Projektid
Kestvad teadusprojektid:
(1) Koguteose “Eesti kunsti ajalugu” koostamine ja väljaandmine
Vastutav täitja: peatoimetaja Krista Kodres
Täitjad: Tiina Abel, Mart Kalm, Jaak Kangilaski, Katrin Kivimaa, Andres Kurg, Johannes Saar, Virve Sarapik, Karin Vicente KVI-st jpt kunstiteadlased Eesti eri akadeemilistest institutsioonidest ja muuseumidest.
Projekti kestus: 1999–2023
“Eesti kunsti ajalugu” on EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi kõige vanem teadusprojekt, millega alustati 1999. aastal. Seitsmeköitelise “Eesti kunsti ajaloo” eesmärgiks on hõlmata Eesti kunsti- ja visuaalkultuuri ajalugu võimalikult laialt, tehes selle kättesaadavaks nii akadeemilisele kui ka laiale publikule. Tegu on ühelt poolt uue materjali esiletoomise, teisalt aga ka varasemate kunstikäsitluste ümbermõtestamisega. “Eesti kunsti ajaloo” sihiks on näidata kunsti, arhitektuuri, disaini ja muid visuaalkultuuri valdkondi nende sotsiokultuurilises kontekstis, ühtlasi demonstreerides nende rolli sellesama sotsiaalse ja kultuurilise koe loomes.
Rahastus: Eesti riiklik teaduse sihtfinantseering (projekti algaastatel), alates 2004 Eesti Kultuurkapital, EKA ja SA Kultuurileht.
Projekti on toetanud paljud kultuuriasutused, andes tasuta kasutada oma arhiivimaterjale: Eesti Kunstimuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Ajalooarhiiv, Eesti Filmiarhiiv jmt.
Vaata projekti kodulehte.
(2) Personaalne uurimistoetus “Prognoos ja fantaasia hilisnõukogude arhitektuuris”
Personaalse uurimistoetuse stardigrant PSG530
Vastutav täitja: Andres Kurg
Põhitäitjad: Mari Laanemets ja Epp Lankots
Osalevad kraadiõppurid: Karin Nugis Vicente, Kristina Papstel, Ingrid Ruudi
Projekti kestus: 2020–2023
Uurimisprojekt keskendub fantaasiale hilisnõukogude perioodi arhitektuuris ning selle rollile sõjajärgse moderniseerimise mõjude vahendajana. 1960. aastatest alates seostasid mitmed arhitektid Nõukogude Liidus oma töö uute tehniliste diskursustega – nagu küberneetika ja teaduslik prognoos – teostades projekte, kus tulevikku ennustav fantaasia oli allutatud teaduslikele parameetritele ja täpsetele arvutustele. 1980. aastateks olid fantaasiad teisenenud modernsuse suhtes kriitiliseks “paberarhitektuuriks”, vastates küberneetikast tuletatud käsitlusele tulevikust, mis on avatud alternatiivsetele ajaloolistele trajektooridele. Toetudes arhiivimaterjalidele ja suulistele allikatele, väidab antud projekt, et hilisnõukogude perioodi ruumilist ja kunstilist loomingut ei tuleks näha mitte ülalt alla suunatud ideoloogiate peegeldusena, vaid dialoogina tehnoloogiliste muutuste ja uute teadusdiskursustega, mis osalesid uue modernsuskogemuse loomisel Nõukogude blokis.
Vaata ETIS-es.
Rahastaja Eesti Teadusagentuur.
