Väljaanded

2005.Eesti_.kunsti.ajalugu.2
eesti kunsti ajalugu 3 kaas
2010.Eesti_.kunsti.ajalugu.5
Screen Shot 2018-01-04 at 11.37.30
eesti kunsti ajalugu 6_II kaas RGB

Koguteos „Eesti kunsti ajalugu”

Vaata kodulehte.

Monograafiad ja autorikogumikud

2018

Margaret Tali, Absence and Difficult Knowledge in Contemporary Art Museums. (Routledge Research in Art Museums and Exhibitions.) London, New York: Routledge, 2018, 165 lk.

2017

Vladimir Sergejev, David Vseviov, Venemaa. Lähedane ja kauge. 3. osa: Viimasest Rjurikovitšist esimese Romanovini. Tallinn: Valgus, 2017, 655 lk.

2014

Krista Kodres, Esitledes iseend. Tallinlane ja tema elamu varauusajal. (Acta Universitatis Tallinnensis. Artes.) Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2014, 303 lk.

2013

Irina Belobrovtseva, Aleksander Danilevskij, David Vseviov, Vaenlase kuju. Eesti kuvand nõukogude karikatuuris 1920.–1940. aastatel. Toim Sirje Laidre. Tallinn: Valgus, 2013, 151 lk.

2012

Борис Бернштейн, Об искусстве и искусствознании. Санкт-Петербург: Издательство имени Н. И. Новикова, 2012, 526 lk.

Mart Kalm, Rannalinn, seenrõdu ja viinakapp. Pärnu linnaarhitekt Olev Siinmaa. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Kunstiakadeemia, 2012, 300 lk.

2011

Mari Laanemets, Zwischen westlicher Moderne und sowjetischer Avantgarde: inoffizielle Kunst in Estland 1969–1978. (Humboldt-Schriften zur Kunst- und Bildgeschichte 14.) Berlin: Mann, 2011, 296 lk.

2009

David Vseviov, Aja vaimud. Kirjutisi 1996–2009. Tallinn: Valgus, 2009, 417 lk.

Boris Bernstein, Vana kaev. Mälestusteraamat. Tlk Toomas Kall. Tartu: Atlex, 2009, 447 lk.

Boris Bernstein, Visuaalne kujund ja kunstimaailm. Ajaloo polüfoonia. Tlk Inta Soms. (Heuremata. Humanitaarteaduslikke monograafiaid.) Tallinn–Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, 535 lk.

Katrin Kivimaa, Rahvuslik ja modernne naiselikkus eesti kunstis 1850–2000. (Heuremata. Humanitaarteaduslikke monograafiaid.) Tallinn–Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, 215 lk, 12 l ill.

2008

Katrin Kivimaa, Kinnitused ja vastuväited. Tekste kunstist, pildikultuurist ja kirjutamisest 1995–2007. Tallinn: kunst.ee, 2008, 212 lk.

Rein Zobel, Juhan Maiste, Mart Kalm, Toompea loss. Tallinn: Riigikogu kantselei, 2008, 172 lk.

Rein Zobel, Juhan Maiste, Mart Kalm, Toompea Castle. Tlk Maris Kurme, Marge Laast, Ulvi Haagensen, Mart Aru. Tallinn: Riigikogu kantselei, 2008, 181 lk.

2007

Vladimir Sergejev, David Vseviov, Venemaa. Lähedane ja kauge. 2. osa: Vürstiriigist tsaaririigiks. Ivan IV. Tallinn: Valgus, 2007, 544 lk.

2004

Ene Lamp, Ekspressionism. Ekspressionism Eesti kujutavas kunstis. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2004, 204 lk.

Karin Hallas-Murula, Mart Kalm, Märt Karmo, Eesti Panga ajaloolised hooned / Historic Buildings of Eesti Pank. Tallinn: Eesti Pank, 2004, 236 lk.

2003

Tiina Tammet, Eesti pargi- ja aiaarhitektuur 1920.–30. aastatel. (Eesti Kunstiakadeemia toimetised 11.) Tallinn, 2003, 174 lk.

2002

Karin Hallas-Murula, Mart Kalm, Krista Kodres, Tallinna 20. sajandi arhitektuur. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, 2002, 160 lk.

Vladimir Sergejev, David Vseviov, Venemaa. Lähedane ja kauge. 1. osa: Aegade algusest kuni Vassili III-ni. Tallinn: Valgus, 2002, 542 lk.

2001

Krista Kodres, Ilus maja, kaunis ruum. Kujundusstiile Vana-Egiptusest tänapäevani. Tallinn: Prisma Print, 2001, 344 lk.

Mart Kalm, Eesti 20. sajandi arhitektuur / Estonian 20th Century Architecture. Tallinn: Prisma Print, 2001, 528 lk.

2000

Sigrid Abiline, Eesti stiili otsingud mööblikunstis 1900–1940. Eesti Kunstiakadeemia toimetised 8.) Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2000, 136 lk.

Jaak Kangilaski, Kunstist, Eestist ja eesti kunstist. Tartu: Ilmamaa, 2000, 328 lk.

1999

Sirje Helme, Jaak Kangilaski, Lühike Eesti kunsti ajalugu. Tallinn: Kunst, 1999, 304 lk.

Virve Sarapik, Keel ja kunst. (Oxymora.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1999, 336 lk.

1998

Leo Gens, Karl Burman. Monograafia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, 392 lk.

1997

Kaia Lehari, Ruum. Keskkond. Koht. (Eesti Kunstiakadeemia toimetised 5.) Tallinn: Virgela 1997, 92 lk.

1996

Juhan Maiste, Eestimaa mõisad / Manorial architecture in Estonia / Gutsarchitektur in Estland. Tallinn: Kunst, 1996, 454 lk.

1994

Ants Juske, Jaak Kangilaski, Reet Varblane, 20. sajandi kunst. Tallinn: Kunst, 1994, 200 lk.

Mart Kalm, Arhitekt Alar Kotli. Monograafia. Tallinn: Kunst 1994, 254 lk.

1990

Boris Bernstein, Kunstiteadus ja kunstikultuur. Tõlk Sirje Laud, Mirjam Peil. Tallinn: Kunst 1990, 176 lk.

