus.”
Lara Almárcegui kunstipraktika uurib maa ja linnaruumi materiaalseid tahke. Ta on töötanud erinevates linnades, tuvastades mahajäetud, kasutamata või unustatud paiku ning uurides sotsiaalsete, poliitiliste ja majanduslike muutuste põhjustatud kaasaegseid ümberkujundamise protsesse. Viimastel aastatel on Almárcegui pööranud tähelepanu ehitusplatsidele, eelkõige uute hoonete ehitamisel kasutatavatele komposiitmaterjalidele ning maa ja arhitektuuri tsüklilisele suhtele. Almárcegui esindas Hispaaniat 55. Veneetsia biennaalil (2013).
Lara Almarcegui uurib oma töödes linnaliste nn perifeeriate ruume ning nende ehitamise, arendamise, kasutamise praktikaid ning lagunemist. Oma suuremahuliste projektidega soovib ta käivitada dialoogi linnamaastiku füüsilist reaalsust loovate elementide ja maastikule omase pideva muutuse vahel, uurides seda lammutamise, kaevandamise, ehitusmaterjalide ja kaasaegsete varemete kaudu.
Lara Almarcegui toormaterjali installatsioonid teevad tajutavaks ekstraktivismi, mida on uue ruumi tootmiseks vaja, joonides alla ehitatu ja linna, maapõue ja maapinna omavahelisi suhteid. Et juhtida tähelepanu ehitatud keskkondade määratule maa- ja ressursikasutusele, kuhjas kunstnik Baseli linnaväljakule sealsamas linnaäärses karjääris igapäevaselt kaevandatavas mahus kruusa, millest kerkis nelja päevaga 1000-tonnine mägi (projekti tellija Creative Time, Messe Basel, 2018). Kunstnik on teinud ka eri objektidele ehitusmaterjalide inventuure: nt Sâo Paolo on ehitatud 446 miljonist tonnist betoonist (Sâo Paulo biennaal 2006) ning Hongkongi M+, üks viimaseid suuri muuseumiprojekte, on valmistatud 168 938 tonnist kruusast.
Kellele kuuluvad maa ja ressursid, kellel on õigus neid kaevandada? Juriidiliselt kuuluvad loodusvarad riigile, kuid valitsustel on voli anda uurimis- või kaevandamisõigusi ka ettevõtetele. Maavarade omandiõigust ja loodusvarade kasutamise õigust uurides on Almarcegui samuti omandanud vastava loa (Mineral Rights, Graz, alates 2015): Oslo lähedal asuvas Tveitvangenis laieneb tema maavarade uurimisõigus alates 2015. aastast ühe ruutkilomeetri suurusele alale ja ulatub aluspõhjast maakera keskmesse.
Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.
Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Kõik loengud on inglise keeles ja tasuta.
Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Kevadloengute ajakava
14. märts kl 18.00 Jess Myers (arhitekt, Syracuse University)
4. aprill kl 18.00 Oulimata Gueye (kuraator, Pariis)
18. aprill kl 18.00 Henriette Steiner (arhitektuuriajaloolane, Copenhagen University)
2. mai kl 18.00 Lara Almárcegui (kunstnik, Rotterdam)
24.04.2024
Sisearhitektuuri magistriõppekava infotund
Kolmapäeval, 24. aprillil kell 17.30-19.00 toimub sisearhitektuuri magistriõppekava infotund. Kohtumine toimub EKA õppehoone arhitektuuriteaduskonna tudengite ühisalal neljandal korrusel (C-400). Teeme kohtumisest ka ülekande Zoomis, mis läheb ühtlasi salvestamisele.
Infotunnis annab õppekava juht Gregor Taul ühelt poolt ülevaate kursustest ja projektidest, mis seni on toimunud ning annab teisalt täpsema ülevaate järgmise aasta plaanidest. Lisaks räägime sisseastumisest ning püüame vastata teie küsimustele.
Õppekavaga saate ennast eelnevalt kurssi viia Tahvlis. Soovitame vaadata ka osakonna viimast ajalehte. Jooksvat infot tudengite tegemiste kohta leiate ka osakonna kodulehelt ning Facebookist ja Instagramist.
Huvilistel palume registreeruda Google’i vormi kaudu.
Sisearhitektuuri magistriõppekavale on võimalik sisseastumisavaldusi esitada kuni 27.06.2024 sisseastumise infosüsteemis SAIS.
Sisearhitektuuri magistriõppekava infotund
Kolmapäev 24 aprill, 2024
Kolmapäeval, 24. aprillil kell 17.30-19.00 toimub sisearhitektuuri magistriõppekava infotund. Kohtumine toimub EKA õppehoone arhitektuuriteaduskonna tudengite ühisalal neljandal korrusel (C-400). Teeme kohtumisest ka ülekande Zoomis, mis läheb ühtlasi salvestamisele.
Infotunnis annab õppekava juht Gregor Taul ühelt poolt ülevaate kursustest ja projektidest, mis seni on toimunud ning annab teisalt täpsema ülevaate järgmise aasta plaanidest. Lisaks räägime sisseastumisest ning püüame vastata teie küsimustele.
