Erialast

Keraamika kui eriala

Keraamika on üle 10 000 tuhande aasta vana. Seda on võimalik tõestada kuna põletatud savikild säilib kaua ja on olnud võimeline infot edasi kandma meie päevini. Keraamika on vastupidav tulele ja pakasele, ei mädane ega kao niiskuses, selle glasuuritud pind on enamasti hügieeniline, tugev ja vastupidav hapetele ega reageeri teiste ainetega. Need harukordsed võimed teevad keraamikast materjali, mis oma omaduste ja kasutusvõimaluste tõttu on siiani asendamatu mitmetel aladel.

Savi leidub maavarana küllalt rikkalikult üle maailma ja seda on Eestistki võimalik maast leida. Savi on ökoloogiline materjal. Tänapäeva inforikkas ja kiires maailmas annab savi -ehk maa- kindla jalgealuse, meditatiivse tegevuse kaudu rahu ja enesekindluse.

Järjest rohkem huviringe avatakse, sest „inimesed kontorilaudade tagant“ tunnevad vajadust igapäeva rutiinist väljuda ja teha midagi oma kätega. Virtuaalne maailm kutsub esile soovi teha midagi, mis on jääv ja püsiv. Kuid see omakorda tekitab vastutuse selle ees, mida me endist siia maailma maha jätame.

Kas järeldused meie arengu ja elunormide kohta tehakse juhuslikult valminud keraamikatüki või kogenud disaineri kavandatud toodangu järgi, sõltub tehnoloogijast ja looja vaimsest tasemest. Eesti Kunstiakadeemia keraamika osakond on kild selles suures maailmas, kus omakeelse õpetusega on võimalik omandada kaasaegsed teadmised ja oskused keraamika alal. 90 aastat professionaalset õpetust on selle tagatiseks.

Tihedad rahvusvahelised suhted, välistudengite huvi, meie keraamikute esinemised ja auhinnad näitustelt ja konkurssidelt näitavad huvi meie omanäolise erialaõpetuse vastu.

Osakonna olemus ja mõtteviis

  • Keraamika osakonna õppejõud on oma eriala tunnustatud meistrid ja kunstnikud. Osakond on aastate jooksul loonud märkimisväärselt tihedad suhted erialainimeste vahel üle maailma. Keraamikud on üks pere, keda seob kirg ja huvi materjali vastu.
  • Õpetamismeetodiks erialaainetes on enamasti individuaalne juhendamine, side õppejõudude ja üliõpilaste vahel on vahetu ja kollegiaalne. Üliõpilaste erialalise ettevalmistuse prioriteediks on loovuse ja isikupära arendamine. Meie õppekava on mitmekesine ja paindlik, arvestades õpilaste individuaalseid eeldusi ja oskusi.
  • EKA akadeemilise struktuuriüksusena on ainus professionaalsete keraamikute koolitaja Eestis. Tunneme endil vastutust erialaliste oskuste säilimise ja säilitamise ees.

Oleme orienteerunud individuaalsete oskuste ja teadmiste arendamisele, et lõpetajal oleks motivatsioon, isikupära ja kindlustunne, mis võimaldaks tal tulevases keraamikaelus leida oma koht. Seetõttu peame ülimalt oluliseks, et lisaks laiale silmaringile, kunstiliste eneseväljendusvahendite tundmisele ja manuaalsetele oskustele, omandaksid üliõpilased tehnoloogilised teadmised ja oskused oma ideid realiseerida keraamikas.

EKA tervikuna pakub koostöövõimalust erialade vahel, säravaid isiksusi ja filosoofe, kunstnikke ja disainereid, kes üldjuhul on huvitatud oma ideede ja teadmiste jagamisest ka väljaspool eriala piire. Kuid erialaseid teadmisi, võimalusi, vahendeid, seadmete tundmist, tehnoloogilisi nippe, põletusvõimalusi, keraamikaalast kirjandust ja kontakte erialainimestega väljastpoolt Eestit, saab pakkuda ainult keraamika osakond. Olles sellest väga teadlikud, oleme avatud jagama kõiki oma teadmisi ja oskusi meile õppima asunud üliõpilastega.

