Õppekava

EKAs toimub arhitektiõpe 5-aastase integreeritud õppekava alusel. Arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekaval on võimalik süvendatult omandada teadmisi ja spetsialiseeruda restaureerimise, maastikuarhitektuuri või planeerimise suunale.

EKA arhitektiõpe on vormilt stuudiopõhine ja sisult interdistsiplinaarne. Suurem osa tööst tehakse stuudios, mis on oma olemuselt arhitektuuribürooga samalaadne keskkond, kus visanditest, sünnib päris projekt. Õppekava olulisim aine on arhitektuurne ja linnaehituslik projekteerimine, kus käsitletakse ühiskonnas toimuvaid protsesse. Igal semestril luuakse vastavalt teemale erineva mahuga hoone ja seda ümbritsev linnaruum või planeering. Lisaks erialastuudiole osaleb arhitektuuritudeng üld- ja erialateooria ning insenertenilistes ainetes, aga ka maalimise, joonistamise ja erialastes eksperimentaalstuudiotes (kes erialal õpetavad). Viimased, nn. vertikaalstuudiod on kursusteülesed ning seotud arhitektuuriteaduskonna laborite (3D Labor, VR Labor, Materjalilabor) ja neis toimuva teadustööga, mis kompab ruumiloome äärealasid. Kõik EKA laborid ja töökojad on tudengitele oma ideede ja loomingu realiseerimiseks avatud.

Arhitektuuriteaduskond korraldab pika traditsiooniga “Avatud loengute sarja”, mille raames külastavad EKAt maailma tipparhitektid ja rahvusvaheliselt tuntud õppejõud. Lisaks loengute pidamisele annavad külalisesinejad alati kriitikaseminarides tudengite erialaprojektidele tagasisidet. EKA-l on Erasmus-programmi raames tudengivahetuslepingud väga paljude arhitektuurikoolidega üle maailma ning tänu tudengite initsiatiivile täieneb nimekiri pidevalt. Meie üliõpilased pääsevad vahetusõpinguteks hõlpsasti maailma parimatesse koolidesse.

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise õpe päädib magistritööga, millele pühendatakse terve stuudiumi viies aasta. Magistrandil on võimalik valida nelja erineva stuudio vahel, mis on seotud hoone disaini või selle kohandamise, linnaplaneerimise, maastiku või digitaalsete töövahendite rakendamisega seotud teemadega. Magistritööna valmib professionaalne projekt koos visuaalse materjali, makettide ja tekstiga, mis avab magistritöö protsessi ning selle teoreetilisi ja praktilisi tagamaid.

Kellena saab töötada?

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala lõpetanu saab töötada erapraksises hoonete ja planeerimisprojektide kavandajana, nii suurema projekteerimismeeskonna liikme kui juhina. Samuti on võimalik leida rakendust linnades ja omavalitsustes kohalikku ruumilist arengut suunava visionääri ja planeerijana, ülikoolides ja uurimisasutustes väga erinevaid digitaalseid ja materiaalseid protsesse arendades või pakkudes rakendusuuringuid, näiteks tegeleda suureskaalaliste riiklike planeeringute või väga spetsiifiliste tootmisettevõtetega.

Ainsa ülikoolina Eestis kuulub EKA Arhitektuuri ja linnaehituse õppekava Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu nõukogu kvalifikatsioonidirektiivi nr. 2005/36/EC lisasse V (vaata täpsemalt) ning siin antav viieaastane õpe on vastavuses Vabariigi Valitsuse Määrusega 29.10.2004 (red. 12.06.2010) sätestatud arhitektiõppe raamnõuetega.
See annab EKA arhitektuuri ja linnaehituse eriala lõpetanule diplomeeritud arhitekt 7 kutsekvalifikatsiooni (vaata täpsemalt), mis lubab arhitektina tegutseda kogu Euroopa Liidus.

ÕPPEAINED

Õppekavast näeb täpsemalt, milliseid aineid arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialal õpitakse.

PRAKTIKAD

Lisaks igapäevasele õppetööle, läbivad tudengid õppeperioodi jooksul erisuguseid praktikaid

I kursus:

Ehituspraktika, mille eesmärk on luua terviklik ettekujutus arhitektuurse idee realiseerumisest alates arhitektuursest ideekavandist ja lõpetades kavandatu valmimisega, anda terviklik ettekujutus arhitekti rollist ja ülesannetest ehitusprotsessis, mitmekesistada teadmisi ja praktilisi oskusi arhitektuurse ideekavandi täiustamisest tööprojektiks, et oleks võimalik kavandatu teostada ning anda teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi ehitusprotsessi planeerimisest, juhtimisest ja teostusest, ohutustehnikast, meeskonnatööst ja rollijaotusest.

Mõõtmispraktika, mis annab praktilised hoonete mõõdistamise ja dokumenteerimise oskused, üldteadmised ja ettekujutuse pärandarhitektuurist ja –maastikust, üldise ettekujutuse külade struktuurist, taluhoonete paigutusest maastikus ja ehituspõhimõtetest.

Geodeesiapraktika, mille eesmärgiks on anda oskused objekti rekognosseerimisest, nullhorisondi väljamärkimisest, abrissi koostamisest, kõrguste määramisest ja horisontaalmõõdistamisest.

II kursus:

Vaatluspraktika eesmärgiks on a) vaadelda, kogeda, näha ja aru saada nii ajalooliselt, topograafiliselt, institutsionaalselt kui igapäevaselt kasutuselt mitmekihilise moodsa linna ruumilisest ja logistilisest toimimisest, b) näha ja aru saada (avalike) ruumide kasutamise erinevustest ööpäeva tsüklis, mõista ruumi mõju selles toimuvale ja näha tegevuste mõju ruumile, c) näha logistilist ja institutsionaalset süsteemi ja tunnetada selle muutust erinevatel ajastutel ja erineva eesmärgiga loodud (avalikes) ruumides, d) sõbruneda ajalooga, mis pelgalt raamatust õppides jääb võõraks intellektuaalseks teadmiseks.

Maali ja joonistamise praktika jooksul täiendatakse maalialaseid kujutamisoskuseid stuudiotööst erinevates tingimustes (välisvalgus, pidevalt muutuvad loodusseisundid), mõtestatakse lahti loodusvormide ja motiivide kujutamisvõimalused, arendatakse analüütilist ja sünteesivat hoiakut kujutava motiivi valikul.

III kursus:

Ehitusplatsi praktika eesmärk on kogeda ehituse kulgu, sellega kaasnevaid probleeme, ehitusplatsi ülesehitust ja seal toimivaid hierarhilisi võrgustikke. Lisaks tutvumisele ehitusplatsi kui töökohaga on oluline ka tähele panna ehituse juhtimise protsessi.

IV kursus:

Büroopraktika, mille käigus tutvutakse arhitektuuribüroo töö ülesehituse, sisemise struktuuri, arhitektuurse projekti koostamise erinevate staadiumite ja arhitektuuribüroo juhtimisega. Praktika annab ka kogemuse koostööst teiste sidusettevõtetega nagu inseneribürood ja ehitusettevõtted.

MAGISTRISTUUDIOD