Rubriik: Kunstiteadus ja visuaalkultuur

On 25 March at 16.00, Associate Professor Richard Wittman (University of California, Santa Barbara) will give a public lecture “Nineteenth-century Historicism and Historic Preservation: An Exceptional Case” in room A403.

Normative historiographies regarding heritage, historicism, architectural preservation, and related fields tend to explain the prevalence of these phenomena in the nineteenth century with reference to a loss of faith in older ahistorical and specifically religious frameworks of temporality. How then do we make sense of the little-known efforts of the pontifical government during this period to protect and restore historic Christian buildings? Do they force us to question our assumptions about where such practices come from? Or do they invite us to rethink our understanding of the nineteenth-century Church?”

Richard Wittman specializes in the cultural history of architecture and town planning in seventeenth-, eighteenth-, and nineteenth-century Europe. Within that framework, themes of interest include: the emergence of modern configurations of space, society, and publicness; the history of architectural theory, criticism, and public discourse; the emergence of the modern public; and the evolution of architectural patronage in changing political contexts; religion, religious architecture, and modernity; nationalism and architecture; critiques of the normative historiography concerning architectural modernity and historicism.

Moderator: Associate Professor Kristina Jõekalda

Anu Põder (1947-2013) on Eesti viimase viie aastakümne üks ilmutuslikumaid hääli. Tema tööd on alates 1970. aastatest silma paistnud unikaalselt konstrueeritud, algselt väljamõeldud ja sügavalt isiklikuna. Ometi, kuna see oli kuidagi sünkroonis toonase Eesti kunstimaastikuga, on see juba aastaid kahe silma vahele jäänud. Põder on tuntud selle poolest, et uurib inimkeha, toob esile elu hapruse, püsimatuse ja kaduvuse mitmetes ülimalt muljet tekitavates skulptuurides. Kogu oma karjääri jooksul kasutas ta õrnade koosluste koostamiseks ebatavalisi materjale, nagu tekstiil, vaha, krohv, seep, plastik ja puit. Töötades kahe suure ajastu – 1940. aastal alanud Nõukogude okupatsiooni Eestis ja 1991. aastal saavutatud uue iseseisvuse – tipul võttis Põder omaks eesti rahva identiteedimääramatuse, töötades ühena vähestest naiskunstnikest. otsustavalt mehelik kontekst ja keskendudes naiste subjektiivsusele koos teiste rahvusvaheliste kunstnikega, nagu Magdalena Abakanowicz, Louise Bourgeois, Ana Mendieta ja Alina Szapocznikow.

Anu Põderi näitus: Ruum minu kehale Muzeum Suschis, mille kuraator on Cecilia Alemani, on kunstniku esimene suurem retrospektiiv väljaspool tema kodumaad, mis annab põhjaliku ülevaate tema kunstnikukarjäärist ja mõtlemapanevast narratiivist, mis tõstab esile tema algse panuse arengusse. sõjajärgsest kunstist.

Näituse raames korraldatava Põderi loomingule pühendatud ühepäevase sümpoosioni, mis kaasneb kunstniku monograafiaga, eesmärk on tõhustada kunstniku loomingu rahvusvahelist vastuvõttu ja esitleda seda laiemas, uutele rikastavatele tõlgendustele avatud kontekstis.

Lisateavet monograafiaraamatu kohta leiate siit

Sümpoosion toimub inglise keeles.

Registreerimisel sissepääs tasuta
Veebiülekanne algab siin 23. märtsil 2024, kell 10.00 (CET)
Sümpoosion salvestatakse ja seda saab vaadata veebis meie veebisaidil.

PROGRAMM
10:00 HOMMIKUL

Tervitused:
Grażyna Kulczyk

Muuseum Susch asutaja

SA Art Stations juhatuse esimees CH

Sissejuhatus:
Agnieszka Sosnowska

Muzeum Suschi diskursiivse programmi kuraator

Cecilia Alemani

Näituse Anu Poder: Space for My Body kuraator

I osa
10:10

Anu Põder: Elu piltides

slaidiseanss Triin-Tulgiste-Tossi teksti põhjal

10:30

Loeng: Cecilia Alemani

Anu Põder. Ruumi minu keha jaoks

11:00

Loeng: Agata Jakubowska

Anu Põder ja teised naiskunstnikud esitavad väljakutse sotsialistlikule erootilisele visuaalkultuurile

11:20

Paneeldiskussioon:
Anu Põder eesti kunsti kontekstis

Participants: Edith Karlson, Katrin Kivimaa, Berit Teeäär.

