EKA tudengite mentor Mart Kikas testib enda loodud ärimudeli ja ärimentorluse õppeformaate Eesti, Ukraina ja Portugali ülikoolides

Mart Kikase teekond ärimentorina sai alguse ajal, mil ta koos Kristjan Mändmaaga (toim: täna EKA disainiteaduskonna dekaan) arendas välja ITd, disaini ja äri ühendava magistriõppekava DDVE (Design and Development of Virtual Environments) Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias aastal 2011. Täna testib ta oma ärimudeli ja ärimentorluse õppeformaate Eesti, Ukraina ja Portugali ülikoolides. Kohtusin esimese lumega kaetud sügispäeval Mardiga EBSi kohvikus, et paremini mõista tema väljaarendatud õppeformaatide olemust ning nende kasutamist õppe- ja mentortegevustes ülikoolides. 

Kas saaksid valgustada lühidalt enda tausta? Kui kaua oled tudengeid mentordanud ja millega tegelesid enne seda?

Mart Kikas: “Kahekümnendates eluaastates olin ma ettevõtja, kolmekümnendates töötasin Skandinaavia meediakontserni Schibsted tütarettevõttes Aspiro juhtkonna liikmena. Peakontor asus meil Oslos ja minu juhtida olid Aspiro ettevõtted Baltikumis ja Soomes, samuti vastutasin äriarenduse eest Ida-Euroopas. Neljakümnendates hakkasin ülikoolides õpetama ja alustasin ärimentorlusega. Viimase kuue aasta jooksul olen panustanud kahe õppekava väljatöötamisse: esimene oli magistriõppekava DDVE Tartu Ülikoolile ja teine Business Innovation MBA EBSile. Õpetan tudengeid ja õppejõude Eestis, Ukrainas ja Portugalis. EKAs olen teinud ärimentorluse koolitust õppejõududele ja ärimudeli arendamise koolitusi disaini teaduskonna tudengitele. Minu mentordamise skaala on üsna lai – olen teinud koostööd mitmete Eesti ärimudelite arendusprogrammide, kiirendite ja äriideede võistlusprogrammidega nagu näiteks Ajujaht, Digix ja STARTER. Olen ärimentoriks ka EASi korraldatud ärimudeli praktikumis, mis on suunatud ambitsioonikatele ja ekspordipotentsiaaliga ettevõtetele.”

Räägi enda ärimudeli õppeformaadist lähemalt?

Mart Kikas: ”Minu kahepäevase ärimudeli koolituse eesmärgiks aidata tudengitel aru saada sellest, kuidas ühiskonnas luuakse majanduslikku väärtust ettevõtte tasandil. Seda väärtusloome protsessi ärimudel kirjeldabki. Kui tudengid saavad aru kõikidest ärimudeli komponentidest ja sellest, kuidas need koos tervikliku ärimudelina töötavad, siis saavad nad palju paremini kaasa mõelda teemal, kuidas teha paremat äri ja näha endi rolli konkreetses äris. Kuna ettevõtlus on äriga tegelemine, siis see teadmine võimaldab neil tegeleda nii iseseisva ettevõtlusega kui ka nn siseettevõtlusega (inglise k: intrapreneurship) ettevõtetes, kus nad tööle hakkavad, muutes seeläbi neid ettevõtteid konkurentsivõimelisemateks ja kasumlikemateks. Uuringud näitavad, et Euroopa riikide ühiskondade majandusliku heaolu säilitamiseks on vaja just rohkem siseettevõtlust Euroopa ettevõtetes, rohkem innovaatilist käitumist ettevõtete sees, töötajate poolt. Minu loodud ärimudeli koolituse formaat annabki baastaseme siseettevõtluseks vajalikest teadmistest, oskustest ja hoiakutest, ehk siseettevõtluse kompetentsist. Täpsuse huvides tuleb siiski mainida, et see kompetents on suuresti kattuv iseseisvale ettevõtjale vajaliku kompetentsiga, kuid kuna ettevõtjaid on igas ühiskonnas ikkagi vähemus ning enamik inimesi pigem töötab ettevõtetes ja organisatsioonides, siis olen timminud oma formaadi just eelkõige siseettevõtlust toetavaks.”