Koostatud koguteosed, kogumikud ja eriväljaanded

2019

A Socialist Realist History? Writing Art History in the Post-War Decades. Eds. Krista Kodres, Kristina Jõekalda, Michaela Marek. (Das östliche Europa. Kunst- und Kulturgeschichte 9.) Köln, Weimar, Wien: Böhlau, 2019, 280 lk.

Abstraction as an Open Experiment: Dóra Maurer, Sirje Runge, Falke Pisano, Zofia Kulik. Ed. Mari Laanemets. Tallinn: Lugemik, Tallinn Art Hall, Estonian Academy of Arts, 2019, 232 lk.

Hasso Krulli mõistatus. (Etüüde nüüdiskultuurist 8). Koost ja toim Neeme Lopp. Tallinn: Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus; Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, 2019, 256 lk.

2018

Globalizing East European Art Histories: Past and Present. Eds. Beata Hock, Anu Allas. London, New York: Routledge, 2018, 220 lk.

(Mitte)kohtumine tuttavaga. Kultuurilugu etenduskunstides (Etüüde nüüdiskultuurist 7). Koost ja toim Luule Epner, Mari Laaniste. Tallinn: Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus; Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, 2018, 224 lk.

2017

Art and Ideologies. Special Issue. Eds. Virve Sarapik, Andreas Ventsel. Kunstiteaduslikke Uurimusi / Studies on Art and Architecture 2017, vol. 26 (1/2).

Eesti kunsti ajalugu 3. 1770–1840. Koost ja toim Juhan Maiste. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2017, 504 lk.

Natuuri rikkus. Loodusläheduse idee ja Düsseldorfi maalikoolkond / Der Reichtum der Natur. Die Idee der Naturnähe und die Düsseldorfer Malerschule. Toim Tiina Abel, Juta Keevallik. (Eesti Kunstimuuseumi toimetised / Schriften des Estnischen Kunstmuseums 12.) Tallinn, 2017.

2016

Eesti kunsti ajalugu 6. 1940–1991, II osa. Koost ja toim Jaak Kangilaski. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2016, 528 lk.

Kivisildnik, põhjendamatu järjekindluse dogmaatik. (Etüüde nüüdiskultuurist 6.) Koost ja toim Neeme Lopp. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2016, 216 lk.

2014

Debating German Heritage: Art History and Nationalism during the Long Nineteenth Century.  Special Issue. Eds. Kristina Jõekalda, Krista Kodres. Kunstiteaduslikke Uurimusi / Studies on Art and Architecture 2014, vol. 23 (3/4).

Kunsttööstuskoolist kunstiakadeemiaks. 100 aastat kunstiharidust Tallinnas / From the School of Arts and Crafts to the Academy of Arts. 100 Years of Art Education in Tallinn. Koost Mart Kalm, toim Eva Näripea. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2014, 607 lk.

2013

Eesti kunsti ajalugu 6. 1940–1991, I osa. Koost ja toim Jaak Kangilaski. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2013, 504 lk.

Images and Objects in Ritual Practices in Medieval and Early Modern Northern and Central Europe. Eds. Krista Kodres, Anu Mänd. Newcastle upon Tyne : Cambridge Scholars, 2013, 328 lk.

2012

Working with Feminism: Curating and Exhibitions in Eastern Europe. Ed. Katrin Kivimaa. (Acta Universitatis Tallinnensis. Artes.) Tallinn: Tallinn University Press, 2012, 237 lk.

2011

Eesti filmi sajand / A Century of Estonian Cinema. Erinumber. Koost Eva Näripea. Kunstiteaduslikke Uurimusi / Studies on Art and Architecture 2011, kd 20 (3/4).

2010

Eesti kunsti ajalugu 5. 1900–1940. Koost ja toim Mart Kalm. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, SA Kultuurileht, 2010, 712 lk.

Nõukogude naine eesti kunstis. [Kataloog.] / The Soviet Woman in Estonian Art. [Catalogue.] Teksti autorid, koostajad ja toimetajad Katrin Kivimaa, Kädi Talvoja. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, Kumu Kunstimuuseum, 2010, 95 lk.

Sügisball. (Etüüde nüüdiskultuurist 2.) Koost Virve Sarapik, Piret Viires, toim Mari Laaniste, Jaak Tomberg. Tallinn, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm, 2010, 181 lk.

The Geographies of Art in the Baltic Region. Special Issue / Studies on Art and Architecture. Ed. Katrin Kivimaa. Kunstiteaduslikke Uurimusi / Studies on Art and Architecture 2010, vol. 19 (3/4).

2009

Spiraali lagunemine: Jüri Ehlvesti maailm. (Etüüde nüüdiskultuurist 1.) Koost Virve Sarapik, Piret Viires, toim Mari Laaniste. Tallinn–Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2009, 135 lk, 8 l ill..

2008

Art and the Church: Religious Art and Architecture in the Baltic Region in the 13th–18th Centuries. Conference dedicated to the centenary of Sten I. Karling in Tallinn, Sept. 6–9, 2006 / Kunst und Kirche. Kirchliche Kunst und Architektur in der baltischen Region im 13.–18. Jahrhundert. Konferenz, dem hundertjährigen Jubiläum von Sten I. Karling gewidment, in Tallinn, 6.–9. September, 2006. (Estonian Academy of Arts Proceedings 18.) Eds. Krista Kodres, Merike Kurisoo. Tallinn, 2008, 311 lk.

Keskkonnad, projektid, kontseptsioonid. Tallinna kooli arhitektid 1972–1985.[Näitus Eesti Arhitektuurimuuseumis 28. VI–24. VIII 2008.] / Environment, Projects, Concepts: Architects of the Tallinn School 1972–1985. [Exhibition at the Museum of Estonian Architecture 28 June –24 August 2008. Koost Andres Kurg, Mari Laanemets. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, 2008, 335 lk.

Koht ja Paik / Place and Location: Studies in Environmental Aesthetics and Semiotics VI. Eds. Eva Näripea, Virve Sarapik, Jaak Tomberg. Tallinn, 2008, 354 lk.

Kuhu lähed, Eesti kunstiteadus? Pühendatud Armin Tuulse 100. sünniaastapäevale. Erinumber. Koost Krista Kodres. Kunstiteaduslikke Uurimusi / Studies on Art and Architecture 2008, kd 17 (3).