Moderaator: Maria Arusoo

12:30-13:30

lõunapaus

13:30

Linastus: Intervjuu kunstnik Anu Põderiga, 2008.

Intervjueerisid Isabel Aaso-Zahradnikova ja Juta Kivimäe, Eesti Kunstimuuseumi Arhiiv.

II osa
14:30

Paneeldiskussioon:

Anu Poderi Väljaspool raudset eesriiet – rahvusvaheline kontekst

Osalevad Manuela Moscoso, Andreas Nilsson, Matylda Taszycka

Moderaator: Cecilia Alemani

15:30

Loeng: Anna Szyjkowska-Piotrowska

Anu Põder: Keha-objekt vs keha-ruum

16:00

Paneeldiskussioon:

Muudetud vorm: keha ja moonutuse mõiste Anu Põderi loomingus

Osalejad: Dina Akhmadeeva, Linda Kaljundi, Adomas Narkevičius, Anna Szyjkowska-Piotrowska

Moderaator: Agnieszka Sosnowska

16:00

Paneeldiskussioon:

Anu Põderi loomingu lühiajalisusest ja materiaalsusest

Participants: Jaan Elken, Anders Härm, Hilkka Hiiop, Maarja Kask

Moderaator: Marika Kuźmicz

16:30

Online giidiga ekskursioon:

Anu Põder: Ruum minu kehale

EKA avatud uste päev toimub 29. veebruaril 2024!

Text

Programm ja registreerumine: https://www.artun.ee/sisseastumine/tere-tulemast/avatud-uste-paev/

“Santa Zukkeri maastikumaalide näitus „Horisont”, 02.02-02.03.2024

Hiiumaal, Kärdla linnas, Nelja Nurga Galeriis, avaneb 2. veebruaril noore kunstniku Santa Zukkeri maastikumaalide ekspositsioon. 

Kunstinäitus „Horisont” toob vaatajani Santa viimase paari aasta loomingu, mis just keskendub inimese ja looduse vahelisele suhtele ning selle kujutamisele läbi müstiliste loodusmaastike.

Santa maastikumaalid on erilised, kuna peale vaadates kujutavad justkui reaalseid stseene looduses, kuid kui lülitada sisse mõtlev vaatamine, siis on tajuda klassikalise maali taandumist minimalistliku abstraktsiooni poole. Maalidel on tunnetada ka eriskummalisi kujundeid ja värvikoosluseid, mida muidu looduses alati ei eksisteeri.

„Horisont” representeerib seda silmaga nähtamatut, kuid tajutavat joont, millega kunstnik enda töödes loominguprotsessi alustab.

„Mulle meeldib idee, et Hiiumaal, mis on ühtlasi üks huvitavama looduse, energeetika ja valgusega paik Eestis, saavad minu maastikumaalid, kõige selle kauni taustal, esitletud,” sõnab kunstnik.

Santa Zukkeri ametlik veeb:
https://santazukker.wixsite.com/website

Näitus on avatud 02.02-02.03.2024

Galerii nimi: Nelja Nurga Galerii
Aadress: Keskväljak 5a, Kärdla, Hiiu County, Estonia
Telefon: 510 9255
kalli@sein.ee
Lahtiolekuajad: R-L 11:00 – 15:00
Avatud kokkuleppel”

30. novembril kell 16.30 toimub ruumis A-302 taas Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi uurimisseminar, kus teemal “Hanno Kompus ja eesti stiil” esineb instituudi lektor Tiina Abel.

Ettekandes käsitletakse 1920.-30. aastate viljaka kunsti- ja teatrikriitiku Hanno Kompuse (1890–1974) sõnavarasse kuulunud mõistet „eesti stiil“. Kuna Kompusest kujunes kriitik eesti moodsa kunsti arengu tuules, on ootuspärane, et temast sai kirglik kaasaegse kunsti kaitsja. Alates esimesest artiklitest rõhutas ta dekadentsi ajastule sobivalt emotsioone, käsitles kurja ja Baudelaire’i.

Loengus keskendutakse siiski ajale, mil Hanno Kompuse arutles kunsti rahvuslikkuse ja koha üle ühiskonnas, vaadeldakse ideologeemi „eesti stiil“ sisu ja tähenduse muutumist kahe maailmasõja vaheliste kunstiprotsesside taustal.

