EKA sisearhitektuuri ja muinsuskaitse osakonna tudengite konstrueeritud puittellingud lasevad Toomkiriku altariseinaga tõtt vaadata

Kolmapäevast, 2. novembrist pääsevad huvilised ekskursioonidele Tallinna Toomkiriku altariseina ümber ehitatud ainulaadsetele puidust tellingutele, mis teevad kiriku altari esmakordselt ajaloos avalikkusele nii lähedalt vaadatavaks. Tellingud ehitati restaureerimis- ja uurimisprojekti raames, millega äratatakse unustusehõlmast Eesti barokkajastu skandaalseim ja andekaim puunikerdaja Christian Ackermann. Altarit saab uuest vaatenurgast uudistada paari järgneva kuu jooksul, tellingutelt avaneb ka kirikule täiesti harukordne vaade.

Uurimisprojekti ja külastajatele avatud tellingute idee ühe autori, EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna dotsendi Hilkka Hiiopi sõnul tekkis mõte teha tellinguarhitektuurist omaette (kunsti)sündmus, kuna tellingud on mälestise juures ja sees väga dominantne ruumielement, mis sageli oma robustses funktsionaalsuses varjutab ajaloolise ruumi. “Ühtlasi mõtlesime koos kirikuga, et tellingud võiksid uurimistööde ajal olla ka mingis ulatuses külastajatele avatud, kuna annab täiesti teise perspektiivi nii kirikuruumile kui (ja eelkõige) harukordse võimaluse näha selle suure barokkmeistri tööd lähivaates,” selgitas konservaator. Tellingu teostas Juhan Kilumetsa eestvedamisel restaureerimisettevõte Rändmeister.

Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna juhi Hannes Praksi ja tema tudengite workshopina valminud ja ajaloolise altariseinaga kaasaegselt suhestuv telling sündis kohaspetsiifilise installatsioonina. Praksi sõnul on tudengite erinevate mõtete seast välja valitud lõpplahenduse lähtepunktiks Toompea ulatuslik põlemine 1684. aastal, mis lõi Ackermannile võimaluse ja tööpõllu, sest kirik vajas vältimatult uut altarit. “Lähtume sisearhitektuuri osakonnas õpetamisel sellest, et tudengid õpiksid märkama ja tabama ruumi konteksti, et tudengite loodud sekkumised – sõltumata sellest, kas tegutsetakse väli- või siseruumis – arvestaksid nii ruumi füüsilist, ajaloolist kui ka kultuurilist konteksti.”

Tallinna Pheidiaseks (antiik-kreeka kujur, u 480 eKr – u 430 eKr) tituleeritud Ackermann murdis end välja aastasadu püsinud jäigast tsunftisüsteemist ning tema töökojas valmisid aastatel 1680-1710 peaaegu kõik Eesti tähelepanuväärsemad kirikusisustuselemendid: altariseinad, kantslid ja vapp-epitaafid, samuti krutsifiksid ning väidetavalt ka Eesti kontekstis unikaalne Tallinna rootsi Mihkli kiriku baptisteerium.

2. novembril algavad ka altariseina tehnilised uuringud, mida juhivad kunstiajaloolane Tiina-Mall Kreem Eesti Kunstimuuseumist, konservaatorid Isabel Aaso-Zahradnikova ja Hilkka Hiiop (EKM/EKA). Uurimistöösse on kaasatud EKA konserveerimisosakonna tudengid. Christian Ackermanni Toomkiriku altariseina tutvustatakse laiemale avalikkusele Toomkirikus 16. novembril kell 13.00 algava Toomkonverentsi raames. Pärast tööde lõppu Toomkirikus jätkuvad Christian Ackermanni loomingu uuringud Eesti maakirikutes.

Toomkiriku altari lähivaatlust võimaldavatele ekskursioonidele registreerumiseks tuleb võtta ühendust Toomkoguduse telefonil 644 4140 või saata e-kiri aadressile tallinna.toom@eelk.ee.

Lisaks EKA sisearhitektuuri, muinsuskaitse ja konserveerimise ning graafilise disaini osakonnale löövad projektis koostööpartneritena kaasa Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Maksu- ja Tolliamet, Muinsuskaitseamet, Rändmeister OÜ, Tallinna Linnaarhiiv, Tallinna Linnaplaneerimisameti muinsuskaitse osakond, Tartu Ülikooli Analüütilise keemia instituut ja geograafia osakond. Tellingute ehitamist ja uuringuid Tallinna Toomkirikus toetab Kultuurkapital.

Pressimaterjalid (Dropbox): http://bit.ly/toomkirik

Lisainfo:

Hilkka Hiiop

EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna dotsent

Tel. +372 565 779 80

E-post: hilkka.hiiop@artun.ee

Hannes Praks

EKA sisearhitektuuri osakonna juhataja

Tel. +372 527 3626

E-post: hannes.praks@artun.ee

Arho Tuhkru

Tallinna Piiskoplik Toomkirik, koguduse õpetaja

Tel. +372 528 1943

E-post: arho.tuhkru@eelk.ee

Jaga sõpradega:

Postitas Triin Männik
Viimati muudetud

Sisearhitektuur