Eerik Haameri kunstipreemia pälvis EKA audoktor Enno Hallek

Enno Hallek 2000. aastal Kuressaare Raegaleriis Kunstisuve näitusel. Foto: Sirje Eelma

Eerik Haameri kunstiauhinna žürii otsustas määrata 2020. aasta preemia Eesti–Rootsi kunstnikule ja Eesti Kunstiakadeemia audoktorile Enno Hallekile.

Enno Hallek on väljapaistvamaid Eestis sündinud kunstnikke, kes ainsana meie pagulaskunstnikest on pälvinud tunnustuse ja auväärse koha ka uue kodumaa Rootsi kunstimaastikul. Tema traditsiooniliste kunstiliikide piire ületav ning erksalt kaasaja kunsti väljendusvõimalustega suhestuv looming loob seoseid nii värvika ja lakoonilise popkunsti kui ka sisusügava kontseptualismiga.

Halleki võimsad, tihti merega seotud sümbolkujundid – aerud, vineerist välja lõigatud päästerõnga kujulised „kaasaskantavad päikeseloojangud“, kaarduvad ja korduvad kujundid, nn fraktaalid, millest saab luua lõpmata hulgal uusi kombinatsioone, ühendavad endas maali, skulptuuri, installatsiooni ning ka tegevuskunsti, kuna autor haarab tihti vaatajagi aktiivse osalejana kaasa. Kunstnik on oluliseks pidanud oma immigrandi tausta, põiminud oma Eesti päritolu nii tööde pealkirjadesse kui ka kujunditesse ja värvidesse, lapseeas mällu sööbinud värvimängudena, mida loob Lääne-Eestis merre loojuv päike.

Enno Halleki looming leidis märkamist ja tunnustamist varakult – 1975. aastal valiti ta Rootsi Kuningliku Kunstiakadeemia liikmeks. 2020. aastal tuli seni suurim tunnustus –   Enno Hallek pälvis Rootsi Kultuuriministeeriumi elutööpreemia kunsti valdkonnas (500 000 Rootsi krooni, iga-aastaselt antakse välja viis valdkondlikku preemiat).

Tema tööd on arvukalt esindatud Moderna Museetis, Göteborgi kunstimuuseumis jt Rootsi muuseumites ja kunstikollektsioonides. Näituste vahendusel on Halleki looming Rootsis pidevalt pildil.

Stockholmis elav ja tänavu oma 90. sünnipäeva tähistav Enno Hallek on sündinud 1931. aastal Rohukülas kaluri perekonnas. 1943. aastal pages ta teismelise poisina koos vanematega kaluripaadis Rootsi, jagades sama saatust kümnete tuhandete kaasmaalastega. Kui põlvkonna jagu vanem Eerik Haamer saabus Rootsi kodumaal tunnustatud kunstnikuna, siis Enno Hallek sai kunstihariduse Stockholmi Kunstiülikoolis (1953–1958) maali erialal ning töötas aastatel 1981–1990 sealsamas maalikateedri professori ja monumentaalkunsti osakonna juhatajana.

Enno Halleki esimene isiknäitus sünnimaal toimus 1990. aastal Eesti Kunstimuuseumis, millele järgnesid mitmed sooloesinemised siinsetes galeriides taasiseseisvumise esimese kümnendi lõpuni. Kuressaares sai Halleki töid näha 2000. aastal Kunstisuve näituse „Kõik on maal“ raames. Tallinnas on tema töid praegugi võimalik vaatama minna – kuni 14. märtsini saab külastada 2019. a. sügisel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdisaali galeriis avatud isiknäitust „Da capo al fine ehk ülemlaul fraktaalidele“ (kuraator Harry Liivrand, külastusvõimalus kontsertide ajal).

Paljude Rootsi tunnustuste kõrval on Hallek pälvinud 2011. aastal ka Kristjan Raua nimelise kunsti aastapreemia.

Eerik Haameri kunstiauhinnale 2020 nomineeris Enno Halleki Tartu Kunstimuuseum.

Pallase koolkonda kuuluva kunstniku Eerik Haameri (17.02.1908 – 4.11.1994) 113. sünniaastapäeva tähistatakse Kuressaare raekojas 20. veebruaril, mil Enno Hallekile antakse üle Eerik Haameri nimeline kunstiauhind. Auhind koosneb klaasist sümboolsest meenest, mille autor on klaasikunstnik Eeva Käsper, aukirjast ja stipendiumist suurusega 2000 eurot.

Eerik Haameri nimeline kunstiauhind on varem omistatud kunstnik Uno Roosvaltile (2017), Karel Koplimetsale (2018) ning Juta Kivimäele ja Isabel Aaso-Zahradnikovale (2019).

Žürii esimehe Helle Kahmi sõnul algatasid Kuressaare linn ja hilisemalt Saaremaa vald Saaremaalt pärit silmapaistva kunstniku Eerik Haameri nimelise kunstiauhinna 2017. aastal. Auhinna eesmärgiks on tunnustada Eesti kunstnike silmapaistvaid saavutusi kunsti valdkonnas ja jäädvustada Eerik Haameri mälestust.

Žürii koosseisu kuulusid Helle Kahm (žürii esimees), Reeli Kõiv, Kaia Haamer, Anne Untera, Reet Varblane, Britta Benno, Lii Pihl, Tõnis Kipper ja Margus Meinart.

Jaga sõpradega:

Postitas Andres Lõo
Viimati muudetud