Erialast

Uusmeedia kui eriala

Uusmeedia kui kattemõiste ühendab eksperimentaalse elektroonilise kunsti praktikaid, mõtestades erinevate interdistsiplinaarsete lähenemistega kriitiliselt ja kontekstitundlikult kaasaegset ja ajaloolist tehnoloogilist kultuuri. Asudes vabade kunstide väljal tähendab see loovpraktikat, mis sisaldab nii erialateooria kui ka tehnoloogiliste oskuste tundmaõppimist. Siin segunevad uus muusika ja kehakunstipraktikad audiovisuaalse ja kohaspetsiifilise installatsioonipraktikaga, helikunst interaktiivse multimeediakunstiga. Uusmeedia tehnoloogiate arengujoone võib ajalooliselt tõmmata kineetilise ja algoritmilise ning helikunsti juurest digitaalsete tehnoloogiateni, mis võivad sisaldada teaduskunsti või näiteks meediainterventsioone. Uusmeedias on oluline teose ja vaataja vaheline interaktsioon, seetõttu kutsutakse seda sageli ka interaktiivseks kunstiks. Seda tüüpi kunst paneb vaatajat mõtestama kunstikogemust nii füüsilises kui ka kultuurilises ruumis ja annab võimaluse kunstiprotsessi ühel või teisel moel sekkuda.

Osakonna iseloom, mõtteviis, filosoofia

Uusmeedias on üheks olulisemaks töömeetodiks eksperimentaalsus ja riskijulgus – sageli leiutatakse tehnoloogia kunstiloomeks individuaalses autoritehnikas. Oluline on märkida, et meie kultuur on alati olnud tehnoloogiapõhine, mõned omal ajal revolutsioonilistest tehnoloogiatest on muutunud nii läbipaistvateks ja loomulikeks, et me ei suuda neid enam märgata. Uusmeedia mõtestab tehnoloogilist kultuuri ka ajalooliselt nö. meediaarheoloogilisest vaatenurgast. Ühtlasi aitab selline lähenemine luua kultuurile tehnoloogilise konteksti – paljud kultuurilised artefaktid on otseses seoses sellega, millega need on loodud. Selline lähenemine suudab ületada ka näilise vastuolu tehnoloogilise ja nn. ‘loomuliku’ maailma vahel. Meie nägemuses on inimene tehnoloogiline olend, kes kasutab seda nii kuulmisel, nägemisel, loovuses ja suhtlemisel.

Uusmeedia osakond:

• toetub kultuuri, tehnoloogia, eksperimentaalse loomingu ning kultuurilise sekkumise praktikatele ja tõlgendusele.
• peab oluliseks risomaatilist ja mittehierarhilist kultuurimudelit, kus iga üksikisiku kogemus on väärtustatud.
• tunnustab individuaalset eripära ja loomet ning ei otsi peavoolulähenemist ja valmislahendusi.
• toetab akadeemilist vabadust mõtestada maailma kriitilisest vaatenurgast ning ei illustreeri ega väärista kultuurimudeleid, mis ei toeta kunstide loomulikku ja riskijulget arengut.