Kuraatoriõpe

Pildil: Vent Space avapidu ja Marta Vaariku performance LOVER. Foto: Kaisa Maasik

Alates 2017. aasta sügisest on EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri erialal võimalik magistrantuuri õppesuunaks valida kureerimise eriala.

Kuraatoriinstitutsioon tänapäevases tähenduses tekkis kunstiväljale 1960–1970ndatel aastatel. Erialana nii ülikoolide kui ka kunstiinstitutsioonide juurde asutatud kuraatoriõppe programmides saab seda õppida peaasjalikult 1990ndate keskpaigast. Tegemist on seega noore erialaga, mis pealegi järjekindlalt keeldub formaliseerumast teatud standardseks ja universaalseks õppeprogrammiks. Enamik kunstiväljal tegutsevatest kuraatoritest on veendunud, et kuraatoriks ei saa õppida. Kuid kuraatoriõppe programm saab siiski aidata kuraatoriks kasvada.

Kuraatoriõppesse võib astuda ka ilma eelneva kunsti- või kunstiajaloo alase hariduseta. Piisab bakalaureusekraadist, huvist (kaasaegse) kunsti vastu ning soovist kunstnikega töötada.

Mis on kureerimine ja mida kuraator teeb?

Kureerimise kohta võib lihtsalt öelda, et kunsti kontekstis tähendab see enamasti näituse koostamist. Samas on see kindlasti midagi palju enamat: kureerimine on kunstiteoste vahelise seose lavastamine — ei kureerita mitte kunstiteoseid, vaid kunstiteoste vahelist ruumi. Tegelikult on kureerimine just selle ruumi väestamine/mõtestamine. Kuratoorne laiemas plaanis on aga kõik, mis seostub kunstniku, kunstiteose ja vaataja kohtumise vahendamisega; see võib olla kontseptualiseeritud näituseidee realiseerimine koostöös kunstnikega, see võib olla kunstniku ja kunstiteose presentatsioon teatud asepektist; see võib olla ka kunstiajaloo kirjutus või esseistika ruumis; see võib olla dialoogi pidamine kunstnikuga personaalnäituse ettevalmistamise raames ning sisaldada kunstiteose produktsiooni ja rahastuse organiseerimist…

Ja tegelikult võib kureerida ka palju muud: videoprogrammi, festivali, kunstnike residentuuri, raamatut, konverentsi jne. Institutsionaalsed kuraatorid kureerivad ka kunstiasutuste nagu muuseumide, galeriide, kunsthallede programme. Samuti võiks kuraator olla vajadusel võimeline ka ise looma institutsioone ning muutuma kunstipresentatsiooni meetodeid uute eksponeerimisformaatide loomise kaudu. Oluline on vaid meeles pidada, et kuigi kuraator on ainus loominguline positsioon kunstiväljal kunstniku kõrval, ei ole kuraatorid kunagi kunstnikud, vaid üksnes kunsti ja kunstnike teenistuses.

Mida ja kuidas me õpetame?

Õpe magistrantuuris jaguneb suuresti kaheks. Esimesel semestril õpivad kunstiteaduse ja visuaalkultuuri eriala ja kuraatoriõppe eriala üliõpilased koos, saades aimu nii kunstiteaduse kui ka kureerimise teooriast ja põhiprobleemidest. Samuti tehakse ühiselt tutvust kunstisotsioloogia, visuaalkultuuri ja kriitilise teooria võtmemõistete ning semiootikaga. Teisest semestrist alates valivad üliõpilased endale õppesuuna ning keskenduvad erialale.

Üliõpilane omandab loengute ja seminaride käigus teadmised eriala ajaloost ning paiknemisest kunstiväljal, selle teoreetilistest, eetilistest ja poliitilistest põhiprobleemidest. Üliõpilane omandab näituste lugemise ja analüüsimise oskuse, mis on hea kuraatoritöö eelduseks praktikatel nii Eestis kui ka väljaspool. Korraldame õppereise nii naabermaadesse kui ka olulisematele aktuaalsetele kunstisuursündmustele (näiteks oleme külastanud Veneetsia biennaali ja Palermos toimunud Manifestat).

Samuti tutvub üliõpilane kureerimise praktilise poolega: projektikirjutamise põhimõtete, näituse installeerimise ja kujundamise problemaatikaga ning  omandab baasteadmised galeristitööst. 2018. aasta sügisest on kuraatoriõppe magistrandid koos vabade kunstide magistrantidega hallanud projektiruumi Vent Space, pakkudes avalikku väljundit EKA tudengitele. Teeme koostööd ka EKA galerii ning valikainete raames ka kunstierialade tudengitega. Arendame koostööd kohalike kunstiinstitutsioonidega ning otsime võimalusi, et meie üliõpilased saaksid sooritada mõnes neist erialapraktika juhtivate kuraatorite käe all. Keskset teoreetilist tuge kuraatorile enda projektide kontseptualiseerimiseks võiks leida “Kriitilise teooria seminarist”, kus käsitletakse kõige põletavamaid teemasid kunsti ja teooria ristumisnurkades.