(3) Personaalne uurimistoetus “Eesti siirdekultuuri arengumustrid (1986–1998)”
Personaalse uurimistoetuse rühmagrant PRG636
Vastutav täitja: Virve Sarapik
Põhitäitjad: Piret Viires (TLÜ), Luule Epner (TLÜ/TÜ), Epp Annus (TLÜ), Jaak Tomberg (TÜ), Regina-Nino Mion
Täitjad: Neeme Lopp, Mari Laaniste, Merily Salura, Andrus Laansalu, Eva-Liisa Linder (TLÜ), Agnes Neier (TÜ), Taavi Remmel (TLÜ), Alo Paistik
Projekti kestus: 2020–2024
Uurimisprojekt võtab vaatluse alla kultuuriprotsessid Eestis aastatel 1986–1998: nn siirdeperioodil, mis langeb kokku sotsialistliku süsteemi lagunemisega Ida-Euroopas ja sellega kaasnenud põhjalike poliitiliste, majanduslike, institutsionaalsete ja tehnoloogiliste muutusega. Selle perioodi kultuuri on teatud määral uuritud eri kultuurivaldkondade piires, kuid seni puudub ülevaatlikum käsitlus siirdekultuuri arengutest ja suhetest ühiskondlik-poliitiliste protsessidega. Projekt viiakse läbi kolme asutuse – Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli – koostöös, mille tulemusena sündiv analüüs sünteesib siirdeperioodi kirjandus-, visuaalkultuuri-, teatri- ja filmikunsti nähtusi laiemal kultuuri- ja ühiskondlikul taustal.
Vaata projekti kodulehekülge.
Vaata ETIS-es.
Rahastaja Eesti Teadusagentuur.
(4) Järeldoktoritoetus “Pilt või märk: pildilise representatsiooni fenomenoloogiline analüüs”
Mobilitas Pluss (MOBJD203)
Projekti vastutav täitja: Regina-Nino Mion
Projekti juhendaja: Virve Sarapik
Projekti kestus: 2017–2021
Vaata ETIS-es.
Rahastaja Eesti Teadusagentuur.
(5) Järeldoktoritoetus “Ebamugavate teadmiste vahendamine Balti visuaalkultuuris”
Mobilitas Pluss (MOBJD570)
Projekti vastutav täitja: Margaret Tali
Projekti juhendaja: Virve Sarapik
Projekti kestus: 2019–2021
Vaata ETIS-es.
Rahastaja Eesti Teadusagentuur.
EKA teadusgrandid
Lõppenud teadusprojektid:
Institutsionaalne uurimistoetus (IUT32-1) “Eksperimentaalsed praktikad ja teooriad 20. ja 21. sajandi Eesti visuaal- ja ruumikultuuris” (2015–2020)
Vastutav täitja: Mart Kalm
Põhitäitjad: Andres Kurg, Mari Laanemets, Eva Näripea, Epp Lankots, Katrin Kivimaa
Osalevad doktorandid: Ingrid Ruudi, Karin Vicente
Projekti kestus: 2015–2020
Projekti peamine eesmärk on analüüsida eksperimentaalsust Eesti visuaal- ja ruumikultuuris uurides selle rolli nii ametlikes majandus- ja poliitprogrammides kui ka alternatiivsetes ja kriitilistes praktikates. Projekt, mis keskendub eksperimentaalsuse suhtele “normaalsuse paradigmaga”, jaguneb peamiselt 20. sajandi kultuuri ajalooliseks uurimiseks ning eksperimentaalse nüüdiskunsti, -arhitektuuri ja -filmi analüüsiks. Erinevalt kaasaegsetes kultuuri- ja ajaloodiskursustes levinud käsitlusele, mis viitab eelkõige vormilisele eksperimenteerimisele, püütakse eksperimenti mõtestada uutviisi rõhutades mõiste transformeerivat ja kriitilist potentsiaali. Huvi keskmes on mitte ainult kultuurinähtuste vormi- ja sisuarengud (nt meediumivalik, alternatiivsed rahastamis- või produtseerimisviisid), aga ka teadmiste ülekandumine ühest distsipliinist teise: terminoloogia, teooria ja loovtöö instrumentide migratsioon ning eksperimentaalsust käsitleva diskursuse muutumine selle tagajärjel.
Vaata ETIS-es.
Rahastaja Haridus- ja Teadusministeerium.
