KVI

Pildimaailma ja ruumilise keskkonna analüüs
Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute eriala õpetab ümbritsevat pildimaailma ja ruumilist keskkonda kriitiliselt vaatama ja analüüsima. Meid ümbritsev maailm on üha enam visuaalne – kunstis, fotograafias, filmis, aga ka ajakirjanduses, reklaamis, televisioonis ja internetis luuakse ja kasutatakse piltkujutisi erinevatel eesmärkidel. Pildid võivad olla esteetilise naudingu allikad või ajaloodokumendid, edastada infot, kuid ka inimestega manipuleerida. Eriala on neile, kes soovivad inimest ümbritsevat ruumi, esemelist keskkonda ning kaasaegset visuaalkultuuri süvitsi mõista ja mõtestada.

Laiapõhjaline humanitaarharidus
Erialal õpetatakse kunstiajalugu ja -teooriat kultuuriteooria ja sotsiaalajaloo foonil. Õpe kombineerib ajaloolise ja objektikeskse lähenemise teoreetiliste vaatenurkadega ning annab laiapõhjalise humanitaarhariduse. Visuaalkultuuri uuringud aitavad mõtestada pildilise ja ruumilise keskkonna seoseid ning toimimist ühiskonnas. Teooriaõpet täiendavad õppereisid ja mitmesugused praktikad.

Leia KVI Facebookist ja vaata meie Vimeo kanalit.

Lae alla osakonda tutvustav buklett (pdf).

Eriala

Nüüdisaegse kunstiteaduse uurimisobjektiks on pea kogu inimloomingu visuaalne mõõde. Kunst, foto, film, aga ka argisemad valdkonnad nagu massimeedia või reklaam loovad ja kasutavad erinevatel eesmärkidel mitmesuguseid pilte ning kujutisi. Pildid võivad olla esteetilise naudingu allikad, kuid ka ajaloolise tähtsusega dokumendid. Nad võivad edastada infot, kuid ka meiega manipuleerida. Mõned pildid teevad kõike seda korraga. Samamoodi on tähenduslik kogu meid ümbritsev ruum ja esemeline keskkond, mille kujundus mõjutab meie igapäevaelu.

EKA Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (KVI) õpetatakse kunstiajalugu ja -teooriat kultuuriteooria ja sotsiaalajaloo foonil. Õpe kombineerib ajaloolise ja objektikeskse lähenemise teoreetiliste vaatenurkadega ning annab laiapõhjalise humanitaarhariduse. Visuaalkultuuri uuringud aitavad mõtestada pildilise ja ruumilise keskkonna seoseid ning toimimist ühiskonnas. Teooriaõpet täiendavad õppereisid ja mitmesugused praktikad. Instituudi õppejõud ja teadurid on oma eriala tippspetsialistid ja avalikkuses tunnustatud asjatundjad, KVI lõpetajate hulgas on Eesti noorema põlve juhtivad kunstiteadlased, kuraatorid, -kriitikud ja -teoreetikud.

Õppekava

KVI õpetab ainsana Eestis kunstiteadust kõigil kolmel – bakalaureuse, magistri ja doktori – õppetasemel.

Bakalaureusetudengil on võimalik saada väga universaalne humanitaarharidus. Juba bakalaureusetasemel on õppe aluseks individuaalne lähenemine ja üliõpilase arengu igakülgne toetamine. Õppe oluliseks osaks on praktikad, sh õppereisid Eestis ja Euroopas. See annab hea põhja minna edasi nii praktilisemas suunas kui ka keskenduda uurimistööle ja jätkata õpinguid kuni doktorikraadini.

Magistriõppes saab keskenduda kas kunstiteaduse, kuraatoriõppe või museoloogia suunale. Magistriõpe pakub süvendatult erialaseid teadmisi ning oskusi. Suurem rõhk on metodoloogiatel ja kunstiteoreetilistel käsitlustel ning spetsiifilistel uurimisprobleemidel. Tänu mitmele õppesuunale ja valikainetele saab üliõpilane ise oma õpingute käiku kujundada. Teoreetiline õpe toimub suures osas seminarivormis, mis samuti annab võimaluse aktiivselt õppeprotsessis osaleda. Teoreetilisi aineid toetavad õppekäigud, -reisid ja praktilised ülesanded. Magistriõppe hulka kuulub ka toimetajapraktika, kus proovitakse kätt kunsti- või arhitektuurikriitikuna mõne ajalehe või ajakirja juures. Magistriõppes on võimalik astuda ka ingliskeelsele õppekavale kirjandus-, visuaalkultuuri- ja filmiteooria (ühisõppekava Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudiga) või valida selle õppekava aineid.

Doktoriõppes spetsialiseerutakse konkreetse uurimisprobleemi lahendamisele. Doktoritöö valmib individuaalse uurimistööna koostöös juhendajaga. Doktoriõppe üldained tagavad professionaalsed oskused teadustööks; erialaseminaride eesmärgiks on laiendada teadmisi sotsiaal- ja humanitaarteadustes aktuaalsetest uurimisprobleemidest ja metodoloogiatest.

Kellena saab töötada?

