Interdistsiplinaarne algatus “Hüljatud maastikud” otsib tühjaks jäänud paikadele uusi rakendusi

Foto: Riin Alatalu

26. mail tähistatakse EKA ja TTÜ tudengite osavõtul Kiviõlis keemikute päeva, kus Eesti Kunstiakadeemia viib juba kuuendat aastat läbi aktsiooni “Hüljatud maastikud”. Kiviõli  Keemiatööstuses toimuvad kell 14 ja 16 aktsiooni tulemuste esitlused.

Õpitoas kohtusid erinevate erialade üliõpilased – muinsuskaitse ja konserveerimise, sisearhitektuuri, arhitektuuri üliõpilased ning Tallinna Tehnikaülikooli insenerid ja tänavu esimest korda ka maastikuarhitektid. Töötoas leiti tühjaks jäänud paikadele uusi, inspireerivaid lähenemisviise. Tudengeid ärgitatakse pakkuma lennukaid ideid, kontekstitundlikkust, suhestuma kohalike vajaduste ja ajalooga. Mõeldi, kuidas oma ideid reaalselt teostada on võimalik ning kellele selliseid lahendusi vaja on.

Varasemalt on sarja raames tegeldud Kopli liinidega, tööstusaladega Sindis ja Kohtla-Järvel, Dominiiklaste kloostri Katariina kirikuga Tallinnas, hüljatud Paluküla kirikuga Hiiumaal ning Tapa raudteejaama ja veetorniga.

Igal aastal on mitte ainult tudengid, vaid ka õpikeskkond erinevad. Nii ka Kiviõli. Alustades või sellest, et Kiviõli ei ole ju sugugi hüljatud, vaid täies võimsuses tootmisettevõte. Tühjana, õigemini pooltühjana seisavad vaid arhitektuurselt ja ajalooliselt väärtuslikud ja põnevad destillatsioonihoone ja kukersooli hoone. Tudengite ülesanne ongi mõelda välja, kuidas leida neile kasutus, kas neid saab siduda Kiviõli Seikluslinna mõttega ja kuidas teha seda nii, et see ei segaks tööstuse tööd ja et see näeks ahvatlev välja ka rongiaknast.

Kiviõli on seda põnevam, et tehase eellugu ulatub 1920. aastasse, mil AS Põhja Paberi- ja Puupapivabrik sai loa teha põlevkivialaseid uurimistöid Sonda ja Püssi raudteejaama vahelistel maadel ning seejärel ka loa alustada põlevkivi tootmist. Kiviõlitööstus kujunes lühikese ajaga Eestile oluline strateegiliseks tööstuseks, millega seondub läbi kogu selle ajaloo terve rida olulisi poliitilisi ja majanduslikke otsuseid. Kiviõli tööstus on ka täna Eestis oluline strateegiline tööstus, samas paljude eestlaste jaoks on Kiviõli oma tuhamägedega tuttav pigem spordi- kui tööstuskeskusena. Kiviõli on tore ka selle pärast, et nimi kõnetab –1928. aastal sai tööstusasula tehase järgi oma nime.

Tänavust kursust juhendasid arhitekt Martin Melioranski, arhitektid ja Ruumiringluse eestvedajad Eve Komp ja Liina-Liis Pihu, muinsuskaitse dotsent Riin Alatalu, muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna teadur Oliver Orro, sisearhitekt Tüüne-Kristin Vaikla ja TTÜst Johanna Liblik.

Ettevõtmist toetab Eesti Kultuurkapital

20180415_105705
20180415_105205
20180415_102718
IMG_7987
IMG_7994
IMG_8016
IMG_8032
IMG_8066
IMG_7857
Jaga sõpradega:

Postitas Kunstiakadeemia
Viimati muudetud

Muinsuskaitse ja konserveerimine