Personaalne uurimistoetus (PUT788) “Kunsti ajaloostades: kunstiajaloo-alane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal” (2015–2018)
Projekti vastutav täitja: Krista Kodres
Projekti põhitäitja: Virve Sarapik
Projektis osalevad doktorandid: Kristina Jõekalda, Kädi Talvoja, Eero Kangor, Maria Jäärats
Projekti kestus: 2015–2018
Projekti eesmärgiks on uurida, kuidas on Eestis 19.–21. sajandil loodud teadmisi kohalikust kunstipärandist. Lähtepunktiks on tõdemus, et eri aegadel on samu kunstiteoseid ja arhitektuuriobjekte esitletud erinevalt, neist on konstrueeritud erinevaid ajalugusid, mis omakorda on olnud publiku kunstiajalooliste arusaamade ning kunsti kogemise aluseks. Kunstiajaloolist teadmist kujundati mitte üksnes kunstiajalookirjutuse vaid ka „kunstiajaloo sündmuste“ – teoste eksponeerimise ja kommenteerimise kaudu. Projekt otsib vastuseid küsimusele, milles kunstiajalugude erinevused seisnevad ja millised on olnud nende kirjutamise/ eksponeerimise mõjutegurid, sh poliitiline ja ideoloogiline kontekst, rahvusvahelised erialased diskursused ja kohalik kunstikirjutuse traditsioon. Seega analüüsitakse ajaloolisi kultuurisituatsioone ja kultuurivahetust, mis päranditõlgendusi tingivad ja loovad. Metodoloogiliselt toetub projekt teadmiste sotsioloogiale, diskursuse- ja ajalookirjutuse analüüsile.
Vaata projekti kodulehte. Vaata ETIS-es.
Rahastaja Eesti Teadusagentuur.
Mobilitas Pluss uurimistoetus (MOBERC2) “Eesti nüüdiskultuuri arengumustrid” (2016−2017)
Projekti vastutav täitja: Virve Sarapik
Projekti täitja: Mari Laaniste, Jaak Tomberg, Piret Viires, Luule Epner, Neeme Lopp
Projekti kestus: 2016−2017
Tegevuskava eesmärgiks on (1) ette valmistada ja esitada European Research Council projektitaotlus; (2) alustada ERC projekti eeltöödega; (3) jätkata projekti läbiviimiseks vajalikke alusuuringuid. ERC projekt keskendub nõukogude korra lagunemise järgsete kultuurimustrite uurimisele sotsiopoliitilises taustsüsteemis.
Projekti eesmärk on analüüsida, (1) millised teisenemised toimusid hilisnõukogude ja taasiseseisvumisjärgses Eesti kultuuris seoses poliitilise, tehnoloogilise ja sotsiaalmajandusliku raamistiku järsu muutumisega ning kuidas need muutused resoneeruvad erinevate kunstipraktikate – kirjanduse, visuaalkultuuri ja teatri – arengus; (2) kuidas ilmnevad kultuuri arengus rahvuslikud ja rahvusülesed tendentsid; (3) kuidas tänapäevased kunstipraktikad seostuvad poliitilise praktikaga.
Vaata ETIS-es.
Rahastaja Eesti Teadusagentuur.
Sihtfinantseeritav teadusteema “Rahvuse visualiseerimine. Eesti 20. sajandi kunsti ja arhitektuuri institutsioonikriitiline analüüs” (2009−2014)
Sihtfinantseeritav teadusteema nr SF0160047s09
Projekti vastutav täitja: Mart Kalm
Projekti põhitäitjad: Katrin Kivimaa, Mari Laanemets, Andres Kurg, Epp Lankots, Ene Lamp, Jonathan Blackwood, Jaak Kangilaski
Projekti kestus: 2009–2014
Uurimisprojekti põhieesmärk on kokkuvõtvalt uurida rahvuse teadvustamise dünaamikat Eesti 20. sajandi visuaal- ja ruumikultuuris: kuidas see on muutunud institutsionaalselt legitimeeritud ja määratletud kunsti- ja arhitektuuripraktikates (rõhuasetuste muutumine, alternatiivsete narratiivide ilmnemine) ning süstematiseeritud teadmismudelites, mille eesmärgiks on luua minevikust lokaalseid representatsioone (ajalookirjutus).
Kui eesti 20. sajandi kunstikultuuri arengumudelit saab vaadelda rahvusliku-euroopaliku dialektikas, siis milliseid institutsionaalseid vorme see dialektika erinevatel perioodidel võttis? Millist tüüpi pilte ja ehitisi soosis rahvuskultuuri idee? Milliseid uusi kunstiajaloolisi tõlgendusi saaksime välja pakkuda, kui lahkuda domineeriva rahvuskultuuri narratiivi raamest? Milline võiks olla eesti 20. sajandi kunsti ja arhitektuuri rahvusülene geograafia, mis arvestaks kohaliku arengu eripära, kuid ei langeks tagasi universaalse vormiajaloo kammitsatesse?