Kuidas seda formaati praktiliselt läbi viiakse?

Mart Kikas: ”Naljaga pooleks võib öelda, et kuna kursus kestab kaks päeva, siis sama kaua läheks ka seal toimuva kirjeldamine. Päris elus on siseettevõtlus meeskonnatöö ja äriinnovatsioon saab alguse äriideest. Niisamuti on minu õppeformaadis, mis simuleerib siseettevõtluse protsessi. Alguses moodustan tudengitest 4-6-liikmelised tiimid ja esimene ülesanne tiimidele on genereerida äriidee, mis siis kahe päeva jooksul meeskonnatööna arendatakse terviklikuks ärimudeliks. Kuna minu eesmärgiks on pakkuda kõikidele tudengitele võrdset võimalust õppida, siis ei tohi tudengid valida kellegi olemasolevat ideed, sest see annaks võimaluse kopeerida varasemaid tulemusi ja ei arendaks mõtlemist. Igale meeskonnale annan kolm täiesti suvalist sõna, mille abil nad peavad äriidee välja mõtlema 15 minuti jooksul. Sealt edasi on mul kaks rolli – olla nii õppejõud kui ka meeskondade ärimentor. Mentorluse juures on kõige olulisem õigete küsimuste küsimise oskus. Hea mentor suunab küsimustega mentiid nii, et ta oskab ise oma esialgsele küsimusele vastata, oma probleemid lahendada, ning tema ees seisvate dilemmade ja väljakutsetega toime tulla. Seetõttu küsin ka mina tudengitelt palju küsimusi, vastuseid aga annan palju vähem. Vastused peavad nad ise leidma ja leiavadki. Kindlasti tahan rõhutada, et tegemist on pedagoogilise formaadiga, mis annab tudengitele võimaluse omandada kompetentsi ning mis ei eelda nendelt tudengitelt kursuse jooksul valmiva ärimudeli realiseerimist, isegi mitte realiseerimise katset. Tegemist ei ole nn lahjendatud kiirendiprogrammiga. Nende kahe päeva jooksul tegelevad tudengid õppimisega, samas on õppetöö väga praktiline ja õhustik realistlik.“

Usun, et EBSi tudengitele on sellise sisuga õppe pakkumine oodatud. Aga kuidas EKA tudengid on ärimudeli õppeformaadi vastu võtnud?

Mart Kikas: ”Formaat tundub EKA tudengitele hästi sobivat, seda kinnitab ka hea tagasiside. Selle formaadi võtmes tundub, et EKA tudengite seas on kolme tüüpi mõtlejaid. Esimesed on need, kes pakuvad enda toodet või teenust, nagu disainerid ja kunstnikud. Teised on need, kes soovivad raha teenida, müües esimeste loomingut. Nemad tahavad arendada erinevaid kunsti müügiplatvorme, nii füüsilisi kui ka virtuaalseid galeriisid. Ja kolmas tüüp loob uusi ärimudeleid, näiteks kallite disainehete rentimine nende müümise asemel. Nemad hakkavad kursuse jooksul kiiresti mõtlema n-ö karbist välja ja jõuavad tihtipeale tootest teenuseni. Sel teel jõuavad nad ühel hetkel küsimuseni, et mida siis kliendil tegelikult vaja on? Kas ehet omada või hoopis ehet teatud situatsioonis kanda, teistele näidata? Üldiselt on EKA tudengid avatud meele ja laia maailmapildiga. Võib olla on see tingitud ka sellest, et EKA bakalaureuseõppe tudengite keskmine vanus on kõrgem kui muudes Eesti ülikoolides. Ma tunnen ennast EKAs õpetades hästi, õhustik on mulle sobivalt loominguline.“

EKAs on ligi 30 eriala, ükski neist ei ole seotud otseselt kiiresti areneva IT valdkonnaga. Kas mingil EKA erialal õppides on ka omad eelised tulevikus tööväljundi leidmisel?