Hanno Kompuse ambivalentse „eesti stiili“ tõlgendamisel kerkivad esile järgmised teemad:

• Eesti stiili küsimuse jõudmine romantilisest propagandistlikku faasi.
• Eesti stiil: rahvuslik ja individuaalne omapära.
• Eesti stiil kui kunsti positsiooni kaitsmise retooriline võte.
• Eesti stiil kui relv „euroopluse aate“ hävitamiseks.
• Eesti stiili roll radikaalsete kunstiideede mugandamisel.
• „Eesti stiil“ ja kultuuri arengu suletud mudel.
• „Eesti stiil“: orgaanilise kunstikultuuri kui tervikliku organismi rajamise vahend, individuaalsuse ja kunstniku vabaduse tunnistamine, kunstilise kvaliteedi kui hea teose eelduse naasmine Kompuse retoorikasse.
• Konstruktsiooni „eesti stiil“ sünni eeldused: saksa keeleruumi ja teoreetikute (Wölfflin, Riegl, Frankl) mõju Kompuse stiilitajule, moodsa kunsti roll stiiliühtsuse nõudest loobumisel, stiililise varieeruvuse tunnistamine kui mõiste uuesti konstrueerimise eeldus.

Uurimistöö on toimunud EKA teadusgrandi  „Stiil ja tähendus. Eesti kunstiteaduse distsiplinaarsed teisenemised“ (2021–2022) raames.

Inglise maastikukujundus, maastikumaal ja antropo(s)tseen (1750–1850)

26. oktoobril peab KVI külalisena EKAs avatud loengu Pariisi Cité ülikooli professor Frédéric Ogée.

Ökoloogia kui probleemteema kasvavast tähtsusest võrsunud uus ökokriitika distsipliin on määratlenud antropotseeni ajastu võimaliku alguspunktina 19. sajandi esimese poole, ehk kümnendid, mis tunnetasid ja nägid kahe tööstusrevolutsiooni ulatuslikke mõjusid – just tollal sai ilmseks, et inimtegevusest jääb planeedi loodusele põhjapanev ja pöördumatu jälg.

Toonaste brittide pargikujundustes ilmnenud uuenduslik, looduslähedasem maastikuarhitektuuri-nägemus, mis edendas omakorda looduslikele vaatamisväärsustele keskenduvat turismi ning ka maastikumaali, aitas arendada uuenduslikku empiirilist lähenemist inimese ja looduse vahelisele hõõrdumisele. Loodust ei peetud enam inimese “keskkonnaks”, s.t millekski perifeerseks, mis ümbritseb keskse tähtsusega inimest, vaid loodus ise tõsteti kunstilistes käsitlustes kesksele kohale, näiliselt taastähtsustades seda teadmiste ja tõe allikana. Ent see mõtteviisi revolutsioon näib küsitav, kuna me teame, et looduse metsikust ülistanud inglise maastikumaalijate peamised patroonid olid samal ajal nii loodust kui teisi inimesi kaubastanud ja ekspluateerinud tööstusrevolutsiooni ja koloniaalvallutuste juhtkujud ja peamised kasusaajad.

Frédéric Ogée on Pariisi Cité ülikooli Briti kirjanduse ja kunstiajaloo professor. Tema tähtsamate publikatsioonide seas on kaks esseede kogumikku Inglise kunstnikust William Hogarthist ning raamatud “”Better in France?” The circulation of ideas across the Channel in the 18th century” (Lewisburg, 2005), “Diderot and European Culture” (Oxford, 2006), “J.M.W. Turner, Les Paysages absolus” (Paris, 2010) ning “Jardins et Civilisations” (Valenciennes, 2019). Aastatel 2006–2007 kureeris ta Louvre’ile esimese Hogarthi näituse. Praegu kirjutab ta monograafiate sarja 18. ja 19. sajandi Briti kunstnikest Pariisi kirjastusele Cohen & Cohen. Esimene, “Thomas Lawrence – Le génie du portrait anglais” ilmus detsembris 2022, sügisel 2024 ilmub raamat J.M.W. Turnerist, järgnevad köited Thomas Gainsborough’st ja William Hogarthist.
Aastatel 2014–2017 oli Ogée Tate Britaini nõukogu liige ning on aastast 2014 olnud Pariisi linna teadusnõukogu liige. Aastatel 2018–2019 oli ta Kressi kunstikirjanduse teadur Clarki kunstiinstituudi juures Williamstownis, Massachusettsi osariigis, ning samuti Neilsoni professor Smithi kolledžis Massachusettsis. Järgmisel suvel töötab ta külalislektorina Pekingis Kaunite Kunstide Keskakadeemias ning Rahvusvahelise Äri ja Majanduse Ülikoolis.

