Õppe sisu

Bakalaureuseõpe

Bakalaureuseõpe annab vajalikud erialased alusteadmised kunsti, visuaalkultuuri, disaini ja arhitektuuri ajaloost. Neile pakuvad täiendust üldajalugu, filosoofia, esteetika, kultuuriteooria ja võõrkeeled. Erialaained tutvustavad kunstiteaduse spetsiifilisi probleeme, kunstiinstitutsioone, õpetavad analüüsima kunsti- ja arhitektuuriteoseid. KVI bakalaureuseõppe aluseks on individuaalne lähenemine ja üliõpilase arengu igakülgne toetamine. Õppetöös kombineeritakse loenguid seminaride ja õppekäikudega linnaruumis, muuseumides ja näitustel. Igal aastal käiakse praktikareisidel tutvumas kunstiga Eestis ja välismaal, kunstiteadlase igapäevatööst annab aimu muuseumipraktika. Õpingute lõppedes valmib bakalaureusetöö, mis võimaldab valitud teemat põhjalikumalt käsitleda.

Magistriõpe

Magistriõppe esimese semestri järel tehakse valik kunstiteaduse, museoloogia või kuraatorluse õppesuuna vahel.

Magistriõpe pakub süvendatult erialaseid teadmisi ning oskusi. Suurem rõhk on metodoloogiatel ja kunstiteoreetilistel käsitlustel ning spetsiifilistel uurimisprobleemidel. Muuhulgas õpitakse intensiivselt kunstiteaduse ajalugu ja teooriat, semiootikat ja kunstisotsioloogiat. KVI magistriõppe aluseks on üliõpilase individuaalsete huvide, valikute ja arengu igakülgne toetamine. Tänu mitmele õppesuunale ja valikainetele saab üliõpilane ise oma õpingute käiku kujundada. Teoreetiline õpe toimub suures osas seminarivormis, mis samuti annab võimaluse aktiivselt õppeprotsessis osaleda. Teoreetilisi aineid toetavad õppekäigud, -reisid ja praktilised ülesanded. Magistriõppe hulka kuulub ka toimetajapraktika, kus proovitakse kätt kunsti- või arhitektuurikriitikuna mõne ajalehe või ajakirja juures. Magistriõpingud lõpetab magistritöö, mis tunnistab lõpetaja küpsust professionaalse kunstiteadlase või kuraatorina.

Magistriõppes on võimalik astuda ka ingliskeelsele õppekavale Literature Visual Culture and Film Studies (ühisõppekava Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudiga) ning valida selle õppekava aineid.

Doktoriõpe

Doktoriõppes spetsialiseerutakse konkreetse uurimisprobleemi lahendamisele. Doktoritöö valmib individuaalse uurimistööna koostöös juhendajaga. Doktoriõppe üldained tagavad professionaalsed oskused teadustööks; erialaseminaride eesmärgiks on laiendada teadmisi sotsiaal- ja humanitaarteadustes aktuaalsetest uurimisprobleemidest ja metodoloogiatest. Individuaalset tööd täiendavad välisõppejõudude intensiivseminarid, samuti osaleb EKA Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikoolis, mis pakub kõrgetasemelisi ning interdistsiplinaarseid loengu- ja seminarikursuseid.
Õppekava üldeesmärgid:
– tagada rahvusvahelisel tasemel teoreetiline ettevalmistus ja teadmised kunstiteaduse erialal;
– tagada sellele vastavad professionaalsed oskused uurimistöö metodoloogias ja selle filosoofilistes alustes;
– süvendada akadeemilist väljendusoskust;
– valmistada ette tipptasemel spetsialiste töötamiseks nii akadeemilise uurija, muuseumiteaduri kui ka kõrgkooli õppejõuna.

 

Õppetööd sätestavad dokumendid

EKA õppetööd korraldavad dokumendid

Kirjalike tööde vormistamise juhendid

Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute BA õppekava ÕISis
Lae alla PDF

Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute MA õppekava ÕISis
Lae alla PDF

Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute PhD õppekava ÕISis
Lae alla PDF