Õppekavaga saate ennast eelnevalt kurssi viia Tahvlis. Soovitame vaadata ka osakonna viimast ajalehte. Jooksvat infot tudengite tegemiste kohta leiate ka osakonna kodulehelt ning Facebookist ja Instagramist.
Huvilistel palume registreeruda Google’i vormi kaudu.
Sisearhitektuuri magistriõppekavale on võimalik sisseastumisavaldusi esitada kuni 27.06.2024 sisseastumise infosüsteemis SAIS.
22.04.2024 — 08.05.2024
EKA pop-up töötoad
EKA Pop-Up ehk EKA (t)ärkav disain on Eesti Kunstiakadeemia kevadine festival Telliskivi Loomelinnakus. Kutsume suuri ja väikseid erinevatesse töötubadesse, mida viivad läbi EKA tudengid!
Kavas on järgmised töötoad:
- 22.04 kell 17:30 Abstraktse maali töötuba (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Santa Zukker
- 23.04 kell 15:00 Klaaskuulidega maalimine (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Kaisa Uik
- 23.04 kell 17:00 Klaaskuulidega maalimine (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Kaisa Uik
- 24.04 kell 17:00 Naharibadest meisterdamine (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendajad: Mariann Henrikson ja Karolin Eks
- 25.04 kell 15:30 Abstraktse maali töötuba ( sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Santa Zukker
- 25.04 kell 17:00 Tekstiilitrükk koduste vahenditega (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Mari Maiste
- 28.04 kell 13:00 Naharibadest meisterdamine (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendajad: Mariann Henrikson ja Karolin Eks
- 08.05 kell 17:00 Tekstiilitrükk koduste vahenditega (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Mari Maiste
Töötoa maksumus on 10 eurot – see summa sisaldab materjalikulu. Tasuda saab kohapeal sularahas või pangakaardiga.
Hoia silma peal ka EKA POP-UP Facebooki lehel!
Üritust toetab Eesti Kultuurkapital.
Lisainfo:
Kätlin Leokin
katlin.leokin@artun.ee
EKA pop-up töötoad
Esmaspäev 22 aprill, 2024 — Kolmapäev 08 mai, 2024
EKA Pop-Up ehk EKA (t)ärkav disain on Eesti Kunstiakadeemia kevadine festival Telliskivi Loomelinnakus. Kutsume suuri ja väikseid erinevatesse töötubadesse, mida viivad läbi EKA tudengid!
Kavas on järgmised töötoad:
- 22.04 kell 17:30 Abstraktse maali töötuba (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Santa Zukker
- 23.04 kell 15:00 Klaaskuulidega maalimine (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Kaisa Uik
- 23.04 kell 17:00 Klaaskuulidega maalimine (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Kaisa Uik
- 24.04 kell 17:00 Naharibadest meisterdamine (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendajad: Mariann Henrikson ja Karolin Eks
- 25.04 kell 15:30 Abstraktse maali töötuba ( sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Santa Zukker
- 25.04 kell 17:00 Tekstiilitrükk koduste vahenditega (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Mari Maiste
- 28.04 kell 13:00 Naharibadest meisterdamine (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendajad: Mariann Henrikson ja Karolin Eks
- 08.05 kell 17:00 Tekstiilitrükk koduste vahenditega (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Mari Maiste
Töötoa maksumus on 10 eurot – see summa sisaldab materjalikulu. Tasuda saab kohapeal sularahas või pangakaardiga.
Hoia silma peal ka EKA POP-UP Facebooki lehel!
Üritust toetab Eesti Kultuurkapital.
Lisainfo:
Kätlin Leokin
katlin.leokin@artun.ee
16.04.2024 — 30.04.2024
esocafe
esocafe
Teisipäev 16 aprill, 2024 — Teisipäev 30 aprill, 2024
19.04.2024
EKA fotograafia 25!
2023. aastal möödus 25 aastat EKA fotograafia eriala bakalaureuseõppe algusest Eesti Kunstiakadeemias.
Sel puhul ootame Sind peole, mis toimub 19. aprillil algusega kell 19.00 baaris Botik (Põhjala tehas, Marati 5a, Tallinn).
Kava:
19:00 Uksed
19:30 Professor Marge Monko tervituskõne
20:00 Viktoriin – võistkondade registreerimine kohapeal
21:00 Kristjan Glück
21:30 Tort
DJ-d
Ahto Külvet (Psühhoteek)
Elisa Margot Winters
Charlotte Chapuis
Taavet Kirja
Jälgi fotograafia osakonna tegemisi:
FB: EKA Fotograafia
IG: @eka_fotograafia
EKA fotograafia 25!
Reede 19 aprill, 2024
2023. aastal möödus 25 aastat EKA fotograafia eriala bakalaureuseõppe algusest Eesti Kunstiakadeemias.
Sel puhul ootame Sind peole, mis toimub 19. aprillil algusega kell 19.00 baaris Botik (Põhjala tehas, Marati 5a, Tallinn).