Vaata ETIS-es.
Sihtfinantseeritav teadusteema “Eesti ruumiline keskkond kunstiajaloo uurimisobjektina” (2004−2008)
Sihtfinantseeritav teadusteema nr SF0162651s04
Projekti vastutav täitja: Mart Kalm
Projekti põhitäitjad: Andres Kurg, Epp Lankots
Projekti kestus: 2004–2008
Teema eesmärgiks on uurida ja analüüsida ruumilist keskkonda kunstiajaloo teisenenud meetodite ja kultuurilise pöörde kontekstis, keskendudes nii arhitektuuri- ja ehitatud keskkonna uutele tõlgendusviisidele kui tuues kunstiajaloolisse käibesse materjale, mida seni on peetud väheoluliseks või väärtuslikuks. Keskkonna ruumilisus sisaldab antud juhul nii füüsilist ruumi ja selle praktikaid kui ruumi representatsioone ja diskursusi; ehitisi lahutamatus seoses nende programmi ja majandusliku kontekstiga, maastikke seoses poliitika ja identiteediga, kunsti seoses institutsiooni ja kohaspetsiifikaga.
Laiendades arhitektuuriajaloo mõistet kitsalt stiiliajaloo, esteetiliste kategooriate ja atributsiooniga tegelevalt ajaloolt ruumilisele ehitatud keskkonnale, püüab teema keskenduda muuhulgas ka protsessidele, mis kunsti ja arhitektuuri “teevad”. Viimaste hulka kuuluvad nii poliitilised diskursused, sotsiaalsed väärtused, rahavood ja tööjõu küsimused; mis võrdselt autori intentsiooni ja arhitektuuri institutsioonis ringlevate ideedega lõppobjekti suubuvad. Kuna enamus osalejaid keskendub oma töös 20 sajandi teise poole Eesti arhitektuuri ja ehitatud keskkonna problemaatikale, on uurimuse oluliseks sõlmküsimuseks Nõukogude perioodi uurimise metoodika ja võimalused, dialoog Läänes kiirelt kasvava postsotsialismi uuringutega ja mõlemasuunalise adekvaatse “tõlke” võimalus. Väljundiks on artiklid teadusväljaannetes, ühiskogumikud, rahvusvahelise uurijavõrgustiku loomine ja vastav konverents, integreeritus kraadiõppega.
Vaata ETIS-es.
Varasemad ETF grandid ja sihtfinantseeringud
“Eesti kunsti ajalugu. Koguteos 6 köites”
Sihtfinantseeritav teadusteema nr 0160337s98 (1998–2003)
Grandi hoidja Krista Kordes
Põhitäitjad Juhan Maiste, Jaak Kangilaski, Mart Kalm
“Meediadeterminismi probleem ja kunstiteose ajalis-ruumilised suhted”
Eesti Teadusfondi grant nr 5965 (2004–2006)
Grandi hoidja Virve Sarapik
Põhitäitjad Mari Laaniste, Piret Viires
“Madal taevas. Madalmaade kunst Eestis”
Eesti Teadusfondi grant nr 5591 (2003–2004)
Grandi hoidja Krista Kodres
Põhitäitjad Kadi Polli, Helena Risthein, Alar Nurkse
“Elukeskkonna sotsiaalsest determineeritusest Eestis”
Eesti Teadusfondi grant nr 4748 (2001−2003)
Grandi hoidja Mart Kalm
Põhitäitjad Andres Kurg, Epp Lankots, Triin Tõrs-Ojari
“Tekstuaalsus ja kunstiteose struktuur”
Eesti Teadusfondi grant nr 4799 (2001–2003)
Grandi hoidja Virve Sarapik
Põhitäitjad Mari Laanemets, Mari Laaniste, Karin Laansoo
“Keel ja meel: rakendusesteetika küsimusi”
Eesti Teadusfondi grant nr 2710 (1997–2000)
Grandi hoidja Kaia Lehari
Põhitäitjad Virve Sarapik, Vilja Oja, Mari Laanemets
Monograafia “Eesti XX sajandi arhitektuur”
Eesti Teadusfondi grant nr 3236 (1998–1999)
Grandi hoidja Mart Kalm
