Eesti Kunstiakadeemia saab oma seaduse

Praegu käsiloleva Kõrgharidusseaduse koostamise käigus ilmnes vajadus korrastada ülikoolide seadustik. Hetkel on avalik-õiguslikest ülikoolidest oma seadused Tartu Ülikoolil ja Tallinna Tehnikaülikoolil. Et kõiki avalik-õiguslikke ülikoole tuleb käsitleda võrdselt, siis koostatakse praegu seadused ka Tallinna Ülikoolile, Eesti Maaülikoolile, Eesti Kunstiakadeemiale ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale. 13. märtsil toimus erakorraline Eesti Kunstiakadeemia nõukogu (vaata videosalvestust allpool), kus arutati seaduse eelnõud, mis sätestab EKA autonoomia ning tegevuse aluste ja korralduse erisused teiste avalik-õiguslike ülikoolidega võrreldes.

Rektor Mart Kalmu sõnul on “seaduse koostamine meile võimalus oma eripära riigis tugevamalt kehtestada. Loodame, et meil õnnestub seadusesse raiuda, et loometegevus võrdub teadustegevusega ja et meie eripäraks on lisaks tavapärasele teadusele loomepõhine uurimus.”

Riik ei soovi seadustega piirata ülikoolide autonoomiat, kuid tahab tuua ülikooli juhtimisse välist vaadet. Selleks kujundatakse Tartu ülikoolist lähtuvalt ühtemoodi ümber ülikoolide juhtorganid. Senise ühe nõukogu asemele tuleb kaks otsustuskogu, välisliikmetega peamiselt majandusküsimusi jälgiv nõukogu ja akadeemiliste küsimustega tegelev senat. Senine hoolekogu tüüpi kuratoorium kaoks ära.

Eesti Kunstiakadeemia seaduse eelnõu järgi jääb EKA otsustuskoguks nõukogu, mis vastutab akadeemia arengu eest ja tagab eesmärkide saavutamise. Nõukogu koosseisu hakkab kuuluma 9 liiget, kellest neli nimetab senat, neli valdkonna eest vastutav minister ja ühe Eesti Teaduste Akadeemia. Akadeemiline otsustuskogu saab olema senat, mis hakkab eelnõu järgi vastutama akadeemia õppe-, teadus-, loome- ja arendustegevuse eest ning tagab selle kõrge kvaliteedi. Senatisse hakkavad kuuluma rektor, prorektorid, dekaanid, teaduskondade õppejõudude ja teadustöötajate esindajad ning üliõpilaste esindajad.

Jaga sõpradega:

Postitas Kunstiakadeemia
Viimati muudetud