  • Paindlikkus. Keraamika võimalusterohkes maailmas oleme enim keskendunud disaini ja skulpturaalse vabakunsti suunale, kuid võimelised ümber orienteeruma Avatud erinevatele huvidele ja tehnoloogiatele, mida keraamika pakub.
  • Individuaalsed teadmised-oskused. Isiksuse areng, indiviidi areng, personaalsus, individuaalsete eelduste arendamine – idee on, et iga üliõpilane leiaks oma koha keraamika maailmas, just temale sobiva, meeldiva, jõukohase ja motiveeriva tegevuse.
  • Suhted. Rahvusvahelised kontaktid ja koostööprojektid ning meie igakülgne toetus võimaldamaks üliõpilastele rahvusvahelistes vahetusprogrammides osalemist, aitavad vältida väikese eriala nö konnatiigistumist ja avardavad võimaluste piire.

Kuidas õpe toimub

Õppekavas on tähtis koht mitmekülgsel erialasel ettevalmistusel. Lisaks teoreetilistele ja praktilistele erialalistele oskustele (ideede genereerimine ja arendamine, kompositsioon, tarbeesemetele esitatavad nõuded, materjalitehnoloogilised teadmised, põletustehnoloogiad, käsitöövõtted, kujundustehnikad, kipsitöö oskused, jne), saavad üliõpilased lisaks ülemajalistele teooriakursustele teadmisi ja oskusi maalikunstist, joonistamisest, skulptuurist, värvusõpetusest, üldkompositsioonist, arvutiõppest, fotograafiast,jne.

  • Vabadus. Vabadus valida enamuse erialaülesannete raamides vabakunsti või disaini suuna vahel.
  • Loomingulised. Suhted – individuaalne õpetus.
  • Praktika. Võimalused- kätega savis, võimalused kasutada erinevaid tehnoloogiaid oma ideede rakendamiseks.

Keraamika Kunstiakadeemias

1923 – Ungari päritolu Gèza Jakó rajab keraamika töökoja Riigi Kunsttööstuskooli juures.

1934 – Tema õpilane Valli Eller valitakse keraamika töökoja juhatajaks ja on selles ametis aastani 1950.

Pärast Eugen Vainot saab 1952. a keraamika kateedri juhatajaks dotsent Helene Kuma.

Aastal 1955 keraamika ja klaasi kateedrid ühendatakse ja ühiseseks kunstilise keraamika ja klaasehistöö kateedriks, mille etteotsa valitakse prof. Arseni Mölder. 1968 – 1974 juhatas keraamika ja klaasiehistöö kateedrit prof. Helene Kuma, 1974 – 1984 dots. Leo Rohlin ning 1984 – 1993 dots. Maie-Ann Raun. Peale seda erialad iseseisvusid ning kateedrid nimetati ümber osakondadeks. 1996. a valiti keraamika osakonna juhatajaks dotsent Ingrid Allik. 2000 – 2005 töötas sellel ametikohal prof. Leo Rohlin ja alates 2005 a-st. prof. Urmas Puhkan.

Osakonna järjepidevust ning töötajate ja üliõpilaste suhteid aitavad üleval hoida mitmed traditsioonid. Iga aasta veebruaris antakse osakonna silmapaistvaimale keraamikatudengile üle Ilmar Palmi, meie endise töökoja meistri, nimeline preemia. Mitu aastat on OÜ Kerako toetanud 100 kg saviga töökamaid tudengeid. Elevust tekitavad treivõistlused, rebaste ristimise rituaalid, ühised jõulupeod. Traditsioonilisteks on muutunud ühised väljasõidud (Soome, Lätti, Ungarisse, Venemaale, Taani, USAsse), koostööprojektid sõpruskoolidega, näitused, osavõtud Tallinna Lillefestivali pargikujunduse konkursist, ühised põletused ja talgud Tohisool.