Rubriik: Disaini­­teaduskond

Noore disaini ja tarbekunsti festival Telliskivi Loomelinnakus

EKA kutsub Telliskivisse popitama – tule vaata, kuidas koos kevadega (t)ärkab ka EKA disain!

EKA tudengid avavad 3. aprillil kell 16.00 Telliskivi Poetänaval pop-up poe, mis annab noortele disaineritele võimaluse näidata ja müüa oma loomingut. 

“EKA Pop-Up ehk EKA (t)ärkav disain” on Eesti Kunstiakadeemia kevadine festival, millega näitame ja tõstame esile oma tudengite noort ja värsket loomingut ning disaini. Üritus hõlmab erinevaid tarbekunsti ja disaini erialasid, tutvustades nende mitmetahulisust, kaasaegseid väljakutseid ja tulevikusuundasid. 

Telliskivi Loomelinnaku poetänava koridorides toimuvad iganädalased pop-up näitused, mis tutvustavad Eesti Kunstiakadeemia disainitudengite erialaprojekte, erialastuudiote uusi materjalikatsetusi, jätkusuutliku disaini loome väljakutse tulemusi, väljapanekut rahvusvahelisest koostööst jne. 

Toimuvad töötoad – kätt saab proovida , aksessuaari-, tekstiili-, moe- ja veel teistes valdkonna töötubades. EKA tudengid ja meistrid tutvustavad disainiloomet, uusi tehnikaid ja aitavad töötubades osalejatel arendada käelisi oskusi ning disainmõtlemist. 

Telliskivi Loomelinnakus on ca 250 loovettevõtet, nende seas mitmete tuntud disainerite  töökojad ja ateljeed. Tule  giidituuridele, täida registreerimisvorm ja läheme koos avastama Telliskivi Loomelinnaku ateljeesid.

NÄITUSED ja ÜRITUSED

3. aprill – 9. aprill EKA tudengite ettevõtluskoostööde näitus Laetus. EKA disaini LAETUSE programm aitab ettevõtjatel luua praktilisi ja uuenduslikke lahendusi – programm on aidanud nii tööstusettevõtteid, riigiasutusi, teenuse pakkujaid kui idufirmasid. 

Näitusel on välja pandud valik meie tudengite erinevatest koostööprojektidest ja nende tulemustest, millest nii mõndagi oled kohanud tänavapildis, hoidnud käes, ilmetlenud eelmalt või ise kasutanud.

10. aprill – 22. aprill Fookuses on tuli! EKA kõige kuumemad disaini- ja tarbekunstierialad ehe, sepis, keraamika ja klaas lasevad meid oma väljapanekuga oma argipäeva ning näitavad, milline pingutus ja temperatuurid on tegelikult nende ilmeliste tööde taga!

22. aprill – 28. aprill Tootedisain ei ole ainult toote disain – see on loovprotsess, mille käigus otsitakse paremaid lahendusi tänastele probleemidele.

6. mai – 12. mai Tuleviku Insener Disainer. Kooliõpilaste jätkusuutlikud lahendused kliimamuutustest ja ületarbimisest tingitud probleemide lahendamiseks.

TÖÖTOAD

Registreeri ennast meie tudengite erinevatesse töötubadesse SIIN.

Tudengifestivali toimumist toetab Eesti Kultuurkapital.

„EKA Keenias. Upmade süsteemi juurutamine“
EKA Galeriis 5.–26.04.2024
Avatud T–P 12–18, sissepääs tasuta
Avamine: 4.04.2024 at 6 pm

Juhendajad: Reet Aus, Maria Pukk
Osalevad: Marta Konovalov, Susanna-Belinda Kõgel, Eva-Liis Lidenburg, Kaisa Moora, Anu Muiste, Doreen Mägi, Maria Rojko Nisu, Eva Reiska, Katrin Lepa-Ruben, Lisandra Türkson, Maris Vahter

Näitus „EKA Keenias. Upmade süsteemi juurutamine“ võtab fookusesse püüdluse vähendada ja taaskasutada tekstiilitööstuse jääke. EKA ringdisaini tudengid veetsid 2024. aasta veebruari Keenias, Eldoreti linnas. Kohapeal õpiti tundma Rivatex tehase tootmist, järgiti tootearenduse protsessi, viidi läbi analüüse ning rakendati upcycled põhimõtteid. EKA Galeriis tuleb näitamisele 12 erinevat tudengite loodud tootekontseptsiooni: aksessuaaridest rõivastest lambivarjude ning moduleeritava telgini.