Via Transversa: Lost Cinema of the Former Eastern Bloc. Eds. Eva Näripea, Andreas Trossek. Koht ja paik / Place and Location VII: Studies in Environmental Aesthetics and Semiotics. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Semiootika Selts, 2008, 272 lk.

2007

So Communication … Translating Each Other’s Words. Toim. Clare Charnley, Katrin Kivimaa. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2007, 86 lk.

2006

Fiktsioon ja film. Erinumber. Koost Virve Sarapik. Kunstiteaduslikke Uurimusi / Studies on Art and Architecture 2006, kd 15 (4).

Koht ja Paik / Place and Location: Studies in Environmental Aesthetics and Semiotics V. Eds. Eva Näripea, Virve Sarapik, Jaak Tomberg. Tartu–Tallinn, 2006, 320 lk.

2005

Constructed Happiness – Domestic Environment in the Cold War Era / Võistlevad õnned – elukeskkond külma sõja ajal. Toim. Mart Kalm, Ingrid Ruudi. (Eesti Kunstiakadeemia toimetised 16.) Tallinn, 2005, 293 lk.

Eesti kunsti ajalugu 2. 1520–1770. Peatoim Krista Kodres. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2005, 495 lk.

Ese ja miljöö. Erinumber. Koost Kaia Lehari. Kunstiteaduslikke Uurimusi / Studies on Art and Architecture 2005, kd 14 (2/3).

Kohanevad tekstid. Koost ja toim Virve Sarapik, Maie Kalda. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Ülikool, 2005, 376 lk.

2004

Avalöök: uus meedia ja kunst Eestis / Opening Acts: New Media and Art in Estonia [artiklikogumik]. Koost. Katrin Kivimaa. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, E-meedia keskus, 2004, 108 lk.

Elukeskkonna erinumber. Koost Mart Kalm. Kunstiteaduslikke Uurimusi / Studies on Art and Architecture 2004, kd 13 (2).

Koht ja paik / Place and Location: Studies in Environmental Aesthetics and Semiotics IV/2004. Eds. Virve Sarapik, Eva Näripea, Kadri Tüür. Tallinn, 2004, 184 lk.

Riigi Kunsttööstuskool 1914–1940. Koost. Maire Toom. Eesti Kunstiakadeemia toimetised 14. Tallinn, 2004, 160 lk.

Tekstuaalsus ja piltkunst. Erinumber. Koost Virve Sarapik. Kunstiteaduslikke Uurimusi / Studies on Art and Architecture 2004, kd 13 (1).

2003

Koht ja paik / Place and Location: Studies in Environmental Aesthetics and Semiotics III. (Estonian Academy of Arts Proceedings 14.) Eds. Virve Sarapik, Kadri Tüür. Tallinn, 2003, 464 lk.

The Problem of Classical Ideal in the Art and Architecture of the Countries around the Baltic Sea. Conference at the Estonian Academy of Arts, Nov. 9–10 2001 / Das Problem des klassischen Ideals in der Kunst und Architektur der Länder des Ostseeraums. (Estonian Academy of Arts Proceedings 13.) Eds. Krista Kodres, Piret Lindpere, Eva Näripea. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2003, 272 lk.

2002

Eesti kunstiteadus ja -kriitika 20. sajandil. (Eesti Kunstiakadeemia toimetised 9.) Toim. Tiina Abel, Piret Lindpere. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2002, 168 lk.

Kohandumise märgid. Koost ja toim Virve Sarapik, Maie Kalda, Rein Veidemann. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2002, 368 lk.

Koht ja paik / Place and Location II. (Estonian Academy of Arts Proceedings 10.) Eds. Virve Sarapik, Kadri Tüür, Mari Laanemets. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2002, 544 lk.

Tallinna juht. Toim Mari Laanemets, Andres Kurg. Eesti Kunstiakadeemia, 2002, 218 lk.

2000

Koht ja paik / Place and Location I. Koht ja paik / Place and Location I. (Estonian Academy of Arts Proceedings 8.) Eds. Kaia Lehari, Virve Sarapik. Tallinn 2000, 190 lk. [vt täistekste]

1999

Sten Karling and Baltic Art History / Sten Karling und Kunstgeschichte im Ostseeraum. Eds. Krista Kodres, Juhan Maiste, Vappu Vabar. (Estonian Academy of Arts Proceedings 6.) Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1999, 256 lk.

1996

Muutumisi kunstis ja selle mõistmises. TKÜ ja Eesti-AICA 1994–1995 sügiskonverentside materjalid. (Tallinna Kunstiülikooli toimetised 4.) Toim Heie Treier. Tallinn, 1996, 88 lk.

Ilmunud doktoritööd

Greta Koppel, Hüvasti, konossöörlus? Kunstiteos kui kunstiajaloolise uurimise kese (Farewell to Connoisseurship? The Work of Art in the Focus of Art Historical Research). (Dissertationes Academiae Artium Estoniae 35). Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 367 lk.

Ingrid Ruudi, Spaces of the Interregnum. Transformations in Estonian Architecture and Art, 1986–1994 (Ruumiline interreegnum. Muutused Eesti arhitektuuris ja kunstis 1986–1994). (Dissertationes Academiae Artium Estoniae 31). Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 292 lk.

Kristina Jõekalda, German Monuments in the Baltic Heimat? A Historiography of Heritage in the „Long Nineteenth Century“ (Saksa mälestised ja Balti Heimat. Pärandi historiograafia „pikal 19. sajandil“). (Dissertationes Academiae Artium Estoniae 30. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2020, 365 lk.

Kädi Talvoja, Karm stiil eesti kunstiajalookirjutuse kontekstis / Severe Style in the Context of Estonian Art History Writing. (Dissertationes Academiae Artium Estoniae 27). Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2019, 347 lk.

Elnara Taidre, Mudel, metafoor, mäng. Omamütoloogiline tervikkunstiteos visuaalkunstis 20. sajandi paradigmavahetuse kontekstis. (Dissertationes Academiae Artium Estoniae 21.) Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2016, 368 lk.