Mart Kikas: ”Erialapõhine karjäärivalik on eilne päev. Moodsas maailmas ei ole inimesel vaja eriala, vaid erinevaid kompetentse, mis on kogumid teadmistest, oskustest ja hoiakutest. Alates aastast 2006 on Euroopa Liidus defineeritud kaheksa nn võtmekompetentsi, mis on igale täisväärtuslikule ühiskonnaliikmele vajalikud läbi kogu elu. Üks neist kaheksast on muide ettevõtlikkus ja ettevõtlus (täpne termin inglise k: sense of initiative and entrepreneurship). Erinevatel eluetappidel on nende kompetentside vajalikud tasemed inimese jaoks muidugi erinevad, lastel on vaja pigem algtasemeid, täiskasvanutel märkimisväärselt rohkem. Kool, sh ülikool, on koht, mis on ühiskonna poolt loodud, andmaks inimesele võimalusi kompetentse omandada. Ülikooli sisseastuja võiks mõelda, missuguseid kompetentse tal on tulevikus vaja, et tegeleda sellega, millega ta tulevikus tahab tegeleda, eelkõige muidugi tööalaselt. Ja just lähtuvalt sellest võiks ta valida õppekava, mis oleks talle vajalike kompetentside omandamise võimaluste pakkumises kõige tõhusam.“

Mainisid, et oled hetkel testimas enda ärimudeli õppeformaati ka Ukraina ülikoolides. Mida see täpsemalt tähendab?

Mart Kikas: ”Lääne-Ukrainas asuva Ternopil Business Schooli (Ternopil National Economic University struktuuriüksus) esindajad käisid mõni aasta tagasi tutvumas EBSis minu loodud Business Innovation MBA õppekavaga, mille osadeks olid ärimudeli õppeformaat ja tudengite mentordamine. Nähtu-kuuldu vaimustas neid ja nad kutsusid meie väikese meeskonna seda õppeformaati rakendama ka neil. Ja mitte ainult, meie koostööst tekkis mõte Ternopil Business Schooli juurde luua ettevõtlusõppe kompetentsikeskus, kus hakatakse õppejõududele õpetama erinevaid ettevõtlusõppe formaate. Esialgu Ternopili piirkonnas, kus on kokku neli ülikooli ja hiljem terves Ukrainas. Sellele algatusele on omapoolse toetuse andnud ka Ukraina haridusministeerium.”

Mart Kikas täiendab: ”Eesti Välisministeeriumi poolt toetatud EBSi projekti raames käimegi praegu koos Olav Aarnaga (toim: EBSi teadusnõukogu esimees, kauaaegne rektor ja prorektor) Ternopil Business Schooli ettevõtlusõppe kompetentsikeskuses minu õppeformaate testimas. Varsti on lõpule jõudmas kahe õppeformaadi testimine tudengite ja õppejõudude peal. Üks formaat on suunatud kõikidele Ukraina bakalaureusetaseme üliõpilastele, sõltumata erialast. Plaanitud on, et 2018. aasta jooksul koolitame välja esimese grupi Ternopili ülikoolide õppejõude, kes hakkavad seda formaati oma ülikoolides tudengitele õpetama. Õppejõududele lisakindluse andmiseks on teine – ärimentorluse formaat, et nad saaksid toetada üliõpilasi pikemalt.”

Tundub väga põnev algatus teie meeskonna poolt. Sa oled olnud mentoriks ka ülikoolideülese Edu ja Tegu ettevõtlusõppe raamprojekti raames elluviidavas äriideede arendusprogrammis STARTER. Mis eesmärkidel võiks selline formaat ülikoolides rakenduda pärast Edu ja Tegu programmi lõppemist aastal 2018?

Mart Kikas: “Minu arvates on ülikoolide peamine roll õppetöö korraldamine. Sealt järgmine – teadustegevus. Ülikooli funktsioon ei ole toota start-up ettevõtteid. Kui STARTER programmi fookuses on tudengid ja programmi eesmärgiks on koolitada inimesi, kes on valmis oma tulevastel töökohtadel ettevõtlikult käituma või ettevõtlusega tegelema, siis näen sellel kindlasti kohta ülikoolides.”

Intervjueeris Kelli Turmann
Ettevõtlusnõustaja
Eesti Kunstiakadeemia

Jaga sõpradega:

Postitas Kelli Turmann
Viimati muudetud