Rubriik: Arhitektuur ja linnaplaneerimine

Esimest korda Tallinn Music Weeki ajal populaarsust kogunud fotonäitus 14 erinevast tudengite ehitatud varjualusest ja puitinstallatsioonist jõuab kooliaasta alguses Lõuna-Eestisse. Näitus on avatud Võru Gümnaasiumi ruumides aadressil Seminari 1 ning jääb lahti kuni 30. septembrini. Näitust on teretulnud vaatama kõik – eriti aga need, kes peavad plaani tulla õppima arhitektuuri või sisearhitektuuri.

EKA arhitektuuriteaduskonna dekaani Toomas Tammise sõnul võiksid tulevased üliõpilased eriala valides mõelda, kas soovitakse maailma sekkuda ja seda omade mõtete ja veendumuste järgi muuta. “Üks väheseid erialasid, mis seda pakub, täpsemalt ongi sellele suunatud, on arhitektuur. EKAs arhitektuuri õppides on võimalik juba esimesel kursusel saada oma esimene kogemus kavandamisest ja ehitamisest reaalses kohas ja päris materjalidega, katsetada ja proovida seda, mis tundub endale oluline ja mis võiks kõnetada ka paljusid teisi,” selgitab Tammis EKA arhitektuuriõppe olemust.

EKA arhitektuuriteaduskonna esmakursuslased – varem arhitektuuri- ja nüüd ka sisearhitektuuritudengid – lõpetavad oma esimese kooliaasta, ehitades koos terve kursusega valmis ühe suure puidust varjualuse, õppides nii tundma puidu kui Eestile ajalooliselt omase ehitusmaterjali võimalusi. Valdav osa kümne viimase aasta jooksul kerkinud objektidest pole oma füüsilisest asukohast tulenevalt huvilistele kuigi lihtsalt ligipääsetavad. EKA õppejõu, arhitekt Sille Pihlaku koostatud näitus toob 2006. aastast 2015. aastani sündinud projektid esimest korda ühele fotonäitusele kokku.

Kunstiakadeemias on aegade jooksul pandud proovile õpilaste vormilisi, ehitus- ja materjalialaseid teadmisi, et kujundada Eestile omaseid, siia sobituvaid väikevorme. Puidust installatsioonid ja varjualused – väikesed arhitektuursed vormid – on tudengite jaoks parim viis seninägematute kontseptsioonide ja meetodite järeleproovimiseks.

Näituse külastamiseks võtke ühendust Võru Gümnaasiumiga telefonil 5898 5106 või aadressil helen.korol@voru.edu.ee.

Näituse pressifotod: http://bit.ly/EKAinstallations

Näituse kuraator-koostaja: Sille Pihlak

Näituse kujundus: Stella Skulatšjova

Lisainfo:

Pille Epner

Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator

Eesti Kunstiakadeemia

Tel. +372 555 42 824

E-post: pille.epner@artun.ee

Reedel, 19. augustil kell 17 kutsuvad Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna esmakursuslased tallinnlasi ja linnakülalisi Harju tänava haljasalale, kus avatakse uus puidust varjualune. 

Koos terve kursusega varjualuse planeerimine ja valmis ehitamine on kunstiakadeemia arhitektuuritudengite esimese kursuse suurprojekt olnud juba kümme aastat. Harju tänava haljasalale kerkib see aga alles teist korda. Kohapeal valmiv varjualune jääb vanalinnas jalutajatele uudistamiseks ja katsetamiseks avatuks kuni 23. septembrini, misjärel transporditakse see kõikide seniste varjualuste koduks saanud Pedaspeale.