NB! Loeng toimub inglise keeles.

Sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” 17. konverents toimub 16. oktoobril 2023 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis (Harju 1).

“…liha on ümberringi valmis, mu Angelo, aga vaimu pole kuskil.”

1993. aasta 7. detsembril esitleti kohvikus „Pegasus“ raamatut, mille kohta on öeldud, et sellist teost ei olnud eesti kirjanduses varem võimalik kirjutada. Juba luuletajana tuntust kogunud Tõnu Õnnepalu avaldas Emil Tode varjunime all romaani „Piiririik“.

„Piiririik“ oli kahtlemata siirdeajastu kirjanduses murranguline teos, mis tõi eesti kirjandusse uued, senikäsitlemata teemad. Ühiskonnas toimusid muutused peadpööritava kiirusega, seni suletud Eesti piirid olid avanenud ja „Piiririik“ kirjeldaski tabavalt seda muutunud maailma ja inimest seal sees.

Ennekõike avaldus romaanis ühiskondlik kogemus, indiviidi enesemääramine selles uues maailmas, kuhu ta oli järsku sattunud. Peategelane tegeleb romaanis oma identiteedi-probleemiga, kuid ta tegeleb sellega maailmas, mis on talle endale ruumina võõras. Nii võib kesksena näha just võõra, teise ruumi probleemi. Sisseharjunud maailm oli järsult muutunud, inimestel aastal 1993 oli peamiseks küsimuseks: kus me oleme? mis maailm see on? mis reeglid siin kehtivad? mil moel kanname siiski endaga kaasas oma minevikku?

„Piiririik“ on 1990. aastate kõige tõlgitum romaan, praeguseks on ta ilmunud 20 keeles. Rohkematesse keeltesse on tõlgitud ainult Jaan Krossi „Keisri hullu“. Ju see raamat ütles rahvusvahelisele lugejale midagi 1990. aastate tormiliselt muutunud maailma kohta.

„Piiririigi“ kohta on ilmunud palju analüüse. Käsitletud seda kui identiteediromaani, ajasturomaani, poliitilist romaani, queer-kirjanduse näidet jpm. Samas oleme veendunud, et romaan vajaks 30 aastat pärast ilmumist veel kord mõtestamist, küsides kasvõi seda, kas see on ainult siirdeajastu romaan või käsitleb ka tänapäevaseid probleeme ja kõnetab lugejat 2020. aastatel.

30 aasta möödumise puhul „Piiririigi“ ilmumisest kutsume teid arutlema nii selle raamatu tähenduse ja jälje üle, selle üle, mis seda ümbritses, mis eelnes, ja veelgi enam, mis järgnes nii eesti kirjanduses kui ka Emil Tode/Tõnu Õnnepalu enda loomingus.

Konverentsi kava:

10.00–12.00
Avasõnad
Rein Veidemann, Piiririik ja/kui piirolu
Virve Sarapik, Ontoloogiline piir/itus. Tode ja Lotman
Joonas Hellerma, „Piiririik“ – lõpuaegade raamat
Piret Peiker, Tarbimine kui tsiviliseerumisprotsess ja kui võõrandumine „Piiririigis“ (30 aastat hiljem)

12.00–13.00 Kohvipaus

13.00–15.00
Kristiina Rebane, Emil Tode „Piiririik“ ja Giacomo Leopardi umbkaudsuse poeetika
Märt Väljataga, „Piiririik“ ja iha kolmnurk
Raili Marling, „Piiririigi“ soolised sekeldused
Piret Viires, „Piiririik“ kui sündmus

15.00 –15.30 Kohvipaus

15.30–17.30
Juhani Salokannel, Mispärast „Piiririik“ ei ole soome keeles „Rajamaa“? Emil Tode tee Soome
Joosep Susi, David Bohmi teoreetiline füüsika. Ääremärkusi apostroofist
Tõnu Õnnepalu, Piiririik revisited
Arutelu ja sõnavõtud

Korraldajad: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm (EKA, TLÜ, TÜ) ja Eesti Kirjanike Liit.
Toetajad: Eesti Teadusagentuur (grant PRG636), Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia teadusfond.

