Kuraatoriõpe

Pildil: Vent Space avapidu ja Marta Vaariku performance LOVER. Foto: Kaisa Maasik

Alates 2017. aasta sügisest on EKA Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi magistrantuuri õppesuunaks võimalik valida ka kureerimise eriala. Kuraatoriinstitutsioon tänapäevases tähenduses tekkis kunstiväljale 1960–1970ndatel aastatel. Erialana nii ülikoolide kui ka kunstiinstitutsioonide juurde asutatud kuraatoriõppe programmides saab seda õppida peaasjalikult 1990ndate keskpaigast. Tegemist on seega noore erialaga, mis pealegi järjekindlalt keeldub formaliseerumast teatud standardseks ja universaalseks õppeprogrammiks. Enamik kunstiväljal tegutsevatest kuraatoritest on veendunud, et kuraatoriks ei saa õppida. Kuid kuraatoriõppe programm saab siiski aidata kuraatoriks saada. Kuraatoriõppesse võib astuda ka ilma eelneva kunsti- või kunstiajaloo alase hariduseta. Piisab bakalaureusekraadist, huvist (kaasaegse) kunsti vastu ning soovist kunstnikega töötada.

Mis on kureerimine ja mida kuraator teeb?

Kureerimise kohta võib lihtsalt öelda, et kunsti kontekstis tähendab see enamasti näituse koostamist. Samas on see kindlasti midagi palju enamat: kureerimine on kunstiteoste vahelise seose lavastamine — ei kureerita mitte kunstiteoseid, vaid kunstiteoste vahelist ruumi. Tegelikult on kureerimine just selle ruumi väestamine/mõtestamine. Kuratoorne laiemas plaanis on aga kõik, mis seostub kunstniku, kunstiteose ja vaataja kohtumise vahendamisega; see võib olla kontseptualiseeritud näituseidee realiseerimine koostöös kunstnikega, see võib olla kunstniku ja kunstiteose presentatsioon teatud asepektist; see võib olla ka kunstiajaloo kirjutus või esseistika ruumis; see võib olla dialoogi pidamine kunstnikuga personaalnäituse ettevalmistamise raames ning sisaldada kunstiteose produktsiooni ja rahastuse organiseerimist … Ja tegelikult võib kureerida ka palju muud: videoprogrammi, festivali, kunstnike residentuuri, raamatut, konverentsi jne. Institutsionaalsed kuraatorid kureerivad ka kunstiasutuste nagu muuseumide, galeriide, kunsthallede programme. Samuti võiks kuraator olla vajadusel võimeline ka ise looma institutsioone ning muutuma kunstipresentatsiooni meetodeid uute eksponeerimisformaatide loomise kaudu. Oluline on vaid meeles pidada, et kuigi kuraator on ainus loominguline positsioon kunstiväljal kunstniku kõrval, ei ole kuraatorid kunagi kunstnikud, vaid üksnes kunsti ja kunstnike teenistuses.

Mida ja kuidas me õpetame?

Õpe magistrantuuris jaguneb suuresti kaheks. Esimesel semestril õpivad kunstiteaduse eriala ja kuraatoriõppe eriala üliõpilased koos, saades aimu nii kunstiteaduse kui ka kureerimise teooriast ja põhiprobleemidest. Samuti tehakse ühiselt tutvust kunstisotsioloogia, visuaalkultuuri ja kriitilise teooria võtmemõistete ning semiootikaga. Teisest semestrist alates valivad üliõpilased endale õppesuuna ning keskenduvad erialale. Üliõpilane omandab loengute ja seminaride käigus teadmised eriala ajaloost ning paiknemisest kunstiväljal, selle teoreetilistest, eetilistest ja poliitilistest põhiprobleemidest. Üliõpilane omandab näituste lugemise ja analüüsimise oskuse, mis on hea kuraatoritöö eelduseks praktikatel nii Eestis kui ka väljaspool. Korraldame õppereise nii naabermaadesse kui ka olulisematele aktuaalsetele kunstisuursündmustele (näiteks oleme külastanud Veneetsia biennaali ja Palermos toimunud Manifestat). Samuti tutvub üliõpilane kureerimise praktilise poolega: projektikirjutamise põhimõtete, näituse installeerimise ja kujundamise problemaatikaga ning  omandab baasteadmised galeristitööst. 2018. aasta sügisest on kuraatoriõppe magistrandid koos vabade kunstide magistrantidega hallanud projektiruumi Vent Space, pakkudes avalikku väljundit EKA tudengitele. Teeme koostööd ka EKA galerii ning valikainete raames ka kunstierialade tudengitega. Arendame koostööd kohalike kunstiinstitutsioonidega ning otsime võimalusi, et meie üliõpilased saaksid sooritada mõnes neist erialapraktika juhtivate kuraatorite käe all. Keskset teoreetilist tuge kuraatorile enda projektide kontseptualiseerimiseks võiks leida “Kriitilise teooria seminarist”, kus käsitletakse kõige põletavamaid teemasid kunsti ja teooria ristumisnurkades.