Rahvusvaheline projekt „Upmade oskusteabe viimine Keeniasse“ on osa pikemast koostööst Moi Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia Jätkusuutliku Disaini ja Materjalide Labori DiMa vahel. DiMa on panustanud moe- ja tekstiilitööstuse keskkonnamõju vähendamisse läbi erinevate rahvusvaheliste projektide. Tegijate eesmärgiks on suurendada Keenia tekstiilitööstuse ringlust, tutvustades UPMADE-mudelit Rivatexi tehases. Lähenemine võimaldab tootmises tekkivate tekstiilijääkide tagasi ringlusse suunamist, toetades seeläbi keskkonnasäästlikumat tootmist.

Projekt on valminud koostöös Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) ja Moi Ülikooliga, Erasmus+ õpirände programmi ja Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) toetusel.

Avamisjookidega varustab Punch Club.

Lisainfo:
https://dima.artun.ee/projektid/upmade-oskusteabe-viimine-keeniasse

Tallinna Ülikoolis toimub 2. aprillil Eesti esimene sotsiaalse innovatsiooni konverents, mida korraldab Kunstiakadeemia, EBSi, Pärnu kolledži, Tartu ja Tallinna ülikoolide sotsiaalse innovatsiooni teadlasi ühendav võrgustik. Koos vaadatakse, mis teoksil ning arutletakse tuleviku üle. Eesootav üritus on kantud vajadusest luua sidemeid nii ülikoolide eneste vahel kui ka valdkonna võtmepartneritega.

Eesti Kunstiakadeemiast väisavad järgmised spetsialistid:

Ruth-Helene Melioranski tutvustab Social Design Network`i ja Erasmus+ projekti Change Agents.

Kava:

9.30-10.00 Tervituskohv ja kaardistus

10.00-11.00 Teadlaste ja huviliste “speed friending”

11.30-13.00 Sotsiaalse innovatsiooni uurimisprojektid

14.00-15.30 Sotsiaalne innovatsioon Eesti ülikoolide õppekavades

16.00-17.30 Arutelupaneel

Lisandub õhtune loomingulisem võrgustumisvõimalus.

Registreerimine avatud kuni 26.märtsini. Lisainfo Triin Kübaralt (tkubar@tlu.ee)

Registreerumine

“Kui viskab tsentrist välja, siis tekib paratamatult uus tsenter, kus tuleb leida tasakaal.”

Mart Talvar avab reedel, 22. märtsil kell 18.00 HOP galeriis oma esimese isiknäituse Tsentrist väljas, mis räägib tasakaalu leidmisest transformatsioonis. Näituse teema hakkas kunstniku jaoks lahti rulluma Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunstiõppes aastal 2022 ning on tänaseni jätkuv protsess. Trugimisel liikus töötlemisel olev objekt ootamatult tsentrist välja, mille tulemuseks oli unikaalne ese. Kunstnikku hakkas huvitama, mis peitub kogemuse taga, mida võime tõlgendada ebaõnnestumisena. Sellest hetkest sai alguse põhjalik trugimise praktika, mis päädis tulemustega, mida laiema publikuga jagada.

Galeriis kohtuvad trugimise ning portselani valamise tehnikad, mida kunstnik on nimetanud olemuslikult teineteise vastanditeks. Trugitud teosed viitavad tsentrist välja liikumisele, kui võimalusele, kus saame redefineerida tsentris olemise, sellest väljumise, ebaõnnestumise ja tasakaalu mõisteid. Portselanist esemed näitavad trugitud objektilt üle kandunud töötlusjälgede transformatsiooni, mis on põletuse käigus oluliselt väiksemaks kahanenud.