Indrek Rünkla, Arhitektuursest mõtlemisest: seostest tunnetuslike ja ühiskondlike konstruktsioonide vahel arhitektuuri praktika näitel. (Disserationes Academiae Artium Estoniae 19.) Eesti Kunstiakadeemia, 2016, 292 lk.

Epp Lankots, Moodsa arhitektuuri kriitiline historiograafia. Modernsuse käsitlused Leo Gensi ja Leonhard Lapini arhitektuuriajaloolistes tekstides 1960.–1980. aastail. (Dissertationes Academiae Artium Estoniae 16.) Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2014, 223 lk.

Andres Kurg, Boundary Disruptions: Late-Soviet Transformations in Art, Space and Subjectivity in Tallinn 1968–1979. (Dissertationes Academiae Artium Estoniae 15.) Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2014, 256 lk.

Sirje Helme, Sõjajärgse modernismi ja avangardi probleeme eesti kunstis. (Dissertationes Academiae Artium Estoniae 12.) Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2013, 280 lk.

Eva Näripea, Estonian Cinescapes: Spaces, Places and Sites in Soviet Estonian Cinema (and Beyond) / Eesti filmimaastikud. Ruumid, kohad ja paigad Nõukogude Eesti filmis (ning edaspidi). (Dissertationes Academiae Artium Estoniae 6.) Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2011, 283 lk.

Tiina-Mall Kreem, Viisipäraselt ehitatud. Luterlik kirikuehitus, -arhitektuur ja -kunst Eestis Aleksander II ajal (1855–1881). (Dissertationes Academiae Artium Estoniae 5.) Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2010, 280 lk.

Raivo Kelomees, Postmateriaalsus kunstis. Indeterministlik kunstipraktika ja mittemateriaalne kunst. (Dissertationes Academiae Artium Estoniae 3.) Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituut, 2009, 320 lk.

Pia Ehasalu, Rootsiaegne maalikunst Tallinnas (1561−1710). Produktsioon ja retseptsioon. (Dissertationes Academiae Artium Estoniae 2.) Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituut, 2007, 389 lk.

Heie Treier, Kohalik modernsus kunstis. Eesti varamodernistliku kunsti teoreetiline ja ajalooline kontseptualiseerimine ning Karl Pärsimägi paradigmaleidmise perioodil. (Dissertationes Academiae Artium Estoniae 1.) Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2004, 216 lk.

GK_esikaas

Greta Koppel “Hüvasti konossöörlus? Kunstiteos kui kunstiajaloolise uurimise kese” (Dissertationes 35)

Väitekiri „Hüvasti, konossöörlus? Kunstiteos kui kunstiajaloolise uurimise kese“ tegeleb vanakunsti uurimise probleemistikuga, kajastades autori aastatepikkust uurimis- ja kureerimistööd muuseumis. Kunstiteostel kui museaalsetel objektidel on olnud selles töös keskne koht. Doktoritöö lähtus eeldusest, et kunstiteoste lähivaatlusele tuginev mitmekülgne uurimine, mis arvestab teose kui ...
SpacesoftheInterregnum_Esikaas

Ingrid Ruudi “Spaces of the Interregnum. Transformations in Estonian Architecture and Art 1986–1994” (Dissertationes 31)

Eesti arhitektuuriajaloos kipuvad hilisnõukogude postmodernismi käsitlused lõppema 1980. aastate keskpaigaga ning taasiseseisvunud riigi arhitektuurilugu jutustatakse enamasti alates 1990. aastate keskpaigast. Nende kahe perioodi vahele jääb tühimik, kus ehitustegevust toimus tõesti märkimisväärselt vähem. Sellegipoolest oli tegemist väga olulise ajastuga, mil toimus erakordselt aktiivne uue ...
J6ekalda_diss_cover_2020

Kristina Jõekalda „German Monuments in the Baltic Heimat? A Historiography of Heritage in the ‘Long Nineteenth Century’“ (Dissertationes 30)

Baltisakslasi on kombeks käsitleda ajaloolises võtmes, kuigi nende arhitektuuripärand vormib ruumilist keskkonda tänini. Kuidas projitseerisid baltisakslased oma minevikukuvandit oleviku ja tuleviku eesmärkide teenistusse? Kuidas suhestus see saksakeelse kultuuriga mujal Ida-Euroopas? Mis on selle aktuaalsus ja uurimisvõimalused tänapäeval? Artikliväitekiri kõneleb baltisaksluse ja Eesti ala ...
unnamed

Eesti inimarengu aruanne 2019/2020

Eesti inimarengu aruanne on iga kahe aasta tagant ilmuv raport, mis koondab Eesti tunnustatuimate teadlaste poolt koostatud materjale Eesti sotsiaalmajanduslikust arengust. Eestis on inimarengu aruanne ilmunud 1995. aastast, 2006. alates annab kogumikku välja SA Eesti Koostöö Kogu. Aruande patrooniks on Eesti Vabariigi president. Juunis ilmus Eesti inimarengu üheksas aruanne, mille peateema ...
9789949725359

“Eesti kunsti ajalugu 4: 1840–1900” (koostanud Juta Keevallik)

Koguteose “Eesti kunsti ajalugu” neljas köide pakub ülevaadet 19. sajandi keskpaiga ja teise poole arhitektuurist ja kunstist. See oli kiirete ja pöördeliste muutuste aeg, mil ühiskonna moderniseerumisega kaasnes kultuuriline murrang. Sajandi lõpukümnenditel, venestamisajal, olid Eesti pinnal juba täheldatavad eri kultuuriruumid: baltisaksa, eesti ja vene. Erinevate ühiskonnagruppide huvid ...
cover

Ilmus kogumik Ida-Euroopa sõjajärgsest kunstiajalookirjutusest

Uurimisrühma “Kunsti ajaloostades: kunstiajaloo-alane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal” (PUT788) töö kulmineerus mitmeteist autoriga rahvusvahelises kogumikus A Socialist Realist History? Writing Art History in the Post-War Decades. Eds. Krista Kodres, Kristina Jõekalda, Michaela Marek. (Das östliche Europa. Kunst- und Kulturgeschichte 9.) ...
Esikaas

Kädi Talvoja “Karm stiil eesti kunstiajalookirjutuse kontekstis. Severe Style in the Context of Estonian Art History Writing” (Dissertationes 27)

