KVI

Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut täidab korraga kaht rolli. Ühest küljest on tegu akadeemilise uurimisasutusega, teisest küljest koolitatakse siin tulevasi valdkonna spetsialiste.

Pildimaailma ja ruumilise keskkonna analüüs
Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute eriala õpetab ümbritsevat pildimaailma ja ruumilist keskkonda kriitiliselt vaatama ja analüüsima. Meid ümbritsev maailm on üha enam visuaalne – kunstis, fotograafias, filmis, aga ka ajakirjanduses, reklaamis, televisioonis ja internetis luuakse ja kasutatakse piltkujutisi erinevatel eesmärkidel. Pildid võivad olla esteetilise naudingu allikad või ajaloodokumendid, edastada infot, kuid ka inimestega manipuleerida. Eriala on neile, kes soovivad inimest ümbritsevat ruumi, esemelist keskkonda ning kaasaegset visuaalkultuuri süvitsi mõista ja mõtestada.

Laiapõhjaline humanitaarharidus
Erialal õpetatakse kõigil õppeastmetel kunstiajalugu ja -teooriat kultuuriteooria ja sotsiaalajaloo foonil. Õpe kombineerib ajaloolise ja objektikeskse lähenemise teoreetiliste vaatenurkadega ning annab laiapõhjalise humanitaarhariduse. Visuaalkultuuri uuringud aitavad mõtestada pildilise ja ruumilise keskkonna seoseid ning toimimist ühiskonnas. Teoreetilisi teadmisi täiendavad õppereisid ja mitmesugused praktikad.

Leia KVI Facebookist ja vaata meie Vimeo kanalit.

Lae alla osakonda tutvustav buklett (pdf).

Eriala

Nüüdisaegse kunstiteaduse uurimisobjektiks on pea kogu inimloomingu visuaalne mõõde. Kunst, foto, film, aga ka argisemad valdkonnad nagu massimeedia või reklaam loovad ja kasutavad erinevatel eesmärkidel mitmesuguseid pilte ning kujutisi. Pildid võivad olla esteetilise naudingu allikad, kuid ka ajaloolise tähtsusega dokumendid. Nad võivad edastada infot, kuid ka meiega manipuleerida. Mõned pildid teevad kõike seda korraga. Samamoodi on tähenduslik kogu meid ümbritsev ruum ja esemeline keskkond, mille kujundus mõjutab meie igapäevaelu.

EKA Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (KVI) õpetatakse kunstiajalugu ja -teooriat kultuuriteooria ja sotsiaalajaloo foonil. Õpe kombineerib ajaloolise ja objektikeskse lähenemise teoreetiliste vaatenurkadega ning annab laiapõhjalise humanitaarhariduse. Visuaalkultuuri uuringud aitavad mõtestada pildilise ja ruumilise keskkonna seoseid ning toimimist ühiskonnas. Teooriaõpet täiendavad õppereisid ja mitmesugused praktikad. Instituudi õppejõud ja teadurid on oma eriala tippspetsialistid ja avalikkuses tunnustatud asjatundjad, KVI lõpetajate hulgas on Eesti noorema põlve juhtivad kunstiteadlased, kuraatorid, -kriitikud ja -teoreetikud.

Õppekava

KVI õpetab ainsana Eestis kunstiteadust kõigil kolmel – bakalaureuse, magistri ja doktori – õppetasemel.

Bakalaureusetudengil on võimalik saada väga universaalne humanitaarharidus. Juba bakalaureusetasemel on õppe aluseks individuaalne lähenemine ja üliõpilase arengu igakülgne toetamine. Õppe oluliseks osaks on praktikad, sh õppereisid Eestis ja Euroopas. See annab hea põhja minna edasi nii praktilisemas suunas kui ka keskenduda uurimistööle ja jätkata õpinguid kuni doktorikraadini.

Magistriõppes saab keskenduda kas kunstiteaduse, kuraatoriõppe või museoloogia suunale. Magistriõpe pakub süvendatult erialaseid teadmisi ning oskusi. Suurem rõhk on metodoloogiatel ja kunstiteoreetilistel käsitlustel ning spetsiifilistel uurimisprobleemidel. Tänu mitmele õppesuunale ja valikainetele saab üliõpilane ise oma õpingute käiku kujundada. Teoreetiline õpe toimub suures osas seminarivormis, mis samuti annab võimaluse aktiivselt õppeprotsessis osaleda. Teoreetilisi aineid toetavad õppekäigud, -reisid ja praktilised ülesanded. Magistriõppe hulka kuulub ka toimetajapraktika, kus proovitakse kätt kunsti- või arhitektuurikriitikuna mõne ajalehe või ajakirja juures. Magistriõppes on võimalik astuda ka ingliskeelsele õppekavale kirjandus-, visuaalkultuuri- ja filmiteooria (ühisõppekava Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudiga) või valida selle õppekava aineid.

Doktoriõppes spetsialiseerutakse konkreetse uurimisprobleemi lahendamisele. Doktoritöö valmib individuaalse uurimistööna koostöös juhendajaga. Doktoriõppe üldained tagavad professionaalsed oskused teadustööks; erialaseminaride eesmärgiks on laiendada teadmisi sotsiaal- ja humanitaarteadustes aktuaalsetest uurimisprobleemidest ja metodoloogiatest.

Kellena saab töötada?

