EKA peamine negatiivne keskkonnamõju on põhjustatud elektri tarbimisest, mis muuhulgas põhjustab läbi CO2 emissiooni kliima soojenemist. Selleks, et antud mõju vähendada, on EKA rakendanud mitmeid elektri- ja soojusenergia kokkuhoiu meetmeid: pühapäeviti maja suletud hoidmine, temperatuuri langetamine 4 kraadi võrra, öise ventilatsiooni vähendamine ning õppeperioodi välisel ajal hoonete energia suurendatud kokkuhoid. Samuti kutsutakse tudengeid ja töötajaid üles vähendama elektri raiskavat kasutust ja jälgima elektri börsihindasid ning võimalusel suuremat elektrienergia kogust vajavaid toiminguid ajastama soodsamale hetkele. Pidevalt jälgitakse elektri ja kaugkütte tarbimise muutuseid. Lisaks keskkonnakaitsele aitavad antud meetmed ka majanduslikult energiakriisi perioodil paremini toime tulla.
Elekter
2019.a. tarbiti EKA peamajas 1012.7 MWh, 2020.a. 869.1 MWh ja 2021.a 895.8 MWh elektrit. 06.12.2022.a. seisuga on tarbitud 2022.a. EKA peamajas 870.8 MWh elektrit. 2021.a. võrreldes on EKA peamaja elektrikasutus vähenenud 2022.a. suvisel perioodil, mil hoiti kokku juunist septembri lõpuni u. 28 MWh elektrit (rahaliselt on see 8600 eurot pluss võrguteenustasud). Kuna 2021.a. kevadsemester oli mõjutatud koroonaviiruse leviku tõkestamisega seotud kontaktõppe vähenemise ja kaugtöö suurenemisega, siis seetõttu oli 2022.a. elektrikasutus kevadsemestri perioodil (jaanuar kuni mai) möödunud aastast 73 MWh suurem. Kui võrdleme kevadsemestri elektritarbimist koroona-välise perioodiga ehk 2019.a. kevadega, siis on EKA 2022.a. kevadsemestri tarbimine vähenenud u. 59 MWh.
EKA elektri tarbimine (kWh) ja elektri maksumus koos võrgutasudega (EUR):
Alljärgnevalt on toodud tulpdiagramm EKA elektriarvete ja võrguteenustasude kohta.
EKA elektriarvete ja võrguteenustasude summad (EUR) perioodil 2018 augustist 2022 oktoobrini:
Meedias juba palju jutuks olnud elektri börsihinna tõusu väljendab ka alltoodud graafik viimase 20 kuu kohta.
Viimase 20 kuu (2021 märts – 2022 oktoober) keskmine elektri börsihind s/kWh KM-ga:
EKA peamajas tarbitud elektrienergiast lähtuvad õhku eraldunud süsinikdioksiidi ekvivalendi kogused on järgnevad: 769.64 tCO2e 2019.a, 478.02 tCO2e 2020.a. ja 570.64 tCO2e 2021.a. Tarbitud elektrienergia ongi EKA peamine süsiniku jalajälje moodustaja.
Soojusenergia
Soojusenergiat kaugküttena tarbiti 2019.a. EKA peamajas 1754.15 MWh, 2020.a. 1528.51 MWh ja 2021.a. 1729.15 MWh. Utilitase järgi eraldus 2019.a. sellest õhku 181 tCO2, 2020.a. 112 tCO2 ja 2021.a. 152 tCO2. Kaugküttelt hoiti kokku 2022.a. kevadsemestri perioodil jaanuarist maini 202.5 MWh võrreldes 2021.a. sama perioodi kaugkütte tarbimisega (rahaliselt on see u. 23 600 eurot).
Alljärgnevalt on graafikutelt näha kaugkütte tarbimised aasta ja kuude lõikes.
Kaugkütte tarbimine EKA peamajas aastate lõikes perioodil 2019-2022 (06.12.22 seisuga):
Kaugkütte tarbimine EKA peamajas kuude lõikes perioodil 2019-2022 (06.12.22 seisuga):
Kaugkütte tarbimine Raja õppehoones aastate lõikes perioodil 2019-2022 (06.12.22 seisuga):
Kaugkütte tarbimine Raja õppehoones kuude lõikes perioodil 2019-2022 (06.12.22 seisuga):