18. oktoobril kell 16.00 esineb Mari Laaniste KVI uurimisseminaril teemal “Restauratiivne nostalgia 1990. aastate Eesti mängufilmides”.

Töötuba “Kestlikkus kunstimaailmas ja muuseumides”

3.–5. oktoober 2023, Tallinn

Korraldajad: Kumu kunstimuuseum, Eesti Kunstiakadeemia ja Läti Kaasaegse Kunsti Keskus

Toetaja: Nordic Culture Point

Toimumispaigad: EKA, Kumu, kunsti- ja näituseasutuste külastused

Tänase maailma nägu kujundab kliimakriis, mis on tihedalt seotud järjest sagenevate sõjaliste ja poliitiliste konfliktide, humanitaarkatastroofide ning kasvava globaalse ebavõrdsusega. Antropotseeni ajastul peab ka kunstimaailm paratamatult prioriteedid ümber hindama ja võtma kasutusele kestlikumad praktikad. Globaalse loodusressursside kahanemise taustal peavad ka kunstitöötajaid mõtlema ringmajanduse, jätkusuutlikkuse ja keskkonnaõigluse küsimustele ning võimalusele luua tulevik, kus inimkond ei sõltu enam loodusvarade armutust hävitamisest.

Töötuba kutsub arutlema kunstimaailma rohepöörde võimalikkuse ja võimaluste üle loovalt, kriitiliselt ja valdkonnaüleselt, tuues kokku kunsti ja disaini, konserveerimise, kureerimise, museoloogia jt valdkondades õppejõud, praktikud ja üliõpilased.

Kuidas muuta kunstiasutused, muuseumid ning kunsti ja näituste loomine jätkusuutlikumaks? Millisel muul moel saavad kunst ja kultuur ekstraktivistlikku mõtteviisi murendada? Milline on kunstnike, disainerite ja teiste kunstitöötajate roll valitsuste ja poliitikute seatud kliimaeesmärkide täitmisel? Kas kunstiteoste süsinikujälge on vaja mõõta? Kuidas vältida rohepesu? Kuidas toetada kunstitöötajaid suuremate ja ajamahukamate pingutuste tegemisel, mis kuluvad säästvamate tavade katsetamiseks, ning kuidas vältida läbipõlemist?

Töötoa õppejõududeks on eri valdkondade eksperdid, kes jagavad erinevaid vaatenurki, oskusi ja teadmisi. Üritus on mõeldud nii kunsti- ja muuseumitöötajatele kui ka üliõpilastele (ennekõike magistrantidele ja doktorantidele, aga ka teemast huvituvatele bakalaureuseõppe üliõpilastele).

Programm hõlmab loenguid, töötubasid, õppekäike muuseumifondidesse ja näitusekülastusi. Õppejõududeks on Margit Keller (Tartu Ülikool), Laura Linsi ja Roland Reemaa (LLRRLLRR), Arnita Melzoba ja Kārlis Melzobs (GAISS), Darja Jefimova (Eesti Kunstimuuseum), Varje Õunapuu (Eesti Kunstiakadeemia), Hilkka Hiiop (Eesti Kunstiakadeemia), Maria Muuk jt.

Kolmepäevane töötuba toimub inglise keeles, osalemine on tasuta. Registreeruda saab siin.

Registreerumise tähtaeg: 15. september

Lisainfo:

Linda Kaljundi (linda.kaljundi@artun.ee)

Karin Vicente (karin.vicente@ekm.ee)

Programm:

Day 1 / October 3

Where on earth to begin?

 Kumu Art Museum

11:00–11:15

Welcome, introductions and coffee

11:15–12:15

Karin Vicente (Art Museum of Estonia): High Impressions, Low Impact: Reducing the Emissions of an Art Exhibition

12:15–13:15

Group work: How to make a difference? Moderators: Linda Kaljundi and Karin Vicente

13:15–14:15

Lunch

14:15–15:15

Kārlis Melzobs (GAISS architects): Decolonial ecologies

15:30–17:00

Guided tour at the exhibition Art in the Age of the Anthropocene by Laura Linsi and Roland Reemaa and Maria Muuk, designers of the exhibition

Day 2 / October 4

Theory into practice

Estonian Academy of Art. Meeting point: 5th floor

10:00–11:00

Laura Linsi and Roland Reemaa (LLRRLLRR): Working with material flows

11:00–12:00

Maria Muuk (graphic designer): Sustainable developments in exhibition graphic design

12:00–12:30

Lunch

12:30–13:30

Grete Arro (Tallinn University): How to fit the environment into one’s Umwelt?