Näituse kontseptsioon võrdleb kunstimaterjalide füüsilisi omadusi inimlike iseloomu omadustega. Materjali empaatia disainimeetod võimaldab anda sümboolse tähenduse materjalide omavahelisele ”dialoogile”. See hägustab piire avaliku ruumi ja sotsiaalse konteksti vahel ning annab vaatajale rikkalikult ruumi isiklikeks tõlgendusteks.

Asukoht HOP galerii

Avamine 22.03.2024 kell 18:00

Näitus avatud külastamiseks N-T 22.03-16.04 11:00-18:00

Kuraator Liisi Kõuhkna

Graafiline disain Cristopher Siniväli

Tehniline tugi HOP galerii; Valge Kuup Stuudio

Toetajad Eesti Kunstiakadeemia, Kultuurkapital, Shroomwell OÜ, Põhjala Brewing AS, Tuulmet Holding OÜ

Vestlusring „Kuidas luua ruumi agentsusele?“ tõukub disainiajakirja Leida kolmandast numbrist „Toimijate kogukond“.

Kui Leida keskendus sel korral agentsusele ja kogukondlikkusele ning kuidas neid disaini abil võimestada, siis vestlusring arendab sealseid mõtteid edasi, küsides, milline on erinevate toimijate suhe ruumiga. Milles seisneb ruumitundlik disainipraktika, mis lihtsalt ei põhine, vaid ka edendab teiste osapoolte agentsust?

Vestlevad:

Jan Teevet on lavastaja, kontseptualist ja dramaturg, ühes mõttekaaslase Oliver Issakuga Kohtumiste ja Mitte-Kohtumiste Instituudi asutaja ja kunstnik. 2018. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli lavastaja erialal ning asutas seejärel ühes meeskonnaga Paide Teatri. Hetkel õpib Teevet Eesti Kunstiakadeemia sotsiaalse disaini õppekaval ja lisaks töötab brändidramaturgina ning disainib erinevate sotsiaalkampaaniate narratiive.

Loore Viires on graafiline disainer, kes lõi 2016. aastal koos Else Lagerspetziga kunstikollektiivi Knock! Knock! Books (KKB). Kasutades tööriistadena ilukirjandust, graafilist disaini, illustratsiooni ja erinevaid performatiivseid elemente, püüab KKB uurida ja mõtestada erinevaid (pop-)kultuurilisi nähtusi. KKB on muuhulgas teinud koostööd kirjastustega Lugemik ja Colorama ning osalenud näitustel ja raamatumessidel. 

Taavi Hallimäe on kultuurikriitik, õppejõud ja Leida peatoimetaja. Ta töötab EKA disainiteaduskonnas külalislektorina ning on kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorant. Tema doktoritöö kannab pealkirja „Hilisnõukogude disaini kriitilised objektid“.

POSTERETRO
Ivar Sakk
7.03 – 31.03

“Üheksakümnendatel on veel kõik võimalik. Õhus on vabaduse tuuled, mis kanduvad suitsuhaisustele tänavatele palavast preeriast, viinamarjaväljade õrnast hõngust, lennujaamade parfüümipoodide aroomidest. Tänavatel ei ole lihtsalt autod, vaid sümbolid. Vaateakendel ei ole lihtsalt asjad, vaid märgid. Plakatipostidel ei ole lihtsalt plakatid, vaid krüpteeritud teated. Uue aja inimese kulgemine ei ole tingitud mitte vajadustest ja suvast, vaid võrgustiku sõlmede läbimise sunnist. Inimesed jooksevad ringi nagu orienteerujad, käes paberist kaardid, kus läbitud kontrollpunkt tähistatakse värvipliiatsi hooletu ristiga. Internet on just tulnud, aga Google’ist pole veel haisugi. Telefonid on taskus, mida väiksem riistapuu, seda uhkem. Messidel käiakse kord kuus. Muusikutel ajab üks esiettekanne teist taga. Maalid ja installatsioonid veetakse kullerfirmadega Euroopa metropolidesse. Salongid on galeriid ja galeriid on kontserdisaalid. Lennujaam on pühamu. Paralleelreaalsused on mühinal tekkinud. Hajumas on adekvaatsus. Ja need plakatid…”

