Teadustöö

Hindamine ja kaasaegne kunstiharidus

Kunstiharidus on kaasaegses ühiskonnas mitmenäoline, selle eesmärgid ja õpiväljundid rõhutavad mitmesuguseid oskuseid, teadmisi ja hoiakuid. Esiplaanile seatakse nii õppija isiksuslikku arengut, kunstiteoste mõistmist ja/või heal tasemel kunsti loomist. Tänapäeval “ei vasta ükski universaalne õppekava iga õppija vajadustele ja huvidele, seda enam ei rahulda ükski universaalne kunst kõikide kultuuride ja inimeste vajadusi” (Efland, 1992). Samal ajal eksisteerib kaasaegse kunsti ja kunstihariduse vahel märgatav lõhe ja võõrandumine, mis takistab ühest küljest kultuuri normaalset arengut ja taastootmist. Kogu selle mitmekesisuse ja vastuolulisuse all peituvad korrapärad. EKA kunstihariduse osakonna uurimisprojekt püüab esile tuua ja defineerida mõnda neist mustritest.

Uurimisrühm kasutab koolinoorte kaasaegse kunsti triennaali Eksperimenta! 2014 kui unikaalset andmekogumit, mis võimaldab uurida ja võrrelda 7—12 riigi 14—19-aastaste koolinoorte õppimis-ja loomekogemust. Kaasatud on vähemalt seitsme riigi kuraatorid ja kunstiõpetajad, kunstihariduse magistrandid Eesti Kunstiakadeemiast ja Maribori Ülikoolist. Esimene osa pilootuuringust, mis keskendub andmete kogumise meetoditele, alustas 2013. a sügisel. Uuringu esimesi kokkuvõtteid võib oodata 2015. aasta lõpuks.

Uuring püüab määratleda uut kunstihariduse mudelit, mis oleks lähedasem elukestva õppe, ennastjuhtiva õppe ja kureerimise põhimõtetega. Usume, et kaasaegne kunstiharidus peab pakkuma noortele rohkem loomisruumi, vabadust ja vastutust. Uuringu fookus on hindamisel ja selle mõjul õpikogemusele – milliseid  hindamise strateegiaid ja kriteeriume kasutavad eri riikide kunstiõpetajad, kuraatorid ja õpilased. Olulisemad uurimisküsimused:

  • milliseid kriteeriume kasutatkse õpilaste kunstitööde hindamisel?
  • On need kestvad ja sidusad või pigem muutlikud?
  • Kuidas need kriteeriumid suhestuvad kaasaegse kunsti ja kunstihariduse teooriatega?
  • Kas ja kuidas haakuvad õpetaja, kuraatori ja õpilase vaated hindamisele?

Vastust uurimisküsimustele püütakse anda mitme nurga alt. Kasutatakse eri riikide võrdlevat analüüsi (sh Kanada, Lõuna-Korea, Eesti, Soome, Saksamaa, Iirimaa, Sloveenia) ja eri professionaalsete profiilide võrdlust (üldhariduskoolide õpetajad, kunstiõpetajad, kuraatorid, muuseumi haridustöötajad, gümnaasiumide ja ülikoolide tudengid). Uuringu tulemused avaldatakse eelretsenseeritavates ajakirjades ja konverentsidel koostöös magistritöö kaitsnud tudengitega.

Artikkel “Grammar school students’ opinions on the art curriculum: an estonian, portugese and slovenian comparative study”

Siinkohal jagame teiega ka eelmainitud uurimuse tulemusi kokkuvõtvat artiklit. Artikli leiad siit.