KVI

Pildimaailma ja ruumilise keskkonna analüüs
Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute eriala õpetab ümbritsevat pildimaailma ja ruumilist keskkonda kriitiliselt vaatama ja analüüsima. Meid ümbritsev maailm on üha enam visuaalne – kunstis, fotograafias, filmis, aga ka ajakirjanduses, reklaamis, televisioonis ja internetis luuakse ja kasutatakse piltkujutisi erinevatel eesmärkidel. Pildid võivad olla esteetilise naudingu allikad või ajaloodokumendid, edastada infot, kuid ka inimestega manipuleerida. Eriala on neile, kes soovivad inimest ümbritsevat ruumi, esemelist keskkonda ning kaasaegset visuaalkultuuri süvitsi mõista ja mõtestada.

Laiapõhjaline humanitaarharidus
Erialal õpetatakse kunstiajalugu ja -teooriat kultuuriteooria ja sotsiaalajaloo foonil. Õpe kombineerib ajaloolise ja objektikeskse lähenemise teoreetiliste vaatenurkadega ning annab laiapõhjalise humanitaarhariduse. Visuaalkultuuri uuringud aitavad mõtestada pildilise ja ruumilise keskkonna seoseid ning toimimist ühiskonnas. Teooriaõpet täiendavad õppereisid ja mitmesugused praktikad.

Leia KVI Facebookist ja vaata meie Vimeo kanalit.

Lae alla osakonda tutvustav buklett (pdf).

Eriala

Nüüdisaegse kunstiteaduse uurimisobjektiks on pea kogu inimloomingu visuaalne mõõde. Kunst, foto, film, aga ka argisemad valdkonnad nagu massimeedia või reklaam loovad ja kasutavad erinevatel eesmärkidel mitmesuguseid pilte ning kujutisi. Pildid võivad olla esteetilise naudingu allikad, kuid ka ajaloolise tähtsusega dokumendid. Nad võivad edastada infot, kuid ka meiega manipuleerida. Mõned pildid teevad kõike seda korraga. Samamoodi on tähenduslik kogu meid ümbritsev ruum ja esemeline keskkond, mille kujundus mõjutab meie igapäevaelu.

EKA Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (KVI) õpetatakse kunstiajalugu ja -teooriat kultuuriteooria ja sotsiaalajaloo foonil. Õpe kombineerib ajaloolise ja objektikeskse lähenemise teoreetiliste vaatenurkadega ning annab laiapõhjalise humanitaarhariduse. Visuaalkultuuri uuringud aitavad mõtestada pildilise ja ruumilise keskkonna seoseid ning toimimist ühiskonnas. Teooriaõpet täiendavad õppereisid ja mitmesugused praktikad. Instituudi õppejõud ja teadurid on oma eriala tippspetsialistid ja avalikkuses tunnustatud asjatundjad, KVI lõpetajate hulgas on Eesti noorema põlve juhtivad kunstiteadlased, kuraatorid, -kriitikud ja -teoreetikud.

Õppekava

KVI õpetab ainsana Eestis kunstiteadust kõigil kolmel – bakalaureuse, magistri ja doktori – õppetasemel.

Bakalaureusetudengil on võimalik saada väga universaalne humanitaarharidus. Juba bakalaureusetasemel on õppe aluseks individuaalne lähenemine ja üliõpilase arengu igakülgne toetamine. Õppe oluliseks osaks on praktikad, sh õppereisid Eestis ja Euroopas. See annab hea põhja minna edasi nii praktilisemas suunas kui ka keskenduda uurimistööle ja jätkata õpinguid kuni doktorikraadini.

Magistriõppes saab keskenduda kas kunstiteaduse, kuraatoriõppe või museoloogia suunale. Magistriõpe pakub süvendatult erialaseid teadmisi ning oskusi. Suurem rõhk on metodoloogiatel ja kunstiteoreetilistel käsitlustel ning spetsiifilistel uurimisprobleemidel. Tänu mitmele õppesuunale ja valikainetele saab üliõpilane ise oma õpingute käiku kujundada. Teoreetiline õpe toimub suures osas seminarivormis, mis samuti annab võimaluse aktiivselt õppeprotsessis osaleda. Teoreetilisi aineid toetavad õppekäigud, -reisid ja praktilised ülesanded. Magistriõppe hulka kuulub ka toimetajapraktika, kus proovitakse kätt kunsti- või arhitektuurikriitikuna mõne ajalehe või ajakirja juures. Magistriõppes on võimalik astuda ka ingliskeelsele õppekavale kirjandus-, visuaalkultuuri- ja filmiteooria (ühisõppekava Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudiga) või valida selle õppekava aineid.

Doktoriõppes spetsialiseerutakse konkreetse uurimisprobleemi lahendamisele. Doktoritöö valmib individuaalse uurimistööna koostöös juhendajaga. Doktoriõppe üldained tagavad professionaalsed oskused teadustööks; erialaseminaride eesmärgiks on laiendada teadmisi sotsiaal- ja humanitaarteadustes aktuaalsetest uurimisprobleemidest ja metodoloogiatest.

Kellena saab töötada?

