Maal

Mõtlemislaad
Eesti Kunstiakadeemia maaliõppe eesmärk on toetada noort kunstnikku oma kunstnikupraktika välja arendamisel, hoides fookust maalikunsti meediumil ning tutvustades nii selle traditsioonilisi kui ka väga kaasaegseid võtteid. Maal lõuendil on üks kaasaegse maalikunstniku tööriistadest, millel on omaette tähendus ja eripärane iseloom, kuid maaliosakonnas väärtustatakse ka mängulisust ja eksperimentaalsust.

Piirideülene maalikunst
Maal on paralleelselt teiste meediumitega üks tehniline võimalus kaasaegse kunstniku tööriistakotis, kuid EKAs käsitletakse maali ennekõike kui mõtlemislaadi. Maali õppimine tähendab nii üldiste kunstiteadmiste ja -oskuste omandamist kui ka konkreetsemalt maalikunsti võimaluste avastamist tehnilises ja kontseptuaalses plaanis. Siin valgub maal oma traditsioonilistest piiridest välja. Maalitudeng on ellujääja, kes suudab kohaneda igasuguste oludega, elada edasi ka siis kui maal on korduvalt surnuks kuulutatud.

Carl-Robert Kagge maaliinstallatsioon Artbaza-l, 2017
Vasakul: Kelli Gedvili maaliinstallatsioon “Homelike Saturation”, 2017. Paremal: Mihkel Ilusa “Robusto” näitusevaade Draakoni galeriis, Johannes Sare foto, 2013.

Eriala

Eesti Kunstiakadeemia maaliõppe eesmärk on toetada noort kunstnikku oma kunstnikupraktika välja arendamisel, hoides fookust maalikunsti meediumil ning tutvustades nii selle traditsioonilisi kui ka väga kaasaegseid võtteid. Maal lõuendil on üks kaasaegse maalikunstniku tööriistadest, millel on omaette tähendus ja eripärane iseloom, kuid maaliosakonnas väärtustatakse ka mängulisust ja eksperimentaalsust. Lõuend ei pruugi alati olla lõuend tavatähenduses, vaid hoopis näiteks vanaema vana suss või Balti jaama turult ostetud kartul. Lõuendiks võib olla ka ruum, just nagu maaliks võib olla installatsioon, videoteos, heli või hoopiski osalusperformance. Niisama oluline kui lõuend, on seda ümbritsev kontekst – maali moodustavad tema enda materiaalsus (osad ja struktuur), aga ka kõik toimemehhanismid, mis jäävad lõuendist väljapoole. Õpe EKA maaliosakonnas on kombineerib kriitilist mõtlemist ja traditsioonilisi oskusi – meie tugevus on oskus neid kahte ühendada.

Õppekava

Nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes on fookus kunstnikupraktika arendamisel ja isiklikul loomingul, oskusel näha, otsida ja tähelepanu juhtida. Maaliõppe üheks eesmärgiks on iga tudengi isikliku kunstnikupositsiooni välja arendamine. Tudengid töötavad oma ateljeepinnal alates esimese kursuse teisest poolaastast ja keskenduvad teemadele, mis on just neile olulised. Stuudiotööle antakse individuaalset tagasisidet ja tudengeid juhendavad erinevad õppejõud nii maali erialalt kui vabade kunstide teaduskonnast laiemalt. Lisaks õpetavad igal semestril välisõppejõud nii Eestist kui välismaalt. Juhendajate seas on maalikunstnikke, aga ka skulptoreid, kuraatoreid, teoreetikuid, kirjanikke, galeriste. Kohtumised ja arutelud on olulised kriitilise mõtlemise ja loomingu mõtestamiseks.

Bakalaureuseõppes läbitakse lisaks eriala teooriaga tutvumisele ka ülemajalised loengukursused, mis viivad kurssi kunstiajalooga, tutvustavad filosoofiat ja kriitilist mõtlemist, loovmajanduse alustalasid, esteetikat ja visuaalkultuuri. Alates bakalaureuseõppe esimese kursuse teisest semestrist lõpeb iga semester näituseprojektiga – tudengid saavad kogemuse esitleda oma loomingut näituseruumis.

Magistriõpe toimub kaasaegse kunsti õppekaval, mille keskmes on üliõpilase toetamine iseseisvaks, pädevaks ja mitmekülgseks kunstnikuks arenemisel. Õpe annab tööriistad orienteerumaks rahvusvahelises nüüdiskunstis ning olemaks kursis seotud intellektuaalsete küsimustega. Lisaks üliõpilase individuaalsele tööle toimuvad ühised arutelud ja kunstiteoste kriitiline analüüs nii seminariformaadis kui ka praktilise tegevuse osana. Õppetöö kaudu kaasatakse üliõpilased aktiivselt kunstiellu, toetades sealjuures nende esinemist temaatilistel ja grupinäitustel kui ka nende individuaalseid projekte.

Kellena saab töötada?

EKA maalikunsti eriala lõpetajad paistavad oma loominguga silma ning osalevad näitustel aktiivselt nii Eestis kui ka rahvusvahelisel kunstimaastikul.