Ivar Sakk on Tallinnas tegutsev disainer ja disainiajaloolane. Ta lõpetas Eesti NSV Riikliku Kunstiinsituudi tööstuskunsti kateedri aastal 1986. Pärast lõpetamist töötas ta vabakutselise graafilise disainerina büroodes Graaf, Vaal Disain ja Sakk & Sakk. Ivar on Eesti Kunstiakadeemias õpetanud alates 2003. aastast ning olnud ka graafilise disaini osakonna juhataja ja professor (2005-2015).

Vestlus- ja loengusarja „Millal on disain?“ märtsikuu loengu peab kunstnik ja disainer Kärt Ojavee, kes ühendab oma teostes uusi tehnoloogiaid traditsiooniliste käsitöövõtetega. Ta on Eesti Kunstiakadeemias külalisprofessor ning juhib koos Juss Heinsaluga alates 2023. aastast magistriõppekava taidestuudium.

Ojavee on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonna ning kaitses 2013. aastal doktoritööd „Active Smart Interior Textiles: Interactive Soft Displays“, mille tulemusel valmis sari hübriidmaterjale ja interaktiivseid tekstiile. 2012. aastal toimus Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näitus „UUO“ (Undefined Useful Objects) ehk määratlemata kasulikud objektid – kogum esemeid, mille puhul on küll oluline funktsionaalsus, kuid see on veel kujunemisprotsessis. Väljapanekus oli väljas muuhulgas interaktiivsete tekstiilide „Symbiosise“ projekt, mida Ojavee arendas koos Eszter Ozsvaldiga. Alates 2013. aastast teeb Ojavee koostööd disainer Johanna Ulfsakiga. Nende ühiseid projekte iseloomustab kaasaegsete tehnoloogiate ja traditsionaalsete tehnikatega eksperimenteerimine. Ühise tegevuse tulemusel on sündinud installatsioonid „Live Streams“ (2016) ja „Save As“ (2018). Viimane koosnes igavesti kestma loodud materjalidest (süsinikkiud, fiiberoptiline kiud, klaaskiud ja PVC).

Ojavee veab koos Annika Kaldoja ja Marie Vihmariga materjalide arendamise ja kujundamise stuudiot Stuudio Aine. Nad on koos kureerinud näitused „Materjal I“ (2019) ja „Materjal II“ (2023), millest viimane toimus Veneetsia disainibiennaalil. Ta tegeleb eksperimentaalsete materjalide loomisega, näiteks 2020. aastal toimunud näitusele „Leviaatan: Paljassaare peatükk“ Kai kunstikeskuses lõi Ojavee teosed meresaadustest koosnevast nahasarnastest materjalidest. 2023. osales ta töödega näitustel nagu „Kohanemise kunst“ Kadrioru kunstimuuseumis, Reykjavíkis toimuval Sequences biennaalil ning Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis „Uneversum. Rütmid ja ruumid“ ning koostas EKA galeriis näituse „Nanomaterjal nr. 399“, mis tutvustas nanomaterjalide projekti „Taastuva bioressursi väärindamisel põhinevate nanomaterjalide ja -tehnoloogiate arendamine“ tulemusi.

Lisaks teadustööle ja uute materjalide loomisele tegeleb ta muusika, lavakujunduse ja kostüümidisainiga.

Ojavee on pälvinud Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia 2012 ja 2023 ning 2014. aastal oli ta kunstiauhinna Köler Prize nominent.