13:30–14:30

Siim Preimann (Tallinn Art Hall): Keeping on keeping on: in pursuit of a curatorial approach fitting the times

15:00–17:00

Meeting point: Contemporary Art Museum of Estonia (EKKM).

Meeting with curator and a project manager Maria Helen Känd and visiting Jaanus Samma’s exhibition “Iron men”

Day 3 / October 5

Fields in dialogue: from contemporary art to collection to conservation

Kumu Art Museum.

10:00–11:00

 Meeting point: painting collections of Art Museum of Estonia;

Darja Jefimova (Art Museum of Estonia): Sustainable practices in collections management

Discussant: Varje Õunapuu (Estonian Academy of Arts)

11:00–12:00

Meeting point: permanent exhibition of Estonian Art in the 1990s (4th floor, B wing)

Hilkka Hiiop (Estonian Academy of Arts): Sustainability in collecting contemporary art: does it exist?

12:00–13:00

Lunch

13:00–14:00

Meeting point: Kumu educational centre

Margit Keller (University of Tartu): Sustainability transitions: complexity and hope

14:30–15:30

Meeting point: Kadriorg Art museum, lobby

Tour at the exhibition “The Art of Adapting” with Triin Metsla and Madli Ehasalu

15:30–16:30

Concluding panel: How to build and sustain dialogues between fields?

Mari-Leen Kiipli (artist), Marju Niinemaa (National Heritage Board), Kaisa-Piia Pedajas (Art Museum of Estonia), Laura Põld (Estonian Academy of Arts)

Moderators: Linda Kaljundi, Karin Vicente

17:00

Presentation of the Model for sustainable exhibition at Kumu (in Estonian)

Laupäeval, 2. septembril kell 17 toimub Kai kunstikeskuses raamatu “Your Time Is My Time” esitlus. Raamatut tutvustavad koostajad Annika Toots ja Merilin Talumaa.

Üritusel toimub vestlusring, kus osalevad raamatusse visuaalessee ja intervjuuga panustanud kunstnikud Laura Põld ja Maria Kapajeva.

Arutelu toimub inglise keeles. Üritus toimub Kai kunstikeskuse auditoorium-kinosaalis ja on kõigile huvilistele tasuta.

Raamat “Your Time Is My Time” (2023) analüüsib kaasaegsete Balti kunstnike loomepraktikaid üleilmsete kunstivõrgustike, -turgude ja kunsti produktsiooni perspektiivist. Raamat keskendub Eesti, Läti ja Leedu kunstnikele, kes on elanud ja töötanud väljaspool Balti regiooni ning kes on viljelenud nomaadlikku elustiili, reisides pidevalt erinevate riikide ja linnade vahel. “Your Time Is My Time” uurib rände, prekaarsuse, kuuluvuse ja kogukonna loomise erinevaid aspekte ning toob välja, kuidas töötingimused mõjutavad kaasaegsete kunstnike loomingut.

“Your Time Is My Time” kajastab ka pöördepunkti ajalise, geograafilise ja sotsiaalse läheduse tajumises ning nihet jätkusuutlikumate kunstipraktikate leidmise suunas vastusena üha süvenevale majanduslikule ja ökoloogilisele ärevusele. Kas praegune kriiside ajastu on toonud kaasa uusi kunsti loomise viise? Kuidas on muutunud kodu ja töökoha tähendus?

Raamat on müügil Kai kunstikeskuses hinnaga 25€.

Raamatu koostasid ja toimetasid Annika Toots ja Merilin Talumaa.
Tekstid on kirjutanud Inga Lāce, Sandra Skurvida, Emma Duester ja Neringa Černiauskaitė.

Visuaalesseedega panustanud autorid on Žilvinas Kempinas, Vytenis Jankūnas, Viktor Timofeev, Ella Kruglyanskaya, Daiga Grantiņa, Ingel Vaikla, Pakui Hardware, Merike Estna, Agnė Juodvalkytė, Katja Novitskova, Dorota Gawęda & Eglė Kulbokaitė, Lina Lapelytė, Evita Vasiļjeva, Emilija Škarnulytė, Laura Põld ja Maria Kapajeva.

Raamatu kujundas Kert Viiart. Kirjastajad ja levitajad on Mousse Publishing ja Roots to Routes.

Raamatu valmimist on toetanud Eesti Kultuuriministeerium, Outset Estonia, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Nordic Culture Point.