Kava:
19:00 Uksed
19:30 Professor Marge Monko tervituskõne
20:00 Viktoriin – võistkondade registreerimine kohapeal
21:00 Kristjan Glück
21:30 Tort
DJ-d
Ahto Külvet (Psühhoteek)
Elisa Margot Winters
Charlotte Chapuis
Taavet Kirja
Jälgi fotograafia osakonna tegemisi:
FB: EKA Fotograafia
IG: @eka_fotograafia
25.04.2024
Raamatuesitlus „Eesti linnaehituse ajalugu 1918–2020“
Mahukas ja rikkalikult illustreeritud raamat annab ülevaate viimasest sajast aastast Eesti linnaehituses. Sel ajal said linnadest siin elava rahvastiku peamised elupaigad ja kiire urbaniseerumine tingis vajaduse hakata linnu süsteemselt planeerima. Poliitiliselt muutliku sajandi jooksul kujundati mitmel korral ringi maaomand ja maakasutus, linnaehituse korraldus ja rahastamine, teisenesid nii linnaehituslikud põhimõtted kui ka arhitekti-planeerija roll.
Raamatu autorid käsitlevad neid muutusi eeskätt arhitektuuriajaloolises, aga ka laiemas kultuurilises raamistikus, tutvustades niihästi realiseerunud kui ka paberile jäänud planeeringuid, neid vorminud ideid ning ühiskondlikke ja majanduslikke tegureid. Olulisemate teemadena tõusevad esile elamuehitus ehk vajadus pakkuda inimväärset eluaset aina paisuvale elanikkonnale ning sõjajärgne ülesehitustöö, mis pidi linnad muutma paremaks kui kunagi varem. Raamat aitab mõista linnaehituslike muutuste põhjusi, mis on vorminud Eesti linnad viimase sajandi jooksul sellisteks, nagu neid täna teame.
Raamatu koostasid Epp Lankots ja Triin Ojari. Autorid: Mart Kalm, Karin Hallas-Murula, Lilian Hansar, Henry Kuningas, Epp Lankots, Madis Tuuder, Triin Ojari, Riin Alatalu, Kaja Pae, Toomas Tammis, Keiti Kljavin, Maroš Krivý, Kaija-Luisa Kurik. Raamatu kujundas Andres Tali.
Väljaandja: Eesti Kunstiakadeemia
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Keele Instituut, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Teadusagentuur (uurimistoetus nr PSG530).
Esitlusel saab raamatut soetada soodushinnaga 35 EUR.
Raamatuesitlus „Eesti linnaehituse ajalugu 1918–2020“
Neljapäev 25 aprill, 2024
Mahukas ja rikkalikult illustreeritud raamat annab ülevaate viimasest sajast aastast Eesti linnaehituses. Sel ajal said linnadest siin elava rahvastiku peamised elupaigad ja kiire urbaniseerumine tingis vajaduse hakata linnu süsteemselt planeerima. Poliitiliselt muutliku sajandi jooksul kujundati mitmel korral ringi maaomand ja maakasutus, linnaehituse korraldus ja rahastamine, teisenesid nii linnaehituslikud põhimõtted kui ka arhitekti-planeerija roll.
Raamatu autorid käsitlevad neid muutusi eeskätt arhitektuuriajaloolises, aga ka laiemas kultuurilises raamistikus, tutvustades niihästi realiseerunud kui ka paberile jäänud planeeringuid, neid vorminud ideid ning ühiskondlikke ja majanduslikke tegureid. Olulisemate teemadena tõusevad esile elamuehitus ehk vajadus pakkuda inimväärset eluaset aina paisuvale elanikkonnale ning sõjajärgne ülesehitustöö, mis pidi linnad muutma paremaks kui kunagi varem. Raamat aitab mõista linnaehituslike muutuste põhjusi, mis on vorminud Eesti linnad viimase sajandi jooksul sellisteks, nagu neid täna teame.
Raamatu koostasid Epp Lankots ja Triin Ojari. Autorid: Mart Kalm, Karin Hallas-Murula, Lilian Hansar, Henry Kuningas, Epp Lankots, Madis Tuuder, Triin Ojari, Riin Alatalu, Kaja Pae, Toomas Tammis, Keiti Kljavin, Maroš Krivý, Kaija-Luisa Kurik. Raamatu kujundas Andres Tali.
Väljaandja: Eesti Kunstiakadeemia
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Keele Instituut, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Teadusagentuur (uurimistoetus nr PSG530).
Esitlusel saab raamatut soetada soodushinnaga 35 EUR.
18.04.2024
Avatud arhitektuuriloeng: Henriette Steiner
EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. kevadel üldpealkirjaga Unlearning.
18. aprillil astub EKA aulas lavale Henriette Steiner loenguga “Kopenhaagen enne “elamisväärset linna”: postmodernistlik linnaareng majanduslanguse aegu.” / Before Copenhagen was “Livable”: Postmodernist Urban Development in a Time of Economic Downturn.
Teemapealkirja Unlearning on eesti keeles raske sõnastada, kuna meil otsene termin puudub – see on ümberõppimine vana unustades, õppimisele vastandsuunaline tegevus, omandatu teadlik unustamine.