Uudised ja sündmused

maalivihik copy

Ilmus Maalivihik nr 2

20. märtsil, 2023 esitleti EKA maaliosakonnas värsket trükist Maalivihik nr 2.  Maalivihikute idee on ellu kutsutud soovist arendada erialast artikuleeritud mõtet ja sõnavara. Käesolev vihik sisaldab 13 autori lühitekste, mis on kirjutatud maaliosakonna 1. ja 2. kursuse tudengite ja õppejõudude poolt eriala teooria lugemisgrupi raames kevadel 2022. Seekordse vihiku teemaks on värv. Tõuke ...
Sirja Liisa Eelma 1920x1005px-768x402

Sirja-Liisa Eelma „Peegelduste pealispind“ Tartu Kunstimajas

Tartu Kunstimaja suures saalis Sirja-Liisa Eelma isikunäitus „Peegelduste pealispind“. Näitusel saab näha kunstniku kõige uuemat, käesoleval ja möödunud aastal valminud maaliloomingut. Teosed lähtuvad maaliseeriast „Must peegel“, mis oli osaliselt eksponeeritud Sirja-Liisa Eelma ja Tiina Sarapu samanimelisel ühisel näitusel 2022. aasta suvel Draakoni galeriis. Sirja-Liisa Eelma maalid ...
plakat_RGB_50%

Solveig Lill ja Olev Kuma Hobusepea galeriis

4. märtsini on Hobusepea galeriis avatud EKA vilistlaste Solveig Lille ja Olev Kuma näitus "Piirideta aed" Aed on piiritletud ökosüsteem, milles loodusvormide kujunemise ja kasvamise ohjad on inimene enda kätte haaranud. Aia loomise ajendiks võib olla nii esteetiline, kogemuslik kui praktiline kaalutlus. Peamiseks aia tunnuseks, ükskõik kui metsiku või hooldatu, on aedniku võim, kontroll seal ...
The Blue Yonder Poster

Denisa Štefanigová “Teiselpool sinist sealpoolsust” 16.02-16.03.2023 EKA Galeriis

Teiselpool sinist sealpoolsust Denisa Štefanigová koos Johanna Ruukholmi ja Marleen Suviga. Kuraator Yilin Ma.  16.02–16.03.2023 Avamine 16.02, kell 17.00 Kultuuriajaloolane Astrida Neimanis kirjutab raamatus “Hüdrofeminism ehk veekoguks muutumisest”, kuidas meie ja teiste vaheline ruum on sama-aegselt nii, kauge kui eelajalooliste vete laotus, kui lähemal meie oma nahast. Štefanigová ...
Kulka aastapreemiad 2022 foto Rauno Volmar5

EKA vilistlastele Kultuurkapitali 2022. aastapreemiad

Viimsi Artiumis anti 8. veebruaril pidulikult üle Kultuurkapitali 2022. aasta peapreemiad ja elutööpreemiad ning kujutava ja rakenduskunsti, audiovisuaalse kunsti ja rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad. Preemia saajate seas on ohtralt EKAlasi: PEAPREEMIAD 2022 Kristel Jakobson (EKA sisearhitektuur), Joel Kopli (EKA arhitektuur ja linnaplaneerimine) – Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskuse ...
www.tonutunnel.com

Sisseastumisavaldusi EKAsse saab juba nüüd anda

Alates 1. veebruarist saab esitada sisseastumisavaldusi Eesti Kunstiakadeemia kõikidele õppekavadele. Vastuvõtuperioodi varasem algus lihtsustab sisseastumise süsteemi, sest nüüdsest algab vastuvõtt kõikidele õppekavadele ühel päeval. Erinevad on vaid avalduste esitamise tähtajad – rahvusvahelistele magistriõppekavadele saab avaldusi esitada 6. märtsini, doktoriõppesse 31. märtsini ning ...
Holger Loodus Holger Loodus in Kai Art Center

Holger Loodus Kai kunstikeskuses

22. jaanuarist kuni 23. aprillini on Kai kunstikeskuses võimalik külastada Holger Looduse isikunäitust „18 kevadist hetke“, mis on mitmekülgse kunstniku uute teoste esmaesitlus.  Maali- ja meediakunsti valdkonnas tegutsev EKA maali õppejõud ja vilistlane Holger Loodus eksponeerib kaht videoinstallatsiooni, millega tutvumine on vormitud terviklikuks ruumikogemuseks. Väljapanek on üles ...
One Never Sees Facebook Banner2

Loora Kaubi “Inimene ei näe kunagi unes päikest”

“Inimene ei näe kunagi unes päikest” on Loora Kaubi isikunäitus. Näitus koosneb kahest ruumiinstallatsioonist, mis ehituvad üles skulptuuridele, maalidele ja videoteosele. Näitus avatakse 12. jaanuaril 2023, kell 19.00 ajaloolise Raja tänava skulptuurihoone galeriis Uus Rada. Uus Rada galeriis eksponeeritud teoste kogumik käsitleb pidevas vahepealsuses olemise tunnet. Kesksel kohal on igatsus ...