Doktoritöö lähtub karmiks stiiliks nimetatud nõukogude perioodi kunstinähtuse ajaloolise tähenduse ja rolli mõtestamisest Eesti kontekstis. 1950. aastate lõpul ja 1960. aastate algul Nõukogude Liidu eri keskustes esile kerkinud karm stiil on ainus fenomen stalinistliku sotsialistliku realismi kõrval, mida nõukogudejärgsed tõlgendused määratlevad üsna üksmeelselt ametliku kunstina. Erinevalt ...
2017.eesti-kunsti-ajalugu-3-kaas-457x600

“Eesti kunsti ajalugu 3: 1770–1840” (koostanud Juhan Maiste)

Eesti kunstiajaloos tähistab periood 1770–1840 suurte muutuste aega. Paranenud Põhjasõja haavadest, leidis aastakümneiks kultuuri ristteedelt eemale jäänud Läänemere-äärne provints 18. sajandi keskpaiku uue alguse, mis tõi Vene impeeriumi saksakeelsetesse ja -meelsetesse kubermangudesse valgustusajastu tuuli. Eestisse jõudsid nii uued ideed kui ka kunstnikud ja arhitektid, keda senine ...
mudelmetafoorma%cc%88ng

Elnara Taidre “Mudel, metafoor, mäng. Omamütoloogiline tervikkunstiteos visuaalkunstis 20. sajandi paradigmavahetuse kontekstis” (Dissertationes 21)

Elnara Taidre doktoritöö käsitleb omamütoloogilise tervikkunstiteose teisenemist 20. sajandi visuaalkunstis. Omamütoloogia all mõistetakse siin müüdiloomet üksikautori kunstipraktikates, mille tulemusena luuakse terviklik kunstilis-filosoofiline süsteem. Täpsustamaks töö fookust, on selle keskmesse asetatud omamütoloogia ulatuslikumad esinemisjuhtumid, mis võetakse kokku tervikkunstiteose ...
kaas-rynkla

Indrek Rünkla “Arhitektuursest mõtlemisest. Seostest tunnetuslike ja ühiskondlike konstruktsioonide vahel arhitektuuri praktika näitel” (Dissertationes 19)

Indrek Rünkla doktoritöö “Arhitektuursest mõtlemisest: seostest tunnetuslike ja ühiskondlike konstruktsioonide vahel arhitektuuri praktika näitel” püüab välja tuua seoseid erialase mõtlemise ja ameti ühiskondliku ümbruse vahel. Uurimus kirjeldab ühelt poolt arhitektuursete ettepanekute sündimist ja nende kommunikatsiooni pöörates tähelepanu kognitiivsetele protsessidele, kontseptide loomisele ...
2016-eesti-kunsti-ajalugu-6-2

“Eesti kunsti ajalugu 6: 1940–1991”, 2. osa (koostanud Jaak Kangilaski)

Kui „Eesti kunsti ajaloo” kuuenda köite esimeses osas käsitleti eesti kunsti arengut alates 1940. aastast kuni 1960. aastate lõpuni, siis käesolevas osas jätkatakse nii kodumaal kui ka paguluses loodud kunsti uurimist kuni Eesti taasiseseisvumiseni 1991. aastal. Võõrvõimu viimased kakskümmend aastat ei olnud ühesugused. Nagu kogu Eesti ühiskonnas, nii eristusid ka kunstielus ja kunstis ...
kaas_screenshot (1)

Epp Lankots “Moodsa arhitektuuri kriitiline historiograafia. Modernsuse käsitlused Leo Gensi ja Leonhard Lapini arhitektuuriajaloolistes tekstides 1960.–1980. aastail” (Dissertationes 16)

Doktoritöö käsitleb Eesti 20. sajandi arhitektuuri “ajaloostamist” nõukogudeaegses arhitektuurihistoriograafias. Mõiste “kriitiline historiograafia” taha koondunud ideestiku toel uuritakse töös ajalootekste tõlgendustele avatud territooriumina ning käsitletakse ajalooga kriitilist suhestumist mitteakadeemilistes praktikates, näiteks kunstis. Keskendudes kahe peamise nõukogude perioodil ...
2014.Kunsttööstuskoolist kunstiakadeemiaks.esikaas

“Kunsttööstuskoolist kunstiakadeemiaks. 100 aastat kunstiharidust Tallinnas / From the School of Arts and Crafts to the Academy of Arts. 100 Years of Art Education in Tallinn” (koostanud Mart Kalm)

Eesti Kunstiakadeemia 100. juubeliks koostatud ajalooraamat koosneb uurimuslikest artiklitest. Haridusajaloolise rõhuga kirjutised valgustavad uusi aspekte ja sõlmkohti keskse kunstikooli kujunemisel. Käsitlemist leiavad Eesti Kunstiseltsi tegevus kooli asutamisel, Voldemar Pätsi roll, Tartu kunstiinstituudi allaneelamine, Üliõpilaste Teaduslik Ühing ja punaainete õpetamine ERKI-s, ...
2014.Kurg.doktöö.kaas

Andres Kurg “Boundary Disruptions. Late-Soviet Transformations in Art, Space and Subjectivity in Tallinn 1968–1979” (Dissertationes 15)

Andres Kure doktoritöö võtab vaatluse alla rühma 1960. aastate lõpus Tallinnas tegutsenud kunstnikke, arhitekte ja disainereid, kelle tööd kasvasid välja Hruštšovi sulaaja ja sellele järgnenud perioodi uutest diskursustest ja institutsioonidest – tehnilisest esteetikast, informatsiooniteooriast ja küberneetikast –, kuid kes asusid samas 1970. aastate teisel poolel nende diskursuste suhtes ...
kodres_fb

Ilmus Eesti Kunstiakadeemia professor Krista Kodrese monograafia „Esitledes iseend: tallinlane ja tema elamu varauusajal”

Aprilli alguses ilmus Eesti Kunstiakadeemia kauaaegse professori Krista Kodrese monograafia „Esitledes iseend: tallinlane ja tema elamu varauusajal”. Tallinn vanalinn kangastub meile tavaliselt keskaja arhitektuurse kehastusena. Krista Kodrese põhjalik monograafia näitab aga veenvalt, kuidas varauusajal (1550–1750) asusid kohalik kõrgkodanlus ja aadelkond vanalinna hooneid hoolega ümber ...
2013-eesti-kunsti-ajalugu-6-1