Avatud publikuprogrammis „Millal on disain?“ tutvustavad oma tööd tegevdisainerid ning ajaloost räägivad valdkonnas pikemalt tegutsenud professionaalid. Sari lähtub disaini mõiste pidevast laienemise, piiritlemise, hägustumise ja sõnastamise vastandlikest protsessidest. Disaini mitmetahulisus ja muutumine ajas on paratamatu ning põnev. Et arusaada sellest, mis ja millal on disain, soovime avada selle tähenduse kihistusi laiemale huviliste ringile.

Loengud ja vestlused on avatud kõigile huvilistele ning salvestusi on võimalik järele vaadata muuseumi YouTube’i kanalil. Osalemine toimub sündmuse piletiga, mille hind on neli eurot. Eelnev registreerimine pole vajalik.

Graafiline disain: Indrek Sirkel, foto: Virge Viertek
Sarja kureerivad Kai Lobjakas ja Sandra Nuut
Toetab Eesti Kultuurkapital

EKA disainiteaduskond kutsub kõiki osa saama vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2024, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.Raamatuesitlus ja vestlus „Mis ja kus on Victor Papaneki disainivisioon?“

2023. aasta lõpus andis Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus välja selle legendaarse raamatu tõlke. „Disain tegelikule maailmale“ esitlusel vestlevad kunsti- ja kultuuriuurija Virve Sarapik ja disainer Ruth-Helene Melioranski, vestlust modereerib kuraator Sandra Nuut. Vestlusringis arutatakse, milline oli Papaneki disainivisioon ning kuidas see levis meil ja mujal.

REGISTREERU SIIN

Disainer, õppejõud ja vastutustundliku disaini eestkõneleja Victor Papanek kirjutas 1971. aastal raamatu „Disain tegelikule maailmale“ (täiendatud väljaanne 1984), mis oli osa 1960. aastatel alguse saanud lainest, kui tundlikud mõtlejad pöörasid pilgu meid ümbritsevale. Oli aeg märgata halba disaini ja planeerimist. Papanek kutsus oma manifestlikus tekstis teistmoodi mõtlema ja tegutsema.

Victor Papanek „Disain tegelikule maailmale“                       

Tõlkinud Triinu Pakk                                                                 

Toimetanud Neeme Lopp ja Ruth-Helene Melioranski    

Järelsõna: Sandra Nuut                                                   

Keeletoimetaja: Elen Pärt                                                      

Kujundanud Stuudio Stuudio

18.00–18.30
Kohalolemise harjutus „ “
Yuko Kinouchi, Tea Lemberpuu, Jane Muts, Maria Elise Remme, Jake Rhys Shepherd, Elo Vahtrik

Otsisime pausi, vaikust. Jooksime läbi metsade, magasime koobastes, järgnesime veele. Kõik selleks, et pääseda inimese tekitatud mürast. Meie kõrvu jõudis kuuldus inimese loodud ruumist, mis on pühendatud vaikusele. Kohtusime Johniga. Ta kinnitas, et mõne aja pärast on ruumis kuulda ainult meie sees voolavat verd. Südamelööke ja kõiki helisid, millest me koosneme. On asju, mida me ei saa välja lülitada.

„ “ palume teil meiega liituda, et koos teha paus, aeglustuda ja pöörata tähelepanu enda sisse.

P.S Palume ruumi sisenemisel jalanõud ja telefoni hetkeks maha jätta.

18.30–20.00
Töötuba „Lehetrükk“
Chloé Geinoz, Sven-Aleksander Mantsik, Vitor Pascal, Liza Tsindelian

„Lehetrükk“ (nii nimetatakse tehnikat, mille puhul taimi raiutakse paberile või kangale, et neid sellele printida) on ökoloogilisi ja jätkusuutlikke materjale kasutav trükkimise töötuba.

Meie töötuba on üles ehitatud grupi liikmete erinevatele praktikatele. Meie jaoks on oluline, et iga liikme kunstiline käekiri ja kogemus leiaksid projektis kajastamist: Liza töötab kasutatud materjalidega, Chloé kasutab oma töös sageli taimi, Vitori ja Sveni praktika seostub trükitehnikate ja kriitilise tekstiloomega.