Kevadise loengusarja kuraator, urbanistika professor Maros Krivy avab teemat järgmiselt:
“Unlearning idee haakub väärtuste, kujutluste ja teadmiste süsteemidega, mis kujundavad tänapäeva arhitektuuri ja urbanismi valdkondi. Näiteks kirjandusteadlase ja kriitiku Gayatri Spivaki sõnul ei puuduta õpitust loobumine, õpitu teadlik unustamine mitte ainult seda, mida öeldakse, vaid ka seda, mida ideoloogilise formatsiooni osana ei öelda. Tänapäeva üldine surve on muuta disain eliidi huvidele alluvast valdkonnast kõikehõlmavaks interdistsiplinaarseks praktikaks, mis suudab reageerida erinevatele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele vajadustele. Unlearning ei ole unustamine, vaid aktiivne protsess, mille käigus lahatakse oletusi ja eeldusi, mis kujundavad arhitektuuri- ja urbanistlikku praktikat maailma eri paigus.”
Henriette Steiner tutvustab oma loengut nõnda: “Vaatamata näidete vähesusele, stiili- ja planeerimisveidrustele, halvale ehituskvaliteedile ja toonase ehituspärandi tänasele stigmatiseeritusele, on Kopenhaageni postmodernistlik ehituspärand Taani heaoluarhitektuuri lahutamatu osa. Kopenhaageni postmodernistlikku arengut on kritiseeritud suuresti valedel põhjustel ning see periood võib pakkuda väga huvitavaid alternatiivseid nägemusi. Pakun välja diferentseeritud arhitektuurikäsitluse muutuste ajast, mil anonüümsest ja mahajäänud Kopenhaagenist kujunes jõuka, ent samas ka elamisväärse linnakeskuse tänane musternäide.”
Henriette Steiner on Kopenhaageni ülikooli dotsent ja osakonnajuhataja. Tal on doktorikraad arhitektuuriajaloos ja -filosoofias (Cambridge’i Ülikool) ning tema peamiseks huviks on õiglus ning arhitektuuri ja linnalise arengu mitmekesisus, mida ta uurib sageli feministlike kirjandusrühmituste põhjal. Steineri viimaste raamatute hulka kuuluvad Tower to Tower (koos Kristin Veeliga, MIT Press, 2020), Touch in the Time of Corona (koos Kristin Veeliga, De Gruyter, 2021) ja Untold Stories (koos Jannie Bendseni ja Svava Riestoga, Strandberg Publishing, 2023).
Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.
Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Kõik loengud on inglise keeles ja tasuta.
Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Kevadloengute ajakava
14. märts kl 18.00 Jess Myers (arhitekt, Syracuse University)
4. aprill kl 18.00 Oulimata Gueye (kuraator, Pariis)
18. aprill kl 18.00 Henriette Steiner (arhitektuuriajaloolane, Copenhagen University)
2. mai kl 18.00 Lara Almárcegui (kunstnik, Rotterdam)
Avatud arhitektuuriloeng: Henriette Steiner
Neljapäev 18 aprill, 2024
EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. kevadel üldpealkirjaga Unlearning.
18. aprillil astub EKA aulas lavale Henriette Steiner loenguga “Kopenhaagen enne “elamisväärset linna”: postmodernistlik linnaareng majanduslanguse aegu.” / Before Copenhagen was “Livable”: Postmodernist Urban Development in a Time of Economic Downturn.
Teemapealkirja Unlearning on eesti keeles raske sõnastada, kuna meil otsene termin puudub – see on ümberõppimine vana unustades, õppimisele vastandsuunaline tegevus, omandatu teadlik unustamine.
Kevadise loengusarja kuraator, urbanistika professor Maros Krivy avab teemat järgmiselt:
“Unlearning idee haakub väärtuste, kujutluste ja teadmiste süsteemidega, mis kujundavad tänapäeva arhitektuuri ja urbanismi valdkondi. Näiteks kirjandusteadlase ja kriitiku Gayatri Spivaki sõnul ei puuduta õpitust loobumine, õpitu teadlik unustamine mitte ainult seda, mida öeldakse, vaid ka seda, mida ideoloogilise formatsiooni osana ei öelda. Tänapäeva üldine surve on muuta disain eliidi huvidele alluvast valdkonnast kõikehõlmavaks interdistsiplinaarseks praktikaks, mis suudab reageerida erinevatele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele vajadustele. Unlearning ei ole unustamine, vaid aktiivne protsess, mille käigus lahatakse oletusi ja eeldusi, mis kujundavad arhitektuuri- ja urbanistlikku praktikat maailma eri paigus.”
Henriette Steiner tutvustab oma loengut nõnda: “Vaatamata näidete vähesusele, stiili- ja planeerimisveidrustele, halvale ehituskvaliteedile ja toonase ehituspärandi tänasele stigmatiseeritusele, on Kopenhaageni postmodernistlik ehituspärand Taani heaoluarhitektuuri lahutamatu osa. Kopenhaageni postmodernistlikku arengut on kritiseeritud suuresti valedel põhjustel ning see periood võib pakkuda väga huvitavaid alternatiivseid nägemusi. Pakun välja diferentseeritud arhitektuurikäsitluse muutuste ajast, mil anonüümsest ja mahajäänud Kopenhaagenist kujunes jõuka, ent samas ka elamisväärse linnakeskuse tänane musternäide.”
