Regina Kaasiku töö
Detaile Grete-Loviis Saare, Germo Ausini ja Regina Kaasiku töödest
Mis on avalik ruum? Kellele on vaja avalikku ruumi? Kuidas avaliku ruumi olemus muutub aeg-ruumis? Avalik ruum puudutab meid linnakodanikuna, see on nii liikumise kui olemise ruum, mis hõlmab ja peegeldab ühele linnale igiomast vaimsust. Sisearhitekti töölaual võtab avaliku ruumi projekt ühis- kondliku ruumi tähenduse, millel on füüsiline mõõde ja sotsiaalne sisu.
Tänases tarbimisele kohandatud linna- ja kultuuripildis on väga oluline suhestuda igapäevaselt ruumidega, mis ei eelda rahakoti kergendamist. Kuidas on avalik ruum muutunud viimase aasta jooksul, mil mõneks ajaks suleti pea kõikide avalike ruumide uksed? Siiski pakkusid kirikud Roomas ja raamatukogud Tallinnas, kauem kui paljud teised paigad, alternatiivset võimalust tunda end sotsiaalse olendina.
Avaliku ruumi aine annab EKA sisearhitektuuriõppes võimaluse suurelt mõelda ja avaralt unistada. Erialastuudio sisuks on süveneda erinevatesse ruumitüpoloogiatesse (sh suure saali sisearhitektuuri eripäradesse) ja kriitiliselt mõtestada nende toimimist kaasaaegses ja tulevases aeg-ruumis.
Semestri käigus suhestuvad tudengid ühe konkreetse avaliku hoonega, otsides seoseid hoone arhitektuuri, linnaehitusliku konteksti ning uute kaasaegsete kasutajatega.
Viimased avaliku ruumi erialastuudiod on võtnud vaatluse alla Tallinna olulised maamärgid arhitekt Raine Karbilt – linnahall ja rahvus- raamatukogu – mille kasutuse ümbermõtes- tamise ja uudse ruumi planeerimise käigus arendati mitmekihilisi ideid ja värskeid loovaid ruumilahendusi, mis vastaksid 21. sajandi ootustele nii linnainimeste kui -ruumi kui kontekstis. Fookuses olid olemasoleva interjööri väärtused, valgustuse ja ruumi- akustika põhitõed nii teoorias kui praktikas.
Sündisid ideed raamatukogust kui loome- residentuurist, väikesest külast, aktiivsest liikumisruumist, linnadžunglist, mälupaigast, jne.
Tudengite töödest valmis Rahvusraamatkogu ruumidesse näitus.