Eriala lõpetajad leiavad tööd näiteks kunstiteadlaste, kuraatorite, teadurite, kriitikute, muuseumi- ja galeriitöötajate või kultuurikorraldajatena.

eesti kunsti ajalugu 4 kaas rgbsmall
KVI-synnip2ev-veebikutse-26.02-kitsas-v2
EKA-avatud-loengud-plakat
eesti kunsti ajalugu 3 kaas
2010.Eesti_.kunsti.ajalugu.5
eesti kunsti ajalugu 6_II kaas RGB

Uudised ja sündmused

ganfieldawesome

KVIs kaitsti bakalaureuse- ja magistritöid

18. juunil kaitsti KVIs 6 bakalaureusetööd: Kerly Ritval, “Disainkunst Eesti protsendikunstis 2011–2019″ (juhendaja Ingrid Ruudi, retsensent Gregor Taul). Johanna-Elisabeth Tärno, “Kineetiline kunst avalikus ruumis Kaarel Kurismaa näitel” (juhendaja Raivo Kelomees, retsensent Annika Räim). Jane Treima, “Kunstilisest fotograafiast Eesti 1960.–1970. aastate fotograafiaretseptsioonis” (juhendaja ...
Marta Tarvise jätkusuutliku mööbli temaatilise magistritöö kaitsmine. Aasta: 2019.

Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri MA kaitsmised 2020

19.06 algusega kl 11.00 ruumis A403 ja videokonverents Gerli Mägi, kell 11.00 Efemeerse kunstivormi jäljed. Stsenograafia jäädvustamise problemaatika Rahvusooper Estonia balleti „Kratt” näitel / Traces of an Ephemeral Art Form. Problems of Recording Scenography through the example of the Ballet The Goblin in Estonian National Opera Juhendajad: dr Anu Allas ja dr Liina Unt Retsensent: dr Luule ...
IMG_20200617_170650__01

Raamatuesitlus: “Eesti kunsti ajalugu 4, 1840–1900”

Raamatu "Eesti kunsti ajalugu 4” esitlus toimub 17. juunil algusega kell 17:00 Kadrioru kunstimuuseumi peasaalis. Eriolukorra tõttu lükkus algselt märtsis toimuma pidanud esitlus edasi täpselt kolm kuud. Koguteose “Eesti kunsti ajalugu” neljas köide pakub ülevaadet 19. sajandi keskpaiga ja teise poole arhitektuurist ja kunstist. See oli kiirete ja pöördeliste muutuste aeg, mil ühiskonna ...
David Vseviov2

David Vseviov nimetati EKA emeriitprofessoriks

19. mail toimunud EKA senati istungi otsusega nimetati KVI professor David Vseviov emeriitprofessoriks alates 1. septembrist 2020. Prof. Vseviov on Eesti Kunstiakadeemias õppejõuna töötanud alates 1986. aastast, sj alates 1997. aastast erakorralise ja 2003. aastast korralise professorina. Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis on prof. Vseviov aastaid vastutanud üldajaloo ja ...
KVI zoom 7. mai 1440-600

KVI uudiskiri, mai 2020

Uudiskiri võtab kokku KVI töötajate ja tudengite tegemised märtsist maini 2020. Uudiskirja koostab Mari Laaniste, mari.laaniste@artun.ee. Sündmused Märtsi alguses ilmus koguteose “Eesti kunsti ajalugu” 4. köide, mis annab ülevaate 19. sajandi keskpaiga ja teise poole kunstist ja arhitektuurist Eestis. 4. köite koostaja on Juta Keevallik, sarja peatoimetaja professor Krista Kodres. Raamatu ...
sweerts

KVI avas eriolukorra veebilehe

Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi tavapärase tegevuse hulka kuulub tihe suhtlus avalikkusega, oma eriala tutvustamine ning kunsti-, arhitektuuri- ja disainiteadmiste vahendamine laiemale publikule. Et see sujuks ka eriolukorra tingimustes, täiendasime kodulehekülge teemaga "KVI eriolukorras". KVI õppejõud ja teadurid jagavad seal nii võimalikele sisseastujatele kui teistele ...
Denis Diderot_Jean-Antoine Houdon

KVI magistrikonverents 30. märtsil

30. märtsil algusega kell 10:00 leiab aset KVI 2020. aasta magistrikonverents, kus magistrandid tutvustavad kaitsmise eel oma magistriprojekte. Eriolukorrast tulenevalt toimub konverents seekord veebiseminarina piiratud osaliste ringile, mitte avalikult. Magistrikonverentsil esinevad: Annika Üprus: "Teekond produtsendist kuraatoriks" Gerli Mägi: "Kuus "Krati" lavastust arhiivides – ...
eesti kunsti ajalugu 4 kaas rgb

Raamatuesitlus: “Eesti kunsti ajalugu 4, 1840–1900” on edasi lükatud

Valminud on koguteose „Eesti kunsti ajalugu" 4. köide, mis katab ajavahemikku 1840–1900. Raamatu esitlus, mis pidi toimuma 17. märtsil, on olude sunnil edasi lükatud, uus aeg ja koht selgitamisel. “Eesti kunsti ajaloo” neljas köide pakub ülevaadet 19. sajandi keskpaiga ja teise poole arhitektuurist ja kunstist. See oli kiirete ja pöördeliste muutuste aeg, mil ühiskonna moderniseerumisega ...