Tänavuse varjualuse SILUETT idee autori Elina Liiva sõnul tuli algset ideed projekteerimise käigus oluliselt muuta: “Püüdsin luua ruumi, mis laseks mul olla korraga nii üksi kui inimeste seas. Kuidas olla üksinda mitte olles üksi? Lahenduseks mõtlesin välja varjualuse, mis koosnes põranda ja lae vahel olevast kumminöörimetsast ja oli musta värvi. Kumminööride vahele oli ära peidetud toolid, kuhu inimene saaks istuda. Varjualuse nimeks sai SILUETT, sest kui inimene varjualuse sees oleks, siis väljast vaadates tekiks efekt, mil vaataja taipab, et seal on küll keegi, kuid ei saa tuvastada, kes täpselt – näha on vaid siluetti. Ideed realiseerima hakates, sai üsna kiirelt selgeks, et seda ei saa esialgse plaani järgi ehitama hakata. Selgus kohe, et linnaruumis ei saa kumminööri materjali kasutada – see süttib kiiresti ning on väga kergesti läbilõigatav,” kirjeldab autor varjualuse sünnivalusid.

Üliõpilaste ehitustöö juhendaja arhitekt Jaan Tiidemann ütleb tänavuse aasta varjualuse ehitusprotsessi kommenteerides: “Kui SILUETT juunis ehitamiseks välja valiti, sai meile kohe selgeks, et selle ehitamises pole midagi selget. Nüüd, pärast kahte kuud pingelist kavandamist, on meil selgeks saanud, et tegemist on eksperimendiga.” Eksperimendi tulemus paljastub Harju tänava haljasalal objekti avamisel.

Paarile inimesele hõlpsalt varju pakkuv objekt püstitatakse mõneks ajaks Tallinna südamesse, et näha, kuidas suuremad publikuhulgad eksperimentaalse puitarhitektuuri vastu võtavad. Puidust varjualune kui katsetamine ruumi, vormi ja materjaliga inimkeha skaalas on EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna 1. kursuse kevadsemestri keskne õppeülesanne, mida juhendasid sel korral professor Andres Alver ja Indrek Rünkla.

Varjualuste ehitamisele läbi aastate kaasa aidanud Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhil Henrik Väljal on hea meel tõdeda, et teist järjestikust aastat on tudengite looming ka linnaruumis kõikidele vaadeldav. “Puit on kohalik loodusvara ja selle kasutamist ehituses võiks tunda iga Eesti arhitekt. Puit on ainus tõsiseltvõetav taastuv ehitusmaterjal ja ei ole kahtlust, et puidu osakaal ehitusturul tulevikus kasvab, mistõttu on oluline, et tulevased arhitektid saaksid juba oma esimeste kooliaastate jooksul isikliku kogemuse puidust ehitamisega.”

Varjualuste sarja idee ning kõikide siiani ehitatud objektide kohta saab lähemalt lugeda aadressil www.artun.ee/varjualused.

Varjualune SILUETT
Idee autor: Elina Liiva

Projekti autorid: Elina Liiva, Markus Puidak, Helena Rummo, Gregor Jürna

Ehitajad: Birgit Vider, Andrea Ainjärv, Taavet Malkov, Lisette Eriste, Janeli Voll, Liisi Voll, Markus Puidak, Gregor Jürna, Elina Liiva, Helena Rummo, Anastassia Sirelpuu

Ehitamist toetavad: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Kultuurkapital

Lisainfo:

Jaan Tiidemann
Praktika juhendaja
Tel: 5661 7725

Pille Epner
Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator
Eesti Kunstiakadeemia
Tel: +372 55542824
E-post: pille.epner@artun.ee

Teate koostas Triin Männik

Neljapäeval, 4. augustil kell 14 avatakse Varbusel, Eesti Maanteemuuseumis Eesti Kunstiakadeemia 4. kursuse arhitektuuritudengite töödest koostatud rändnäitus “Pausid Postiteel”. Näitus käsitleb vana Tartu-Võru maantee ehk ajaloolise Postitee kokkusobivust eksperimentaalse arhitektuuriga. Lühikursust, mille tulemusena valminud ideid rändnäitusel vaadata saab, juhendasid EKA 3D labori juhataja Martin Melioranski ning EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppejõud Paco Ulman.