“Eesti kunsti ajalugu 6: 1940–1991”, 1. osa (koostanud Jaak Kangilaski)

Pool sajandit – 1940–1991 – oli Eesti totalitaarsete võõrvõimude poolt ikestatud, olles lühikest aega natsliku Saksamaa, aga pea­miselt Nõukogude Liidu valitsuse all. Nõukogude režiimi kunstipoliitika oli keerulisem, kui totalitaarsuse mõiste eeldab. Võimude eesmärk oli kasutada kunsti propaganda­vahendina, kuid ainult sunniga polnud selle saavutamine võimalik. Stalinismi võimutsemise aegset, ...
2013.Helme.PhD.esikaas

Sirje Helme “Sõjajärgse modernismi ja avangardi probleeme Eesti kunstis / Problems of Post-War Modernism and Avant-Garde in Estonian Art” (Dissertationes 12)

Sirje Helme väitekirja peateema on eesti sõjajärgse kunsti kujunemine ja arenemine tingimustes, mida mõjutasid ühelt poolt poliitiline ja ideoloogiline totalitaarne süsteem ja teiselt poolt soov ning traditsioon kuuluda Lääne kultuuriruumi. Sellel kokkupuutepinnal tekkinud esteetilised arusaamad ning ideoloogilised konfrontatsioonid või kompromissid moodustasid nõukogude kultuuri sees ...
2012.Siinmaa_esikaas

Mart Kalm “Rannalinn, seenrõdu ja viinakapp. Pärnu linnaarhitekt Olev Siinmaa”

Pärnu linnaarhitekt Olev Siinmaa (1881–1948) oli üks 1930. aastate väljapaistvamaid Eesti  funktsionaliste. Nii tema heledad eramud kui ka Pärnu rannaarhitektuur kujunesid sõjaeelse moodsuse sümboliks. Ent helge supelala kõrval tuli linnaarhitektil tegelda ka elu argise poole, sotsiaalehituse kavandamisega. Siinmaa oli juba tuntud tisler, Pärnu raekoja juugendmööbli valmistaja, kuid õppis ...
2011.N2ripea.PhD_esikaas

Eva Näripea “Estonian Cinescapes. Spaces, Places and Sites in Soviet Estonian Cinema (and Beyond)” (Dissertationes 6)

Artiklidissertatsioon käsitleb Nõukogude Eesti filmikunsti ruumirepresentatsioonide kaudu, kaardistades perioodi ekraaniteostes leiduvaid linna-, küla- ja meelemaastikke, mis haakuvad mitte üksnes tegevuspaiga, mitmesuguste filmispetsiifiliste tehnikate, narratiivsete võtete jmt seotud küsimustega, vaid ka identiteedi ja ajaloo, võimu ja õõnestuse ning rahvusliku (ja rahvusülese) filmikunsti ...
2010.Viisip2raselt.ehitatud

Tiina-Mall Kreem “Viisipäraselt ehitatud. Luterlik kirikuehitus, -arhitektuur ja -kunst Eestis Aleksander II ajal (1855–1881)” (Dissertationes 5)

Uurimus käsitleb Eesti luterliku kiriku, kirikuehituse, -arhitektuuri, – ja -kunsti viimast suuremat, Aleksander II valitsusaega (1855–1881) jäävat õitseaega. Lähtuvalt kunstiajalookirjutuses kodunenud nn autonoomse ja seotud konteksti mõisteist, analüüsib töö autor nii kunstniku- (arhitekti- või ehitusmeistri) tööd, ajastu vormi- ja tehnikavõtteid kui kirikuarhitektuuri ja -kunsti ...
2010.Eesti.kunsti.ajalugu.5

“Eesti kunsti ajalugu 5: 1900−1940” (koostanud Mart Kalm)

Kuueköitelise koguteose “Eesti kunsti ajalugu” viies köide. Raamat pakub värskeid sissevaateid kunsti ja arhitektuuri ajast, mil eesti kunst murdis end baltisaksa kunsti varjust välja ja püüdis kontakteeruda rahvusvahelise avangardiga ning Eestis kujunes välja kaasaegne kunstikultuur. Vaatluse all on nii eestlaste kui ka siinsete rahvusvähemuste loodu, nii professionaalne kui ka ...
2009.Postmateriaalsus.Kelomees

Raivo Kelomees “Postmateriaalsus kunstis” (Dissertationes 3)

Uurimuse eesmärgiks on analüüsida mittemateriaalse ja indeterministliku kunsti problemaatikat ajaloolises ja elektroonilise kunsti perspektiivis. See hõlmab kunstiteose autorsust, materiaalsust ja vahendamist, kunstiloomingu protsessi ja kunstiteose ainusust seoses küsimusega, kas on võimalik leida muutumatu faktor, mis seda kõike ühendab. Autori järeldus on, et seda ei saa ühemõtteliselt ...
2008.Via.Transversa_esikaas

“Via Transversa: Lost Cinema of the Former Eastern Bloc” (Place and Location. Studies in Environmental Aesthetics and Semiotics VII)

Kogumik koondab 16 artiklit Ida-Euroopa, Baltikumi ja endise Nõukogude Liidu kinokunstist nii rahvusvaheliselt tunnustatud filmiteadlastelt kui ka noorte uurijate sulest. Väljaande tuumiku moodustavad 2007. aastal Kumu auditooriumis toimunud samanimelise teaduskonverentsi ettekannete põhjal valminud esseed, mis keskenduvad endise idabloki riikide filmikunstile 1940. aastate teisest poolest ...
2008.art-and-church-421x600

“Art and the Church: Religious Art and Architecture in the Baltic Region in the 13th–18th Centuries / Kunst und Kirche. Kirchliche Kunst und Architektur in der baltischen Region”

Artiklikogumik “Art and the Church: Religious Art and Architecture in the Baltic Region in the 13th−18th Centuries” sisaldab 2006. a. sügisel toimunud samanimelise, kolmanda nn. Karlingi-konverentsi ettekannete põhjal kirjutatud artikleid oma eriala tippspetsialistidelt-kunstiajaloolastelt Baltikumist, Põhjamaadest, Poolast, Saksamaalt ning Ameerika Ühendriikidest. Koostanud Krista Kodres, ...
2007.So_communication_kaas