Magistritöö

Kuraatorieriala magistritöö võib olla nii teoreetiline kunstiteaduslik käsitlus mõnest kureerimisega seonduvast probleemist kui ka praktiline töö (kuraatoriprojekt) koos teoreetilise saatetekstiga.

 

Täiendav info

Sisseastumine kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute MA õppekavale. Vt õppekava (saadaval ka PDF kujul).

Uudised ja sündmused

unnamed

Kelli Gedvil – 4EVER

Vent Space galeriis on avatud uus näitus! "See on jutustus läbi fänni silmade, kes elab enda loodud fiktiivses interneti maailmas. Seal navigeerides proovib ta jälgida, imiteerida ja leida oma iidolit läbi enda loodud narratiivide, mis väljenduvad joonistustes, fanfiction’ites (eesti keeles fänni kirjutatud kirjatükk) ja päeviku sissekannetes." Kelli Gedvili näitus “4EVER” tegeleb ...
First-Wave-photo03

FIRST Wave näitus Vent Space galeriis

Heleliis Hõimu ja Severi Elias Rahikaineni duo-näitus "First Wave" avatakse 5.ndal augustil 19:00 Vent Space projekti- ja galeriiruumis. Tegu on kollektiivnäitusega, mis mängib gravitatsioonitult kujunenud vormide kujutletava tulemiga. Pealtnäha on näituse vaade kombineeritud minimaalsete skulptuuride ja abstraktsete õlimaalidega. Gravitatsioonist sõltumine on justkui midagi ...
view Vent 2

Ulvi Haagensen + Jorge Esda

Ulvi Haagensen tegeleb oma kunstnikupraktikas igapäevaeluga. Varasemalt on ta tegelenud joonistamise ja skulptuuriga. Tema töö uurib jooni, mis leiavad oma kokkupuutepunkti kunstis ja igapäevaelus. Oma Vent Space residentuuris tegeles Austraaliast pärit kunstnik erinevate viisidega kuidas me koristame, koristamisvõtteid, meie suhet koristusvahenditega, mustuse kui sellisega ning küsimusega ...
sticks & strokes 9

Inês Rodrigues Neves + Matej Chrenka

Inês Rodrigues Neves on eeskätt tegija. Hetkel õpib ta EKAs Tekstiilidisaini õppekaval. Neves kasutab kogemusi, vaatenurki ja suhteid kui materjali, mida avastab läbi ruumisuhete. Olgu nendeks interjöör ja eksterjöör, mina ja teised, nähtav ja nähtamatu. Oma Vent Space residentuuriprogrammis arendas noor Portugalist pärit kunstnik oma magistritööd. Vent Space meeskond pani temaga koos töötama ...
Hannah Hoebeke

Hannah Hoebeke “Puuduv” Vent Space’is

VENT SPACE avab oma selleaastase näituseprogrammi Hannah Hoebeke näitusega “Puuduv”, kus on eksponeeritud noore skulptori tööd. Hoebeke otsib oma skulptuuride seerias äraolekus kohalolu. Kunstnik kirjeldab seda järgnevalt: “Inimkeha on defineeritud oma ümaruses. Modelleerides inimfiguuri, miski pole ainuüksi nõgusus. Figuur on alati täidetud.”  Hannah Hoebeke (Ghent, Belgium) õpib Genti ...
Skærmbillede 2021-03-08 073727

Frida Retz + Johanna Jolen Kuzmenko

Frida Retz (1997), on taani kunstnik, kes on hetkel oma vahetsusemestril Eesti Kunstiakadeemias. Retz uurib feminismi, seksuaalsust ja identiteeti läbi oma multidistsiplinaarse kunstnikutöö. Hetkel keskendub kunstnik soolisele ebavõrdsusele, eriti naise seksuaalsusele ja kehanormidele kasutades videoformaati, skulptuuri, maali, tekstiili kui ka graafikat. Oma viimases keraamikaprojektis ...
bonfire

Veera Gontšugova + Christopher Michael

18-24. aprillil toimetasid Vent Space residentuuriprogrammis Veera Gontšugova ja Christopher Michael. Veera on disainer, kelle loometöö põhineb ruumilistel sekkumistel. Nendeks näideteks on interjööridisain ja arhitektuur, ürituste korraldamine ja dekoratsioon ning muidugi ka installatsioonid. Tema praktika keskendub neoroarhitektuurile, mittemateriaalsele disainile, mitte-verbaalsele ...
zup3.2

Anni Zupping & Eline Selgis + Kelly Turk

Vent Space galerii ja projektiruum tõi oma residentuuriprogrammis kokku tantsukunstniku, koreograaf-lavastaja ning luuletaja.  Eline Selgis on tantsukunstnik, kes on lõpetanud Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala ja Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrantuuri. Ta uurib kehateadvust, -agentsust ja -tehnoloogiat.  Anni Zupping on vabakutseline koreograaf-lavastaja ja etenduskunstnik. ...