Tudengid uurisid töö käigus ajaloolist Postiteed, selle ääres tegutsevaid kogukondi ja teeruumi ning pakkusid välja rea põnevaid ideid. “Postitee ääres elavad ja tegutsevad inimesed tulid pea aasta tagasi EKA arhitektuuriteaduskonda aru pidama,” tutvustas mõtte sünnilugu Martin Melioranski. “Et siduda piirkond nii kontseptuaalselt kui ka visuaalselt elamusi pakkuvaks tervikuks, võiks Postitee ääres paikneda nt värskeid ruumikogemusi pakkuvaid bussipeatusi, väiksematele sündmustele sobivaid varjualused ja arhitektuurseid installatsioone, mis tooksid esile Postitee ääres asuvate paikade eripära. 4. augustist avataval näitusel saabki näha, mida tudengid Postitee pärandiruumi mõtestamise tulemusena välja pakkusid ning loodetavasti innustab see kohalikku ning – miks mitte – ka laiemalt tegutsemist. Erinevas võtmes lahendatud tudengitööd moodustavad koos ajaloolise Postiteega omamoodi sündmuste jada, mida võib võrrelda road-movie-ga.”

Tüüplahendustest eristuvate ideede loomiseks andsid juhendajad üliõpilastele lähtepunktid: objektid peavad olema suhteliselt kergesti püstitatavad või eelnevalt kokku pandud ning säilima kasutatavana 5-10 aastat. Vastavalt iga paiga kohalikele vajadustele võib objektidel olla ka erinevaid eesmärke ja kasutusviise. Viie grupi töö tulemusena saadi viis maketti koos eskiisidega, mille kavandamisel on arvestatud kaasaegsete prototüüpimis- ja tootmisprotsessidega. Lahendused on valmis selleks, et järgmise sammuna arhitektuurseid konstruktsioone edasi arendada ja valmis ehitada – võimalusel koostöös Postitee äärsete kompetentsikeskuste ja tootjatega.

“Näitus avab emotsionaalselt ja ehedalt selle tõiga, et liiklemine ei tähenda vaid kvaliteetseid sõiduriistu ja korralikke teid, vaid tähele panemist väärib ka see, mis asub tee kõrval,” ütles maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner. “Loodame, et tulevikus valmib vähemalt osa tudengite loomingust Postiteel rändajatele peavarju pakkumiseks ka elusuuruses.“

“Postiteed tuntakse kui kõige kaunimat asfaltteed Eestis,” nentis MTÜ Postitee juhatuse liige Ott Rätsep. “Kohalikele, keda vahetult Postitee ääres on kokku 13 küla jagu, on selline hinnang ühteaegu nii võimalus kui kohustus. Postitee paviljonid võimaldavad luua kvaliteetset avalikku ruumi, mis erinevaid inimtüüpe kõnetades ja nende omavahelist suhtlemist toetades võiks toimida ka kogukonna katalüsaatorina, tugevdades märkimisväärselt kohaidentiteeti.”

Rändnäitus on Eesti Maanteemuuseumi õppeklassis avatud kuni 17. septembrini ning liigub sügisel Postitee äärsetesse vallakeskustesse. Näitus valmis koostöös Eesti Maanteemuuseumi, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna ja MTÜga Postitee. Näituse valmimist toetasid Maanteeamet, Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital ja Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp.

Näituse kuraatorid: Martin Melioranski ja Mari Möldre

Tööde autorid: Arvi Anderson, Inke-Brett Eek, Gaetan Favrie, Mark Grimitliht, Anna Jazõkova, Tarmo Kübard, Valdis Linde, Mathilde Mann, Susann Murtezani, Mari Möldre, Jeromine Ponce, Kristo Põlluaas, Kirke Päss, Ahti Sepsivart, Kaisa Simon, Liina Soosaar, Marianna Zvereva, Kristian Taaksalu

Näitusel TASE on Rauaniidi hoone 4. korrusel väljas kõik arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala 2016. a. kevadel kaitstud magistritööd:

Ats Buddell: Puine puitstruktuur

Gert Guriev: Pagulaste integreerimine

Juhan Kangilaski: Kohaspetsiifiline kolonisatsioon: Isemajandav elamise üksus Marsil

Sven Luik: Eesti kaitseväe väljaõppekeskus. Õppimine ajateenistuses

Taavi Lõoke: Kuidas kaasajastada paneelmaja? Vahendite raamistik suurpaneelelamute kaasajastamiseks 1-464 tüüpseeria kortermajade näitel

Karina Niinepuu: Pirita jõeoru maastik ja Tallinna Botaanikaaed

Liina-Liis Pihu: Lammutada või mitte? Tühjade hoonete analüüs ja materjalide taaskasutamise potentsiaal

Andres Ristov: Linnakeskus raviarsti asendajana. Maakonnahaigla teisenemine tervisehoiukeskuseks Põlva näitel

Tanel Trepp: Startup kogukond

Liis Uustal: Ruum ja mäng

Samal näitusekorrusel on esitletud ka urbanistika ja sisearhitektuuri magistritööd.