Eriala lõpetajad leiavad tööd näiteks kunstiteadlaste, kuraatorite, teadurite, kriitikute, muuseumi- ja galeriitöötajate või kultuurikorraldajatena.

eesti kunsti ajalugu 4 kaas rgbsmall
KVI-synnip2ev-veebikutse-26.02-kitsas-v2
eesti kunsti ajalugu 3 kaas
2010.Eesti_.kunsti.ajalugu.5
eesti kunsti ajalugu 6_II kaas RGB

Uudised ja sündmused

Panofsky kaabu

KVI uurimisseminar: Krista Kodres

Ettekandes "Ikonoloogia hiiliv tulemine ENSV-sse" arutleb Krista Kodres kunstiajaloo metodoloogilise seisundi üle Eesti NSV-s 1960.–1980. aastatel. Erilist tähelepanu pöörab Kodres ikonoloogilise meetodi tutvustamise kronoloogiale ja viisidele. Lisaks loeb ta seminaris lähemalt mõningaid tekste ja püüab avada nende kontekste. Seminar algab kell 16:00, seda saab jälgida Zoomi vahendusel. Zoomi link.
Kunstiteaduslikke Uurimusi

Ilmus “Kunstiteaduslikke Uurimusi” 2020, kd 29/3-4

Ilmunud on ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi ingliskeelne erinumber „Depiction: Contemporary Studies on Pictorial Representation“ (Kujutamine: piltliku representatsiooni kaasaegsed uurimused), mille on koostanud Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi järeldoktorant Regina-Nino Mion. Erinumber koondab filosoofia-alaseid artikleid, mis arutlevad järgnevate küsimuste üle: kuidas me kogeme ...
Baltic Worlds cover

Baltic Worlds erinumber Margaret Taliga

Ilmus ajakirja Baltic Worlds erinumber "Lugedes vaikusi, põimides ajalugusid", mille on toimetanud KVI teadur Margaret Tali ning Ieva Astahovska. Rohke pildimaterjaliga erinumber kasvas välja Eesti Kunstiakadeemias korraldatud interdistsiplinaarsest konverentsist "Vaikuse prismad" (21.-22.02.2020). Kaastööd keskenduvad mahavaikitud ajalugude rekonstrueerimise võimalustele ning vähemuste ja ...
IMG_0079

“Stiil ja tähendus. Eesti kunstiteaduse distsiplinaarsed teisenemised” (EKA teadusgrant, 2021–2022)

Projekti eesmärk on keskenduda Eesti kunstiteaduse „kriitilistele mõistetele“, uurides nende rolli kunstiajaloo kõneviisi kujunemises ja tähendusloomes läbi kahe viimase sajandi. Meie fookus on suunatud valdkonna ühele kesksele mõistele „stiil“, millega pole kriitiliste historiograafiliste uurimuste vormis tegeletud, ning selle ideoloogilisele, perioodist või žanrist tulenevale jne ...
Suvila_5

KVI uudiskiri, detsember 2020

Uudiskiri võtab kokku KVI töötajate ja tudengite tegevused 2020. aasta sügissemestril. Uudiskirja koostas Annika Toots, annika.toots@artun.ee Kaitstud doktoritööd Sellel sügisel kaitsti KVI-s lausa kaks doktoritööd. 20. novembril kaitses Kristina Jõekalda (cum laude) oma doktoritöö „German Monuments in the Baltic Heimat? A Historiography of Heritage in the „Long Nineteenth Century““ („Saksa ...
SpacesoftheInterregnum_Esikaas

Ingrid Ruudi “Spaces of the Interregnum. Transformations in Estonian Architecture and Art 1986–1994” (Dissertationes 31)

Eesti arhitektuuriajaloos kipuvad hilisnõukogude postmodernismi käsitlused lõppema 1980. aastate keskpaigaga ning taasiseseisvunud riigi arhitektuurilugu jutustatakse enamasti alates 1990. aastate keskpaigast. Nende kahe perioodi vahele jääb tühimik, kus ehitustegevust toimus tõesti märkimisväärselt vähem. Sellegipoolest oli tegemist väga olulise ajastuga, mil toimus erakordselt aktiivne uue ...
Esko-Lepp_Harju-v2ljaku-rajamine_1949_Graafikakoda

KVI uurimisseminar: Kristina Jõekalda

Neljapäeval, 17. detsembril peab värskelt doktorikraadi kaitsnud Kristina Jõekalda KVI uurimisseminari raames ettekande “Kivisse kirjutatud identiteet? 19. sajandi järelelu, ehk muutuvaid vaateid Eesti kirikute gotiseerivale renoveerimisele”. Ettekanne vaatleb retseptsiooni, mis sai osaks Tallinna ja Tartu keskaegsete kirikute 19. sajandi algupoolel teostatud renoveerimistöödele. Fookuses on ...
Vilniuse maalitriennaali avamine, 1969.

KVI uurimisseminar: Kädi Talvoja

19. novembril toimub KVI uurimisseminar, mille raames räägib Kädi Talvoja teemal „Balti kunsti internatsionaalsed ahelad?“. KVI uurimisseminarides arutlevad kunstiteadlased kolleegide, tudengite ja ka teiste huvilistega aktuaalsete teemade, parasjagu käsil olevate uurimissuundade või värskelt valminud kirjutiste üle. Seekordses seminaris arutleb Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi ...

Kontaktid

LindaKaljundi_fotoEvaSepping_kodulehele

Linda Kaljundi

Kultuuriajaloo professor

linda.kaljundi@artun.ee