Henriette Steiner on Kopenhaageni ülikooli dotsent ja osakonnajuhataja. Tal on doktorikraad arhitektuuriajaloos ja -filosoofias (Cambridge’i Ülikool) ning tema peamiseks huviks on õiglus ning arhitektuuri ja linnalise arengu mitmekesisus, mida ta uurib sageli feministlike kirjandusrühmituste põhjal. Steineri viimaste raamatute hulka kuuluvad Tower to Tower (koos Kristin Veeliga, MIT Press, 2020), Touch in the Time of Corona (koos Kristin Veeliga, De Gruyter, 2021) ja Untold Stories (koos Jannie Bendseni ja Svava Riestoga, Strandberg Publishing, 2023).
Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.
Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Kõik loengud on inglise keeles ja tasuta.
Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Kevadloengute ajakava
14. märts kl 18.00 Jess Myers (arhitekt, Syracuse University)
4. aprill kl 18.00 Oulimata Gueye (kuraator, Pariis)
18. aprill kl 18.00 Henriette Steiner (arhitektuuriajaloolane, Copenhagen University)
2. mai kl 18.00 Lara Almárcegui (kunstnik, Rotterdam)
10.04.2024 — 11.04.2024
ARSi Filmifestival – AFF 2024
ARSi Filmifestival – AFF 2024
10.-11. aprill, kell 18-22
ARS Kunstilinnak, Stuudio 98, Pärnu mnt 154
10.-11. aprillil juba viiendat korda toimuv ARSi Filmifestival esitleb nüüdiskunstnike video- ja filmiloomingut nii Eestist kui väljaspoolt.
Filmifestival toob vaatajateni nii aastatetagused kunstnikufilmid kui ka värskelt esilinastuvad teosed. Festivaliprogrammis näitamisele tuleva 47 filmi teemade- ja žanrivalik ning tehniline teostus on äärmiselt mitmekesine ja ei ole piiritletav kindlate temaatiliste märksõndadega. Sealt leiab nii dokumentalistikat, eksperimentaalset vormimängu, narratiivsema sisuga lühifilme, esseistikat, animatsiooni kui ka valiku Eesti 1970-80ndate Eesti harrastusfilmi autoritelt.
Festival on tasuta ja oodatud on kõik kunsti- ja filmihuvilised!
“Kunstnikufilm on väga eriline ja eksperimentaalne visuaalkunsti žanr, mida enamasti näidatakse piiratud vaatajaskonnale vaid näitustel ja galeriides. Kuid tegemist on ka iseseisvate kunstiteostega, mille vaatamine suurel ekraanil avab hoopis uusi kihistusi. Vähene narratiivsus, abstraktne vaatenurk ja kontseptuaalne lähenemine on kunstnikefilmide puhul tavapärane ja paljudele vaatajatele samas harjumuspäratu, ent ootamatuid elamusi loov omadus,” selgitab AFF-i peakorraldaja Indrek Köster festivali olemust. “Varasematel aastatel nägime, et mitmekesine, laiendatud programm kunstnikufilmidest pakkus publikule nii üllatavaid, harivaid kui kindlasti ka meelelahutuslikke momente,” lisab kaaskorraldaja Reimo Võsa-Tangsoo.
Osalevad kunstnikud: Andre Joosep Arming ja Sarah Elizabeth Johnston ja Frances Barbara Clare Cholerton, Tõnu Aru, Richard Denny ja Kotzebue Kollective & Katka Films, Egle Ehtjen, Kelli Gedvil, Hilma Hedin, Rao Heidmets, Erik Hõim, Erki Kannus, Robert Kapanen, Ott Kattel, Ülo Keedus, Kati Kestna ja Ivar Soopan, Lauri Koppel, Kaur Kulver, Kristina Kuzemko, Laura Liventaal, Saoirse Mcgarry, Marge Monko, Noah Emanuel Morrison, Reigo Nahksepp ja Ringo Roots, Robin Nõgisto, Kätleen Noormägi, Anna Ovtšinnikova, Jaanika Peerna, Miina Barrera Pinochet, Katerina Rothberg, Lukasz Rygal, Sten Saarits, Liina Siib, Angela Soop, Silvia Sosaar, Inna Tarakanova, Mia Tohver, Jaan Toomik, Georg Tsupov, Melina Unterhauser, Markus Vaiksoo, Hardi Volmer ja Urmas Jõemees, Megan Wynne.
Alaprogramm “Pilk minevikku” võtab seekord vaatluse alla 1970-80ndate Eesti harrastusfilmi autorite Ülo Keeduse ja Tõnu Aru loomingu. Ülo Keeduse “Pro et Contra” on lavastuslike elementidega, mängulisele montaazile ja Arvo Pärdi muusikalisele improvisatsioonile üles ehitatud essee. Keeduse panus operaatorina kandub üle Tõnu Aru narratiivsema loojoonisega mängufilmidesse.
“Nagu ikka leiame ka nendest filmidest midagi, mis meile teadaolevat kinnitavad aga ka ennast uuesti vaatamise mõtestamisena välja pakuvad. Tõnu Aru filmide puhul paistab silma tema naispeategelaste Individualiseeritus võrrelduna meestegelaste üldistatud või kohati lausa grotesksele kujutamislaadile. Film “Valikuvabadus” räägib naise vabadusest valida, “Enne homset” keskendub naise rollile perekolmnurgas ja “Poolõed” jutustab
kummastavalt ambivalentse loo kahest naisest ja vabadusest jätta valimata,” lisab alaprogrammi koostaja Taavi Talve.
