Ülevaade

Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut on oma valdkonna juhtiv akadeemiline uurimisasutus, kus töötab laia pädevusega teadlaskond. Instituut tegeleb kõrgel tasemel humanitaarteaduslike uurimisprojektidega kunstiajaloo, visuaalkultuuri ja nõukogude kultuuri uuringute vallas, tehes tihedat koostööd Eesti ning muu maailma ülikoolide, teadusasutuste ning kunstiinstitutsioonidega. KVI kuulub Rahvusvahelisse Kunstiajaloo Uurimisinstituutide Assotsiatsiooni RIHA.

KVI teadustöö väljundid ulatuvad erialastest publikatsioonidest rakenduslike projektide, näituste ning muuseumiväljapanekute kureerimiseni.

Uurimistulemusi publitseeritakse niihästi monograafiatena kui ka rahvusvahelistes erialaväljaannetes. Instituut koordineerib koguteose “Eesti kunsti ajalugu” väljaandmist ning pakub institutsionaalset tuge Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu ajakirjale Kunstiteaduslikke Uurimusi.

KVI panustab aktiivselt teadmiste vahetusse nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil. Sellega seotult on instituut võõrustanud mitmeid suuri rahvusvahelisi konverentse. Näiteks korraldatakse siin 2022. aastal Euroopa Esteetikaühingu (ESA) aastakonverents  ja 2018. aastal korraldati Euroopa Arhitektuuriajaloo Võrgustiku (EAHN) 5. rahvusvaheline konverents.

Instituudi õppejõud, teadurid ja kraadiõppurid osalevad aktiivselt akadeemilistes võrgustikes, esinevad konverentsidel jt erialastel üritustel ning täiendavad teadmisi välisülikoolide juures. Instituut omakorda võõrustab teiste kõrgkoolide õppejõude ja teadlasi.

KVI seisab hea eesti teaduskeele ja erialase sõnavara arendamise eest, koostades “Eesti kunsti ajalugu”, võimaldades kaitsta väitekirju eesti keeles ning osaledes sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” väljaandmises.

KVI-s loodavaid uusi teadmisi vahendatakse eri vormides ka laiemale avalikkusele. Instituudi korraldatud konverentsid ja seminarid on üldjuhul avatud kohalikele kunsti- ja kultuurihuvilistele, koostöös Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusega korraldatakse avatud loengute sarja. Igal aastal kureerivad instituudi teadurid ja õppejõud mitmeid näitusi muuseumides jt kunstinstitutsioonides. Avaldatakse valdkonda populariseerivaid kirjutisi, esinetakse avalike loengutega ning osaletakse aktiivselt ühiskondlikes kultuuri- ja teadusteemalistes aruteludes.

PEAMISED UURIMISSUUNAD

Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi teadustöö ja uurimisprojektid koonduvad nelja uurimissuunda.

(1) Nõukogude perioodi arhitektuur, materiaalne ja visuaalkultuur. Selle suuna keskmes on olnud arhitektuuri ja materiaalse kultuuri uurimine külma sõja kontekstis, eksperimentaalsuse, avaliku ruumi, rahvuse visualiseerimise ja institutsioonikriitika probleemid.

(2) Kunstihistoriograafia, rõhuasetusega 19. ja 20. sajandi kunstiajaloo-alasel teadmisloomel. Käsitletavad teemad ulatuvad baltisaksa pärandist sotsialismiaja ja taasiseseisvumise järgse kunstiajalookirjutuseni muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute tingimustes. Rakendusliku väljundi leiab uurimissuund “Eesti kunsti ajaloo” koostamises.

(3) Esteetika, visuaalkultuuri- ja pilditeooria. See suund kasvas välja keskkonnaesteetika ja -semiootika üritustesarjast “Koht ja paik”. Viimastel aastatel on uurimissuuna keskmes olnud pilditeooria, Edmund Husserli ja Charles Sanders Peirce’i representatsiooniteooriad ning fenomenoloogiline esteetika.

(4) Koostöös teiste Eesti teadusasutustega tegeldakse Eesti siirdekultuuri (1980. aastate II pool ja 1990. aastad) mõtestamisega.

Lisaks eeltooduile on KVI pädevusvaldkondadeks Baltimaade varauusaja kunst ja arhitektuur ning feministlik kunstiteadus.