18.30–20.00
Installatsioon „Mulle meeldib Maa ja Maale meeldin mina“
Eleftheria Kofidou, Jana Mätas, Caroline Pajusaar, KitKit Para, Kadri Vahar, Edgar Volkov

Lülisammas on meie keha ja vaimu, aga ka närvisüsteemi peamine tugistruktuur. Seljaaju rakud kannavad edasi kõiki signaale, mis on vajalikud organismi ülalpidamiseks. Need omavahel seotud süsteemid juhivad kõiki meie tegevusi; nad suunavad meie ärkvelolekut, unenägusid ja magamist; ning meie tasakaal sõltub nende edukast koostööst. Meie väsinud luud puhkavad, lamades sellel pinnasel. Ometi muutub Maa nahk üha hõivatumaks. Mis saab meie kehamaastikest? Meie tehisjäänused on Maa uus selgroog.

18.30–20.00
„Can I speak to the manager? It’s about the anthropocene“
Yvette Bathgate, Mihhail Boitsov, Katariina Kesküla, Merilin Põldsam, Kristi Vendelin

Uurime kollektiivselt omavahelisi ühenduspunkte, köites üheskoos käsitsi kokku raamatut, milles kohtuvad üksteisega kunstiteosed, pabermaterjal ja tekstilised mängud.

Meie individuaalsed praktikad seob kokku lühike manifesti stiilis tekst koos viie kunstiteosega, mida esitleme nii installatiivses vormis kui ka koos käsitsi kokku köidetud trükisena.

Avatud loeng teemal „Eesmärgi omaksvõtmine kunsti ja disaini kaudu tulevikuks, mida me tahame”.

Ajastul, mida iseloomustavad kiired muutused ja globaalsed väljakutsed, muutub kunsti ja disaini roll üha olulisemaks tuleviku kujundamisel, mis ühtib meie püüdluste ja väärtustega.

Mariana Amatullo (PhD) on Parsonsi The New Schooli strateegilise disaini ja juhtimise dotsent,  asepraost ja täiend- ja kutsehariduse (CPE) akadeemiline dekaan. Mariana avaldab ja annab rahvusvaheliselt loenguid disaini ja sotsiaalse innovatsiooni teemadel, töötades erinevates disaini ja kunstide juht-, toimetus- ja nõuandekogudes. Tema viimane väljaanne Sotsiaalse innovatsiooni disain: juhtumiuuringud kogu maailmast (Routledge, 2021) annab ülevaate sotsiaalse innovatsiooni disainivaldkonnast 45 ülemaailmse juhtumiuuringu kaudu. Tema tulevane monograafia positsioneerib disaini kui 21. sajandi juhtimisvõimet.

Marianal on turjal kahekümne aasta pikkune teekond kunsti- ja disainihariduse tippjuhi ametikohtadel. Ta on kogenud strateeg, auhinnatud koolitaja, praktik ja teadlane. Mariana uurimistöö ja õppetöö ühendavad kunsti- ja disainihariduse juhtimisdistsipliinide vahel ning uurib disaini rolli sotsiaalse innovatsiooni ja organisatsiooni õppe kognitiivse lähenemisviisina.

Algselt kunstiajaloolase ja kuraatorina on ta olnud teerajaja sotsiaalse innovatsiooni valdkonna disaini väljatöötamisel, kus ta on jätkuvalt aktiivne teadlasena kogu maailmas. Enne 2017. aastal The New Schooliga liitumist asutas Mariana Pasadenas ArtCenteri disainikolledžis sotsiaalse mõju auhinna võitnud programmi Designmatters ja oli selle juht.

Q&A-ga pärast loengut on osalejatel võimalus nuruda teadmisi otse eksperdilt.

Palume registreeruda siin:

https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScZB4FDJKMc31UNTp30It-tszhsBl3DyzwA72zpzlnxfMN8Dw/viewform