Alates kell 17.30 on avatud kohvik L’atelier Klorofüll Naudi ARS Kunstilinnaku Filmifestivali kõigi meeltega!
L’atelier Klorofüll pakub meeldejäävaid elamusi, luues unikaalse sümbioosi kulinaarsest meisterlikkusest ja filmivõlust. Tule koge, kuidas meie kulinaariakunstnikud ühendavad sellel unustamatul rännakul erinevaid maitseid ja lugusid.
Festivali kava lisandub peagi. Jälgige reklaami!
www.arsfactory.ee
AFFi toetavad Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Kultuurkapital.
ARSi Filmifestival – AFF 2024
Kolmapäev 10 aprill, 2024 — Neljapäev 11 aprill, 2024
ARSi Filmifestival – AFF 2024
10.-11. aprill, kell 18-22
ARS Kunstilinnak, Stuudio 98, Pärnu mnt 154
10.-11. aprillil juba viiendat korda toimuv ARSi Filmifestival esitleb nüüdiskunstnike video- ja filmiloomingut nii Eestist kui väljaspoolt.
Filmifestival toob vaatajateni nii aastatetagused kunstnikufilmid kui ka värskelt esilinastuvad teosed. Festivaliprogrammis näitamisele tuleva 47 filmi teemade- ja žanrivalik ning tehniline teostus on äärmiselt mitmekesine ja ei ole piiritletav kindlate temaatiliste märksõndadega. Sealt leiab nii dokumentalistikat, eksperimentaalset vormimängu, narratiivsema sisuga lühifilme, esseistikat, animatsiooni kui ka valiku Eesti 1970-80ndate Eesti harrastusfilmi autoritelt.
Festival on tasuta ja oodatud on kõik kunsti- ja filmihuvilised!
“Kunstnikufilm on väga eriline ja eksperimentaalne visuaalkunsti žanr, mida enamasti näidatakse piiratud vaatajaskonnale vaid näitustel ja galeriides. Kuid tegemist on ka iseseisvate kunstiteostega, mille vaatamine suurel ekraanil avab hoopis uusi kihistusi. Vähene narratiivsus, abstraktne vaatenurk ja kontseptuaalne lähenemine on kunstnikefilmide puhul tavapärane ja paljudele vaatajatele samas harjumuspäratu, ent ootamatuid elamusi loov omadus,” selgitab AFF-i peakorraldaja Indrek Köster festivali olemust. “Varasematel aastatel nägime, et mitmekesine, laiendatud programm kunstnikufilmidest pakkus publikule nii üllatavaid, harivaid kui kindlasti ka meelelahutuslikke momente,” lisab kaaskorraldaja Reimo Võsa-Tangsoo.
Osalevad kunstnikud: Andre Joosep Arming ja Sarah Elizabeth Johnston ja Frances Barbara Clare Cholerton, Tõnu Aru, Richard Denny ja Kotzebue Kollective & Katka Films, Egle Ehtjen, Kelli Gedvil, Hilma Hedin, Rao Heidmets, Erik Hõim, Erki Kannus, Robert Kapanen, Ott Kattel, Ülo Keedus, Kati Kestna ja Ivar Soopan, Lauri Koppel, Kaur Kulver, Kristina Kuzemko, Laura Liventaal, Saoirse Mcgarry, Marge Monko, Noah Emanuel Morrison, Reigo Nahksepp ja Ringo Roots, Robin Nõgisto, Kätleen Noormägi, Anna Ovtšinnikova, Jaanika Peerna, Miina Barrera Pinochet, Katerina Rothberg, Lukasz Rygal, Sten Saarits, Liina Siib, Angela Soop, Silvia Sosaar, Inna Tarakanova, Mia Tohver, Jaan Toomik, Georg Tsupov, Melina Unterhauser, Markus Vaiksoo, Hardi Volmer ja Urmas Jõemees, Megan Wynne.
Alaprogramm “Pilk minevikku” võtab seekord vaatluse alla 1970-80ndate Eesti harrastusfilmi autorite Ülo Keeduse ja Tõnu Aru loomingu. Ülo Keeduse “Pro et Contra” on lavastuslike elementidega, mängulisele montaazile ja Arvo Pärdi muusikalisele improvisatsioonile üles ehitatud essee. Keeduse panus operaatorina kandub üle Tõnu Aru narratiivsema loojoonisega mängufilmidesse.
“Nagu ikka leiame ka nendest filmidest midagi, mis meile teadaolevat kinnitavad aga ka ennast uuesti vaatamise mõtestamisena välja pakuvad. Tõnu Aru filmide puhul paistab silma tema naispeategelaste Individualiseeritus võrrelduna meestegelaste üldistatud või kohati lausa grotesksele kujutamislaadile. Film “Valikuvabadus” räägib naise vabadusest valida, “Enne homset” keskendub naise rollile perekolmnurgas ja “Poolõed” jutustab
kummastavalt ambivalentse loo kahest naisest ja vabadusest jätta valimata,” lisab alaprogrammi koostaja Taavi Talve.
Alates kell 17.30 on avatud kohvik L’atelier Klorofüll Naudi ARS Kunstilinnaku Filmifestivali kõigi meeltega!