So communication.. translating each other’s words (edited by Katrin Kivimaa, Clare Charnley)

Performansikunstnik astub lavale ja peab ladusa kõne erinevates keeltes, kuid peagi selgub, et ta ise ei saa ühestki sõnast aru. Analoograadio entusiast otsib üles lainepikkused, kust kostavad tontlikud hääled ja salastatud numbrijaamade enigmaatilised ülekanded. Allasurutud elanikkond ühineb rahvuskeele loosungi alla. Need on mõningad teemad, mida eri kultuuridest pärit kunstnikud, ...
2007.Rootsiaegne.maalikunst

Pia Ehasalu “Rootsiaegne maalikunst Tallinnas (1561−1710). Produktsioon ja retseptsioon” (Dissertationes 2)

Doktoritöös on siinset maalikunsti püütud kirjeldada ja analüüsida, lähtudes kunstiteoste ikonograafiast, funktsioonist ja kontekstist. Maalikunst leiab vaatlemist linnaelu erinevate sfääride “toimumispaikade” kaudu: kirikud, raekoda, gildid-korporatiivsed organisatsioonid ja linlase elamu. Uurimus keskendub kogu säilinud maalivaramule ja selle taustal püütakse heita pilk konkreetsete ...
2005.Eesti.kunsti.ajalugu.2

“Eesti kunsti ajalugu 2: 1520−1770” (koostanud Krista Kodres)

Kuueköitelise koguteose “Eesti kunsti ajalugu” teine köide. Käesolevas köites on vaatluse all Eesti kunst, arhitektuur ja tarbekunst, mis on loodud varasel uusajal, 16. sajandi algusest kuni 18. sajandi viimase kolmandikuni. Õigupoolest pole käsitletav eestlaste, vaid siia reeglina mujalt Euroopast sisserännanud meistrite poolt loodud kunst. Ka tellijaks, majade, piltide, kujude ja ...
2004.Ekspressionism-484x600

Ene Lamp “Ekspressionism. Ekspressionism eesti kujutavas kunstis”

See raamat on ekspressionismist Eesti kujutavas kunstis 20. sajandi teisel ja kolmandal aastakümnel. Ta pole ühe kunstivoolu narratiivne lugu, vaid koosneb “väikestest jutustustest”, mille rida alustab vaatlus Saksa kui ekspressionismi sünnimaa kunstist. Seda jätkab käsitlus Eesti ekspressionismiavalduste eripärast, kõrgkultuuri asendist, kunsti suhetest vaatajaga, Eesti kunstnike kasutatud ...
2004.Kohalik.modernsus.kunstis

Heie Treier “Kohalik modernsus kunstis. Eesti varamodernistliku kunsti teoreetiline ja ajalooline kontseptualiseerimine ning Karl Pärsimägi paradigma leidmise perioodil” (DIssertationes 1)

Juhendaja: prof Thomas McEvilley. Eelretsensendid: PhD Katrin Kivimaa ja PhD Ene Lamp. Oponent: prof Jaak Kangilaski. Kujundanud ja küljendanud Jüri Kaarma. Dissertationes Academiae Artium Estoniae 1. 215 lk, eesti keeles ingliskeelse resümeega. Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituut, 2004 ISBN 9985-9555-4-4 ISSN 1736-2261 
2004.Avalxxk

“Avalöök. Uus meedia ja kunst Eestis / Opening Acts. New media and Art in Estonia”

Artiklitekogumik on mõeldud eesti digitaalse kunsti ja meediakultuuri teejuhiks uue meedia kultuuri konventsionaliseerumise ja kasutamise probleemide juurde, kajastades ka üldisemalt eesti arvutikunsti kujunemist. Koostanud Katrin Kivimaa. Kujundanud Andrei Girich. 108 lehekülge, eesti ja inglise keeles. Eesti Kunstiakadeemia, 2004
2004.Riigi.kunsttxxstuskool

Maire Toom “Riigi Kunsttööstuskool 1914−1940”

Ülevaade Riigi Kunsttööstuskooli, Eesti Kunstiakadeemia eelkäija ajaloost aastail 1914−1940. Kujundanud Aarne Mesikäpp. Eesti Kunstiakadeemia toimetised 14. 160 lehekülge, eesti keeles. Eesti Kunstiakadeemia, 2004
2003.P2rsim2gi

Heie Treier “Pärsimägi. Võru−Tartu−Pariis”

Monograafia pallaslasest Karl Pärsimäest (1902−1942). Kujundanud Kristjan Mändmaa. 164 lehekülge, eesti keeles. Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituut, 2003
2003.Eesti.pargi.ja.aiaarhitektuur

Tiina Tammet “Eesti pargi- ja aiaarhitektuur 1920.−30. aastatel”

Uurimus 1920.−30. aastate Eesti pargi- ja aiaarhitektuurist, mis põhineb 2000. aastal Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse instituudis kaitstud magistritööl (juhendaja dr. Mart Kalm). Uurimuse esimene pool käsitleb üldiseks kasutamiseks rajatud linnasiseste haljasalade ja avaramate puhkeparkide kujundamist Eestis. Lähemalt on analüüsitud kahe esindusfunktsioone kandva riikliku pargi – Kadrioru ...
2003.Eesti.kunstiteadus.ja.kriitka

“Eesti kunstiteadus ja -kriitika 20. sajandil”

Konverents prof. Voldemar Vaga 100. sünniaastapäeva tähistamiseks Tallinnas 21.−22. okt. 1999. Toimetanud Tiina Abel ja Piret Lindpere. Eesti Kunstiakadeemia toimetised 9. Eesti Kunstiakadeemia, 2003
2002.Koht.ja.paik.II

“Koht ja paik II / Place and Location II”

Kogumik koondab põhiosas 13.–14. X 2000 Tallinnas peetud rahvusvahelise seminari “Koht ja paik II” ettekannete põhjal valminud artikleid. Neile lisaks sisaldab kogumik nelja samal ajal ja samal teemal kirjutatud uurimust (autorid Maie Kalda, Ingrid Velbaum, Peeter Linnap, Kristiina Hellström). Seminari “Koht ja paik” alateemaks 2000. aastal oli “Kultuur ja maastik”. Toimetanud Virve Sarapik, ...
2005.V6istlevad.6nned

