Eerik Haameri kunstiauhinna laureaat on Uno Roosvalt

Uno Roosvalt

Kuressaare Raekojas anti  16. veebruaril 2018 esimest korda üle Eerik Haameri nimeline kunstiauhind, mille laureaadiks valiti žürii häälteenamusega maalikunstnik Uno Roosvalt.

Eerik Haameri kunstiauhind on Saaremaa Vallavalitsuse ja Kuressaare linna poolt väljaantav iga-aastane kunstiauhind, mille eesmärgiks on tunnustada silmapaistvaid saavutusi kunsti valdkonnas ja jäädvustada nimeka saarlasest kunstniku Eerik Haameri (17.02.1908.–4.11.1994) mälestust. Auhinna üleandmise ja ülevaatenäitusega tähistatakse kunstniku 110. sünniaastapäeva.

Eerik Haameri nimeline kunstiauhind koosneb 2000 euro suurusest stipendiumist ja klaasikunstnik Eeva Käsperi loodud mälestusesemest, mis anti  Uno Roosvaltile üle pidulikul tseremoonial Kuressaare raekoja saalis.Tseremoonia osana avati  Raegaleriis näitus „Eerik Haameri tuum” ning esitleti näituse kataloogi, mis sisaldab kunstniku kirjavahetuse publikatsiooni.

Näitus „Eerik Haameri tuum”on Kuressaare Raegaleriis avatud 17.02.–20.04.2018

Uno Roosvalt (s 1941) pälvis Eerik Haameri kunstiauhinna nii oma rikkaliku elutöö kui viimase aja loomingu eest. Ta on maalikunstnik, kelle looming on ainevaldkonna – merega seotud saarelise eluviisi jarannamaastike kujutamise – poolest lähedane Eerik Haamerile, keda ta kunstnikuna väga austab. Sarnase pühendumusega nagu Haamer, on Uno Roosvalt oma pikaaegses loomingus otsinud ja leidnud eestlaste kui mererahva eneseteadvuse sügavamaid ja sümboolseid tasandeid.

Uno Roosvalti kunstnikukäekiri on värvikas ja isikupärane, tema loodusvisioonid on hingestatud ja neis on pea alati märgata inimtegevuse jälgi, adutav on inimese kohalolu. Kodumaise ainese – Saaremaa, Muhumaa, Kihnu, Ruhnu, Viinistu jt merega piirnevate paikade väärtustamise kõrval on kunstnik leidnud inspiratsiooni ka teistelt Lääne- ja Põhjamere rannikumaadelt.

Uno Roosvalt on olnud kauaaegne maaliõppejõud Eesti Kunstiakadeemias (sealhulgas maalikateedri juhataja 1985–1995). Näitustel on ta esinenud alates 1968. aastast. Ta kuulub alates 1975. aastast Eesti Kunstnike Liitu; alates 2010 on selle auliige. 2011. aastal tunnustati Uno Roosvalti maalikunsti seni kõrgeima autasuga – Konrad Mäe preemiaga (klassikalise maalitraditsiooni elavana hoidmise eest).

Uno Roosvalt on viimase kahe aasta jooksul esitlenud oma loomingut väljapanekutel Tallinna Kunstihoone galeriis, Haapsalu neuroloogilises rehabilitatsioonikeskuses, Jaani kiriku galeriis Tallinnas ning Türi kunstigaleriis.

Eesti kunstiinstitutsioonide poolt olid Eerik Haameri kunstiauhinnale esitatud järgmised nominendid:

Tiiu Kirsipuu / Näituse „Inimesed“ eest Eesti Rahva Muuseumis 4.06–17.09.2017.
Esitaja: Eesti Kujurite Ühendus.
Holger Loodus / Näituse „Teekond maailma lõppu“ eest Tallinna Kunstihoones 09.09–08.10. 2017.
Esitajad Eesti Vabagraafikute Ühendus ja Eesti Kunstimuuseum.
Urmas Viik / Näituse „Muhu inglid“ eest Kondase keskuses 19.12.2016–25.02.2017.
Esitaja: Kondase Keskus.
Uno Roosvalt / Rannamaastikke ning merekultuuri mitmetahuliselt ning sügavalt tõlgendava loomingu eest.
Esitaja: Eesti Kunstnike Liit.
Auhinna väljaandjate poolt kokku kutsutud Eerik Haameri kunstiauhinna žüriisse kuulusid:

Helle Kahm (Saaremaa Vallavalitsus), Lii Pihl (Kuressaare Raegalerii), Heli Jalakas (Saaremaa Vallavalitsus, Eesti Kultuurkapitali Saaremaa ekspertgrupp), Anne Untera (EKM), Reet Varblane („Sirbi” kunstitoimetus), Tiit Pääsuke (EKL), Tõnis Kipper kultuuriajakirjanik, Reeli Kõiv (EKKÜ), Margus Meinart (Kunstiühing Pallas), Kaia Haamer (kunstiteadlane, Haamerite perekonna esindaja).

Piduliku auhinnatseremoonia osana avati Kuressaare Raegaleriis näitus „Eerik Haameri tuum”, mille sihiks on esile tuua kaks olulist suunda Eerik Haameri loomingus: inimest ja tema saatust mõtestavad teosed ning monumentaalsed, gruppe kujutavad maalid.

Valikus on 25 teost nii kodumaal kui Rootsi paguluses loodust.  Esitlemisele tuleb ka näituse kataloog (104 lk), mis sisaldab lisaks eessõnale, näituse nimestikule ja kõigi tööde reproduktsioonidele Eerik Haameri kirjavahetuse esmakordset publikatsiooni. Kirjad vennale Harri Haamerile hõlmavad kolme kümnendit: 1960ndatest kuni 1980ndate aastateni. Nende avaldamise eesmärgiks on tutvustada Eerik Haameri suhet lähedastega ja uue asukohamaa ühiskonnaga, igatsust kaotatud kodumaa järele, loomingu ja elufilosoofiaga seotud mõtteavaldusi, tema ainulaadset huumorisoont. Eerik Haameri kirju ei ole seni publitseeritud. Kataloog sisaldab ka Eerik Haameri lühibiograafiat.

Näituse „Eerik Haameri tuum” kuraator ja kataloogi autor on kunstiajaloolane Reeli Kõiv.

Kataloogi on kujundanud ja illustreerinud Urmas Viik.

Jaga sõpradega:

Postitas Mart Vainre
Viimati muudetud