L’atelier Klorofüll pakub meeldejäävaid elamusi, luues unikaalse sümbioosi kulinaarsest meisterlikkusest ja filmivõlust. Tule koge, kuidas meie kulinaariakunstnikud ühendavad sellel unustamatul rännakul erinevaid maitseid ja lugusid.
Festivali kava lisandub peagi. Jälgige reklaami!
www.arsfactory.ee
AFFi toetavad Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Kultuurkapital.
15.04.2024
T4EU arutelu “Kuidas teha teadust kaasahaaravamaks ja sotsiaalsemaks?”
Transfrom4Europe arutelu “Kuidas teha teadust kaasahaaravamaks ja sotsiaalsemaks?” esmaspäeval 15. aprillil kell 10.00–16.45 (EST) Teams vahendusel.
Koolitus jaguneb kaheks. Esimeses pooles keskendutakse kodanikuteadusele, tutvustades selle kontseptsiooni, piiranguid ja probleeme. Teises osas keskendutakse teaduskommunikatsiooni oskuste parandamisele. Programmi juhivad erinevate institutsioonide eksperdid, eesmärgiga tõsta osalejate võimet edastada teadusinfot ja navigeerida tänase meediamaastiku väljakutsetes. Rahvusvahelisel arutelul osalevad ettekannetega ka Kert Viiart (EKA) ning Veljo Runnel (TÜ).
10.45–11.15 (EST)
Exploring the Role of Private Natural History Collections in Citizen Science: Opportunities and Challenges.
Veljo Runnel, Citizen Science Expert (University of Tartu, Estonia)
14.45–15.45 (EST)
Navigating the Landscape of Visual Misinformation (Lecture/Seminar).
Kert Viiart, Associate Professor, Graphic Designer and Visual Artist (Estonian Academy of Arts)
Ürituse kogu programm on leitav siit.
Arutelule on vajalik eelregistreerimine.
Meeldetuletus ja sisselogimisinfo saadetakse 3–5 päeva enne üritust.
Programm on Central European Time (CET) järgi, mis on Eesti ajast tund taga.
T4EU arutelu “Kuidas teha teadust kaasahaaravamaks ja sotsiaalsemaks?”
Esmaspäev 15 aprill, 2024
Transfrom4Europe arutelu “Kuidas teha teadust kaasahaaravamaks ja sotsiaalsemaks?” esmaspäeval 15. aprillil kell 10.00–16.45 (EST) Teams vahendusel.
Koolitus jaguneb kaheks. Esimeses pooles keskendutakse kodanikuteadusele, tutvustades selle kontseptsiooni, piiranguid ja probleeme. Teises osas keskendutakse teaduskommunikatsiooni oskuste parandamisele. Programmi juhivad erinevate institutsioonide eksperdid, eesmärgiga tõsta osalejate võimet edastada teadusinfot ja navigeerida tänase meediamaastiku väljakutsetes. Rahvusvahelisel arutelul osalevad ettekannetega ka Kert Viiart (EKA) ning Veljo Runnel (TÜ).
10.45–11.15 (EST)
Exploring the Role of Private Natural History Collections in Citizen Science: Opportunities and Challenges.
Veljo Runnel, Citizen Science Expert (University of Tartu, Estonia)
14.45–15.45 (EST)
Navigating the Landscape of Visual Misinformation (Lecture/Seminar).
Kert Viiart, Associate Professor, Graphic Designer and Visual Artist (Estonian Academy of Arts)
Ürituse kogu programm on leitav siit.
Arutelule on vajalik eelregistreerimine.
Meeldetuletus ja sisselogimisinfo saadetakse 3–5 päeva enne üritust.
Programm on Central European Time (CET) järgi, mis on Eesti ajast tund taga.
03.04.2024 — 12.05.2024
EKA Pop-Up ehk (t)ärkav disain Telliskivis
Noore disaini ja tarbekunsti festival Telliskivi Loomelinnakus
EKA kutsub Telliskivisse popitama – tule vaata, kuidas koos kevadega (t)ärkab ka EKA disain!
EKA tudengid avavad 3. aprillil kell 16.00 Telliskivi Poetänaval pop-up poe, mis annab noortele disaineritele võimaluse näidata ja müüa oma loomingut.
“EKA Pop-Up ehk EKA (t)ärkav disain” on Eesti Kunstiakadeemia kevadine festival, millega näitame ja tõstame esile oma tudengite noort ja värsket loomingut ning disaini. Üritus hõlmab erinevaid tarbekunsti ja disaini erialasid, tutvustades nende mitmetahulisust, kaasaegseid väljakutseid ja tulevikusuundasid.
Telliskivi Loomelinnaku poetänava koridorides toimuvad iganädalased pop-up näitused, mis tutvustavad Eesti Kunstiakadeemia disainitudengite erialaprojekte, erialastuudiote uusi materjalikatsetusi, jätkusuutliku disaini loome väljakutse tulemusi, väljapanekut rahvusvahelisest koostööst jne.
Toimuvad töötoad – kätt saab proovida , aksessuaari-, tekstiili-, moe- ja veel teistes valdkonna töötubades. EKA tudengid ja meistrid tutvustavad disainiloomet, uusi tehnikaid ja aitavad töötubades osalejatel arendada käelisi oskusi ning disainmõtlemist.
