Eesti keraamikute järelhüüe Leo Rohlinile

Leo Rohlin. Foto: Mihkel Maripuu

Leo Rohlin

25.juuli, 1939–10.september, 2022

Meie seast on lahkunud kunstnik, keraamik, armastatud õppejõud, kolleeg ja sõber, emeriitprofessor Leo Rohlin.

Leo Rohlin asus Eesti Riikliku Kunstiinstituudi keraamika- ja klaasikunsti osakonda tehnoloogiat õpetama 1968. aastal. Kuna seda õppeainet Eestis ei õpetatud, tuli kõik teadmised hankida tuhandete katsetuste ja järjekindla iseseisva tööga. Nüüdseks on Leo Rohlini 2003. aastal ilmunud „Keraamika käsiraamatust“ ilmunud kolm trükki ja veel mõned päevad tagasi said esmakursuslased oma „piiblid“ osakonna avakoosolekul.

Oma pikaajalise karjääri jooksul on Leo Rohlin olnud juhendajaks sadadele üliõpilastele. Ta oli nõutud lõpu- ja diplomitööde juhendaja ning pidanud loenguid eesti keraamika ajaloost läbi Zoomi veel 2019. aastal. Tähelepaneliku jälgijana hoidis ta silma peal oma õpilaste loomingulistel saavutustel ning kogutud materjalidest kujunes 2007. aastaks raamat „Eesti keraamika ajast aega“.

Leo Rohlin oli osakonna juhatajana (1974–1984 ja 2000–2005) ja erialaõppejõuna olnud õppeprogrammide uuendamise juures ja sees. Prorektori ametiski (1989–1995) ei kaotanud ta sidet osakonnaga, olles alati toetav ja noori kolleege julgustav. Leo osales veel viimase ajani erialaste hindamis- ja eksamikomisjonide töös, kus olles alati leebelt mõistev ja taktitundeline tudengite ideede suhtes, oli ta kompromissitult aus ja nõudlik teostuse esteetiliste väärtuste osas. Leo on oma mõtteid kunsti, kunstiõpetuse, esteetika ja eesti keelse hariduse osas väljendanud ajakirjanduses ja pälvinud EKA endise rektori Signe Kivi poolt välja antud Pistriku auhinna terava ja täpse sõnaga artiklite eest.

Sama suure jälje, kui tema pedagoogi- ja akadeemiline töö, on jätnud tema isiklik looming.1970ndatel aastatel teostas ta tellimusi ühiskondlikesse hoonetesse, osales tarbekunstinäitustel ja valmistas ette mitu isiknäitust. Neist kaks suuremat olid 1983 ja 2003–2004 ETDMis. Juba emeriitprofessorina, olude sunnil piiratud tehnoloogiliste võimaluste juures, muutis ta loomingusuunda, mille tulemusel sündisid täiesti omanäolised, peentest detailidest koostatud seinapannood ning ilmusid tema loomingusse keraamika kõrvale tekstiil, akvarell ja muud materjalid ning tehnikad.

Tema töö on leidnud äramärkimist 1979. ja 2015. aastal Kristjan Raua nimelise kunstipreemiaga, 2003. aastal Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga, 2004. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemiaga, 2011. aastal Valgetähe III klassi teenetemärgiga ja 2022. aastal Eesti Kultuurkapitali elutööpreemiaga.

Kolleegina oli Leo Rohlin väga toetav ja julgustav nooremate kolleegide suhtes, aidates teinekord teha neil isegi elumuutvaid otsuseid. Ta oli eeskujuks oma olekuga kollektiivi liitmisel ühistes ettevõtmistes, osakonna koosviibimistel, esinedes muheda jõuluvanana igal osakonna jõulupeol, algatades ühislaulmist ja hoides üliõpilastraditsioone. Ta oli eeskujuks isa, vanaisa ja vanavanaisana. Peaaegu kõik praegu elus olevad eesti keraamikud on omamoodi Leo lapsed, kandes endas killukesi tema teadmistest, hoiakutest, inimlikkusest ja muhedusest.

 

„Laul um otsah, laul läts mõtsah,
Ei lää inämb edäsi.“

kõik eesti keraamikud

 

Ärasaatmine Pärnamäe krematooriumist 16. septembril kl 15.30

 

 

 

 

Jaga sõpradega:

Postitas Solveig Jahnke
Viimati muudetud