Eriala lõpetajad leiavad tööd näiteks kunstiteadlaste, kuraatorite, teadurite, kriitikute, muuseumi- ja galeriitöötajate või kultuurikorraldajatena.

eesti kunsti ajalugu 4 kaas rgbsmall
KVI-synnip2ev-veebikutse-26.02-kitsas-v2
eesti kunsti ajalugu 3 kaas
2010.Eesti_.kunsti.ajalugu.5
eesti kunsti ajalugu 6_II kaas RGB

Uudised ja sündmused

IMG_20200829_145108_crop

KVI õppereis Raplamaale ja lähikonda

Igal aastal külastavad KVI õppejõud ja tudengid Eesti kunsti praktika raames üht maakonda, et uurida sealset kunsti- ja arhitektuuripärandit. Sel aastal toimus reis uue õppeaasta alguses, 29.–30. augustil. Kahepäevasel ekskursioonil pakkusid mõtteainest nii kirikud ja mõisad kui ka linnaväljakud ja kolhoosiarhitektuur. Nõukogude perioodi modernismiklassikat näitlikustasid Kurtna ...
IMG_20200824_164851

KVI uudiskiri, september 2020

KVI uudiskiri, september 2020 Uudiskiri võtab uue õppeaasta hakul kokku KVI töötajate ja tudengite tegusa suve juunist augustini. Uudiskirja koostas Mari Laaniste, mari.laaniste@artun.ee. Kaitstud lõputööd Suve jooksul kaitsti KVIs kaheksa bakalaureuse- ja kaks magistrikraadi, millele lisandusid seitse TLÜ ja EKA KVI rahvusvahelisel ühisõppekaval “Kirjandus-, visuaalkultuuri- ja filmiteooria” ...
Ühisruumi otsides plakat

EKA magistrantide ühisprojekt “Ühisruumi otsides”

Reedel, 4. septembril kell 16.00 algab Eesti Kunstiakadeemia ruumis A300 workshop “Ühisruumi otsides”, mis kestab 18. septembrini. Kahe nädala jooksul viivad EKA tudengid läbi erinevaid töötube, mille raames püütakse kollektiivselt leida ühist ajaveetmise ja sotsaliseerumise paika. Workshop on avatud kõikidele EKA tudengitele. Ühine maja on olemas, kuid kuhu on kadunud Kunstiakadeemiale omane ...
TMW üldine

Tallinn Music Week 2020 Konverents EKAs

Taaskord kutsume Kunstiakadeemia peahoonesse konverentsi pidama mõttekaaslased ning uue muusika ja homsete mõtete festivali Tallinn Music Week 2020. 28.-29.08 toimub EKA ruumes rahvusvaheline audiovisuaalsete meediate ja neid vahendavate professionaalide konverents, mille väljundite ring ulatub muusikatööstuse seminaridest popkultuurilooliste vestluste ja valdkondade üleste ...
Kunsti vandenõu kaas

Jean Baudrillard “Kunsti vandenõu”

“Kunsti vandenõu” on kogumik Jean Baudrillard’i kunstiteemalisi esseesid, mille ta pani kirja 1987. ja 2007. aasta vahel. Kogumiku pealkiri tuleb tema 1996. aastal publitseeritud skandaalsest artiklist, milles ta ründab kaasaegset kunsti ja seda ümbritsevat silmakirjalikkust, osutades, et kunstisfääri ühiskondlik väärtus põhineb üksnes “vandenõul”, mille kaasosalised on nii tühiseid teoseid ...
ganfieldawesome

KVIs kaitsti bakalaureuse- ja magistritöid

18. juunil kaitsti KVIs 6 bakalaureusetööd: Kerly Ritval, “Disainkunst Eesti protsendikunstis 2011–2019″ (juhendaja Ingrid Ruudi, retsensent Gregor Taul). Johanna-Elisabeth Tärno, “Kineetiline kunst avalikus ruumis Kaarel Kurismaa näitel” (juhendaja Raivo Kelomees, retsensent Annika Räim). Jane Treima, “Kunstilisest fotograafiast Eesti 1960.–1970. aastate fotograafiaretseptsioonis” (juhendaja ...
Marta Tarvise jätkusuutliku mööbli temaatilise magistritöö kaitsmine. Aasta: 2019.

Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri MA kaitsmised 2020

19.06 algusega kl 11.00 ruumis A403 ja videokonverents Gerli Mägi, kell 11.00 Efemeerse kunstivormi jäljed. Stsenograafia jäädvustamise problemaatika Rahvusooper Estonia balleti „Kratt” näitel / Traces of an Ephemeral Art Form. Problems of Recording Scenography through the example of the Ballet The Goblin in Estonian National Opera Juhendajad: dr Anu Allas ja dr Liina Unt Retsensent: dr Luule ...
IMG_20200617_170650__01

Raamatuesitlus: “Eesti kunsti ajalugu 4, 1840–1900”

Raamatu "Eesti kunsti ajalugu 4” esitlus toimub 17. juunil algusega kell 17:00 Kadrioru kunstimuuseumi peasaalis. Eriolukorra tõttu lükkus algselt märtsis toimuma pidanud esitlus edasi täpselt kolm kuud. Koguteose “Eesti kunsti ajalugu” neljas köide pakub ülevaadet 19. sajandi keskpaiga ja teise poole arhitektuurist ja kunstist. See oli kiirete ja pöördeliste muutuste aeg, mil ühiskonna ...

Kontaktid

LindaKaljundi_fotoEvaSepping_kodulehele

Linda Kaljundi

Kultuuriajaloo professor

linda.kaljundi@artun.ee