Telliskivi Loomelinnakus on ca 250 loovettevõtet, nende seas mitmete tuntud disainerite töökojad ja ateljeed. Tule giidituuridele, täida registreerimisvorm ja läheme koos avastama Telliskivi Loomelinnaku ateljeesid.
NÄITUSED ja ÜRITUSED
3. aprill – 9. aprill EKA tudengite ettevõtluskoostööde näitus Laetus. EKA disaini LAETUSE programm aitab ettevõtjatel luua praktilisi ja uuenduslikke lahendusi – programm on aidanud nii tööstusettevõtteid, riigiasutusi, teenuse pakkujaid kui idufirmasid.
Näitusel on välja pandud valik meie tudengite erinevatest koostööprojektidest ja nende tulemustest, millest nii mõndagi oled kohanud tänavapildis, hoidnud käes, ilmetlenud eelmalt või ise kasutanud.
10. aprill – 22. aprill Fookuses on tuli! EKA kõige kuumemad disaini- ja tarbekunstierialad ehe, sepis, keraamika ja klaas lasevad meid oma väljapanekuga oma argipäeva ning näitavad, milline pingutus ja temperatuurid on tegelikult nende ilmeliste tööde taga!
22. aprill – 28. aprill Tootedisain ei ole ainult toote disain – see on loovprotsess, mille käigus otsitakse paremaid lahendusi tänastele probleemidele.
6. mai – 12. mai Tuleviku Insener Disainer. Kooliõpilaste jätkusuutlikud lahendused kliimamuutustest ja ületarbimisest tingitud probleemide lahendamiseks.
TÖÖTOAD
Registreeri ennast meie tudengite erinevatesse töötubadesse SIIN.
Tudengifestivali toimumist toetab Eesti Kultuurkapital.
EKA Pop-Up ehk (t)ärkav disain Telliskivis
Kolmapäev 03 aprill, 2024 — Pühapäev 12 mai, 2024
Noore disaini ja tarbekunsti festival Telliskivi Loomelinnakus
EKA kutsub Telliskivisse popitama – tule vaata, kuidas koos kevadega (t)ärkab ka EKA disain!
EKA tudengid avavad 3. aprillil kell 16.00 Telliskivi Poetänaval pop-up poe, mis annab noortele disaineritele võimaluse näidata ja müüa oma loomingut.
“EKA Pop-Up ehk EKA (t)ärkav disain” on Eesti Kunstiakadeemia kevadine festival, millega näitame ja tõstame esile oma tudengite noort ja värsket loomingut ning disaini. Üritus hõlmab erinevaid tarbekunsti ja disaini erialasid, tutvustades nende mitmetahulisust, kaasaegseid väljakutseid ja tulevikusuundasid.
Telliskivi Loomelinnaku poetänava koridorides toimuvad iganädalased pop-up näitused, mis tutvustavad Eesti Kunstiakadeemia disainitudengite erialaprojekte, erialastuudiote uusi materjalikatsetusi, jätkusuutliku disaini loome väljakutse tulemusi, väljapanekut rahvusvahelisest koostööst jne.
Toimuvad töötoad – kätt saab proovida , aksessuaari-, tekstiili-, moe- ja veel teistes valdkonna töötubades. EKA tudengid ja meistrid tutvustavad disainiloomet, uusi tehnikaid ja aitavad töötubades osalejatel arendada käelisi oskusi ning disainmõtlemist.
Telliskivi Loomelinnakus on ca 250 loovettevõtet, nende seas mitmete tuntud disainerite töökojad ja ateljeed. Tule giidituuridele, täida registreerimisvorm ja läheme koos avastama Telliskivi Loomelinnaku ateljeesid.
NÄITUSED ja ÜRITUSED
3. aprill – 9. aprill EKA tudengite ettevõtluskoostööde näitus Laetus. EKA disaini LAETUSE programm aitab ettevõtjatel luua praktilisi ja uuenduslikke lahendusi – programm on aidanud nii tööstusettevõtteid, riigiasutusi, teenuse pakkujaid kui idufirmasid.
Näitusel on välja pandud valik meie tudengite erinevatest koostööprojektidest ja nende tulemustest, millest nii mõndagi oled kohanud tänavapildis, hoidnud käes, ilmetlenud eelmalt või ise kasutanud.
10. aprill – 22. aprill Fookuses on tuli! EKA kõige kuumemad disaini- ja tarbekunstierialad ehe, sepis, keraamika ja klaas lasevad meid oma väljapanekuga oma argipäeva ning näitavad, milline pingutus ja temperatuurid on tegelikult nende ilmeliste tööde taga!
22. aprill – 28. aprill Tootedisain ei ole ainult toote disain – see on loovprotsess, mille käigus otsitakse paremaid lahendusi tänastele probleemidele.
6. mai – 12. mai Tuleviku Insener Disainer. Kooliõpilaste jätkusuutlikud lahendused kliimamuutustest ja ületarbimisest tingitud probleemide lahendamiseks.
TÖÖTOAD
Registreeri ennast meie tudengite erinevatesse töötubadesse SIIN.
Tudengifestivali toimumist toetab Eesti Kultuurkapital.