Magistritöö

Kuraatorieriala magistritöö võib olla nii teoreetiline kunstiteaduslik käsitlus mõnest kureerimisega seonduvast probleemist kui ka praktiline töö (kuraatoriprojekt) koos teoreetilise saatetekstiga.

 

VAATA ÕPPEKAVA

Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute MA õppekava ÕIS-is
Lae alla PDF

Uudised ja sündmused

Screenshot 2020-06-01 at 20.55.32

Kaasaegse kunsti ja kuraatorõpe magistrandid esitlevad karantiinis valminud koostööprojekte

EKA kaasaegse kunsti ja kuraatorõppe ühise aine eesmärk on õppida tõlgendama ja kriitiliselt hindama kuraatoritööd, julgustada tudengite teaduskondade vahelist koostööd ning sellest sündivaid mitmekülgseid kaaseaegse kunsti esitluse formaate. Sellel semestril esitletavad koostööprojektid on valminud COVID-19 pandeemia puhangust põhjustatud distantsõppe ja karantiini tingimustes ja kajastavad ...
Denis Diderot_Jean-Antoine Houdon

KVI magistrikonverents 30. märtsil

30. märtsil algusega kell 10:00 leiab aset KVI 2020. aasta magistrikonverents, kus magistrandid tutvustavad kaitsmise eel oma magistriprojekte. Eriolukorrast tulenevalt toimub konverents seekord veebiseminarina piiratud osaliste ringile, mitte avalikult. Magistrikonverentsil esinevad: Annika Üprus: "Teekond produtsendist kuraatoriks" Gerli Mägi: "Kuus "Krati" lavastust arhiivides – ...
SSENSE - WHITE PUBE

Avatud loeng sarjast “Rahvusvaheline laeng”: The White Pube lükkub edasi

26. märtsil EKAs toimuma pidanud avatud loeng Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi loengusarjast „Rahvusvaheline laeng": The White Pube jääb ära, loengu uus eeldatav toimumisaeg on sügissemestril. Planeeritud külalisteks oli Inglismaal tegutsev kriitikute- ja kuraatoriteduo The White Pube, kes pidid kõnelema teemal "The White Pube: saamislugu". The ...
veepilt

Vesi näitusel

Nele Tiidelepa ja Joel Väli ühisnäituse „This is WATER“ keskmes on vesi. Siin ei ole esile toodud vesi aga kui eluläte – teemaliin, mida viimastel aastatel paljude kaasaegse kunsti teoste puhul kohtab. „This is WATER“ on pigem koloriitne rännak veemaailmas. Romantiseeritud türkiissinine, mida näitusel palju kohtab, on veetoon, mille poole inimene ihkab, kui mõtleb soojas vees ligunemisele. ...
plakatlimbs

Lill Volmeri isikunäitus “My Limbs” Vent Space projektiruumis

Mu jäsemed on jumalad, Ma olen tervenisti jumal, Ükski osa minust ei ole jumalata. Mu jäsemed juhivad mind, Mu ihu sepistab mulle teed, Mu kehaks on muundunud jumalad. 1. märtsil kell 19:00 toimub Vent Space’is Lill Volmeri näituse “My Limbs” avamine. Näitust saab külastada 8. märtsini. Volmeri “My Limbs” on osa jätkuvast protsessist, mis sai alguse 2019. aasta sügisel ...
IMG_20200217_210025

MIX!? Naha- ja tekstiilidisaini tudengite näitus.

Alles hiljuti oli Eesti Kunstiakadeemia seintele siia-sinna kiplelikult[1] valge kriidiga kriibatud tekst: EESTI KÄSITÖÖ AKADEEMIA. Selline algeline grafiti meie kooli seinal tõi muige suule, sest tõesti, kooli B -korpuses jalutades jääb mulje, nagu oleks sattunud keskaegsesse tsunfti. Hoogsalt käivad potikedrad, trükipressi alt tulevad värsked tõmmised, raamatuid köidetakse nahkkaante vahele ...
alienation

Olesja Katšanovskaja-Mündi näitus “Alienation”

Veebruari esimeses pooles oli Vent Space’is üleval Olesja Katšanovskaja-Mündi installatiivne näitus „Alienation“, eestipäraselt „Võõrandumine“. Kui muidu ei ole näituste ja teoste pealkirjade tõlkimine hea tava, siis sel juhul avab ta konteksti veelgi selgesõnalisemalt. Esialgu kohaspetsiifilisena mõjuv installatsioon sobitub aga igale poole, kus on probleeme vähemuste sobitumisega ...
kerly ja annemai perfokas

Häädemeestele trip vol 2 ehk ajaränd olevikku

Kuu esimese laupäeva, 1. veebruari, õhtul toimus Vent Space’i õdusas õhkkonnas Kerly Ritvali ja Annemai Mutso tantsuline performance “Häädemeeste trip vol 2”. Tantsulavastuse sisu lähtus kahe sõbranna matkast Häädemeeste randa 2018. aasta suvel. Järjekorranumber pealkirjas ei tähenda sel puhul mitte teist etendust sarjas, vaid järgmist koos ette võetud matka. Sihtkoht on sama, mis ...