“Võistlevad õnned. Elukeskkond külma sõja perioodil / Constructed Happiness. Domestic Environment in the Cold War Era” (koostanud Mart Kalm ja Ingrid Ruudi)

Kogumik põhineb Tallinnas Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse instituudis mais 2004 toimunud samanimelise konverentsi ettekannetel. Enamik artikleid käsitleb Teise maailmasõja järgset elukeskkonda Ida-Euroopas. Autorite hulka kuuluvad rahvusvaheliselt tunnustatud arhitektuuriajaloolased, sotsioloogid, etnoloogid, arhitektid. Kogumiku eesmärk on anda edasi mõlemalt poolt raudset eesriiet pärit ...
2002-tallinnajuht

“Tallinna juht”

Raamat Tallinnast, selle erinevatest linnaosadest, arhitektuurist, ajaloost, elust ja kultuurist praegu ning aastaid tagasi. Väljaanne on jaotatud nn. plokkidesse(peatükkidesse) ja plokis olevate tekstide juurde käivad ka fotod, mille kohta on märge lehekülje servas. “Linna kohtade ja objektide tähendus on pidevas muutumises, ja see toimub praktikate kaudu: kirikud, millest on saanud ...
2000_kp1

“Koht ja paik / Place and Location I”

KOHT ja PAIK / PLACE and LOCATION I Eds. Kaia Lehari, Virve Sarapik Estonian Academy of Arts Proceedings 8 Tallinn 2000. – 190 p. ISBN 9985-609-01-8 ISSN: 14062895 Sisukord / Contents: Saateks pp. 7–8  [pdf] Foreword pp. 9–10  [pdf] Yrjö Sepänmaa Face to Face with the Landscape pp. 11–20   [pdf] Pauli Tapani Karjalainen Earth Writing as Humane Art pp. 21–27   [pdf] Arnold Berleant The ...
1999_sarapik

Virve Sarapik “Keel ja kunst”

Traditsiooniliselt loetakse kirjanduse vahendiks sõna, maali vahendeiks värvi, vormi, joont. Siia raamatusse koondatud tekstid käsitlevad keele osa visuaalses kunstis, seega nähtust, mis juba oma olemuselt peaks olema kunstile võõras – võõras keel, võõras süsteem, võõras vahend. Keele esinemist kunstis vaadeldakse laienevate ringidena. Esimeseks keele avalduseks on teose nimetus ja autori ...
1999_karling

“Sten Karling and Baltic Art History” (ed. by Krista Kodres, Juhan Maiste and Vappu Vabar)

Rootsi kunstiajaloolase Sten Karlingi mälestuskonverentsil 1996. aastal peetud ettekanded. This book contains papers in memory of the Swedish art historian Sten Karling presented at a conference at the Estonian Academy of Art in May 1996. The authors of the papers are students of Sten Karling's, students of his students, as well as art historians for whom, one way or another, the professor of ...
gens_1998

Leo Gens “Karl Burman. Monograafia”

Leo Gensi monograafias vaadeldakse silmapaistva Eesti arhitekti ja akvarellisti Karl Burmani (1882–1965) elukäiku ja loomingut. Kokkuvõte saksa keeles. 1998. aasta parima kunstiteadusliku publikatsiooni auhind. Toimetanud Karin Hallas Kujundanud Jüri Kaarma Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, 392 lk ISBN: 9985700058
lehari_1997

Kaia Lehari “Ruum. Keskkond. Koht”

Kaia Lehari raamatusse "Ruum. Keskkond. Koht" on koondatud kolm peatükki, mis käsitlevad inimese suhet tema ruumilise keskkonnaga. Eri vaatenurki koondavat raamatut võib vaadelda sissejuhatusena keskkonnaesteetikasse. Kokkuvõte inglise keeles: Summary. Space, Environment, Place Toimetanud Vappu Vabar Eesti Kunstiakadeemia toimetised 5 Tallinn: Virgela 1997, 92 lk ISBN: 998586249X ISSN: ...
1996_maiste_crop

Juhan Maiste “Eestimaa mõisad”

Juhan Maiste monograafia "Eestimaa mõisad / Manorial architecture in Estonia / Gutsarchitektur in Estland" Eesti, inglise ja saksa keeles. Toimetanud Sirje Helme ja Daila Aas Kujundanud Jüri Kaarma Tallinn: Kunst, 1996, 454 lk ISBN: 5899200235
muutumisi_1996

“Muutumisi kunstis ja selle mõistmises. TKÜ ja Eesti-AICA 1994–1995 sügiskonverentside materjalid”

Kogumik "Muutumisi kunstis ja selle mõistmises. TKÜ ja Eesti-AICA 1994–1995 sügiskonverentside materjalid" sisaldab kahe Eesti Kunstiakadeemia (toonase Tallinna Kunstiülikooli) ja AICA Eesti ühingu sügiskonveretsi ettekannete põhjal valminud artikleid: “Üleminekuperiood Eesti kunstis”. TKÜ ja AICA konverents 27. oktoobril 1995; “Kunsti aktuaalseid probleeme”. TKÜ ja AICA konverents 1. ...
1994_kalm

Mart Kalm “Arhitekt Alar Kotli. Monograafia”

Esimene Eesti arhitekti monograafia. Kokkuvõte inglise keeles. Tallinn: Kunst, 1994, 254 lk ISBN: 5899200871
bernstein_1990

Boris Bernstein “Kunstiteadus ja kunstikultuur”

Artiklikogumik "Kunstiteadus ja kunstikultuur" koondab Boris Bernsteini kunstiteoreetilisi ja metodologilisi kirjutisi aastaist 1977–1989. Sisukord: Kunstikriitika kohast kunstikultuuri süsteemis Kriitika metodoloogiast Terminoloogiast Kunstiteose mudel kunstiteaduse struktuuris Kunstiteadus ja tüpoloogia Kunstikultuuri ajaloolise tüpoloogia ülesehituse põhimõtted Mõningaid mõtteid seoses ...