Näitus on avatud 2.-16. juuni, aadressil Kotzebue 1/Põhja pst 7.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas esmaspäeval kaitstud magistritöödes tegeleti Eesti ühiskonna oluliste tulevikku suunatud küsimustega. Tööde teemad ulatusid Eesti haiglatevõrgu struktuurist, pea poole Tallinna elamufondist moodustavate paneelelamute kaasaegseks elukeskkonnaks kohaldamise ning pagulaste ühiskonda integreerimiseni. Siia vahele mahtusid kaitseväe uus väljaõppekeskus, mahajäetud hoonete ja materjalide taaskasutuse programm, massiivpuidu ja komposiitkonstruktsioonide kasutusvõimaluste uurimine ja palju muud kaasaegses ühiskonnas olulist, muuhulgas ka kohaspetsiifiline koloonia Marsil. Pea kõik need on rohkem või vähem põletavad teemad, mis vajavad nii täpsemat ja sügavamat analüüsi lahus päevapoliitika survest kui ka vähemalt osalist lahendamist kohe siin ja praegu.

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala magistritööde kaitsmine toimub esmaspäeval, 30. mail algusega kell 9.45 Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn).
Olete oodatud vaatama, kuulama ja kaasa elama!

Sel aastal tulevad kaitsmisele 10 magistritööd:

Kell 10.00 KARINA NIINEPUU
Pirita jõeoru maastik ja Tallinna Botaanikaaed

Karina Niinepuu uurib, kuidas loodus mõjutab inimest emotsionaalsel tasandil ja mil moel saaks looduslikud kohad linnakeskkonnas kättesaadavamaks muuta. Põhjalikumalt tegeleb ta Pirita jõeoru maastiku arenguvisiooniga ehk liikumisvõrguga, mille eesmärgiks on pakkuda külastajale suuremat emotsionaalset elamust. Magistrandi sihiks on tugevdada olemasolevat struktuuri Lükati sillast Pärnamäe teeni, integreerida erastatud territooriumid planeeritava metspargi sisse, avada vaated ja tugevdada koha väärtust, mis on täna varjatud metsa ja võsaga.
Juhendajad: Andres Alver ja Indrek Rünkla
Retsensendid: Tiina Tallinn ja Andres Levald

Kell 10.45 LIIS UUSTAL
Ruum ja mäng

Liis Uustal suunab oma magistritööga inimesi mõtlema teadlikumalt mängu olemusele ning ruumi ja mängu omavahelistele seostele. Täna on mäng suuresti kolinud füüsilisest ruumist virtuaalsesse. Kuidas leida üles füüsilise ruumi trump ning kombineerida see digiruumi võimekusega? Liis Uustal paigutab oma küsimused ja analüüsi Rummu alevikku, kus kunagi vangide jaoks ehitatud keskkonda enam vaja pole. Sealne lukustatud territoorium ei suuda hoida külastajaid eemal, sest jõude seisval alal on potentsiaal olla tõeline mänguruum – ootamatu ja vahelduv.
Juhendajad: Markus Kaasik ja Andres Ojari
Retsensendid: Liina Unt ja Tomomi Hayashi

Kell 11.30 ANDRES RISTOV
Linnakeskus raviarsti asendajana.
Maakonnahaigla teisenemine tervisehoiukeskuseks Põlva näitel

Magistritöö teemaks on inimese tervis ja tervishoiusüsteem: mida tähendab haiglavõrgu korrastamine ja esmatasandi tähtsustamine olukorras, kus rahvastik kahaneb ja vananeb. Töö eesmärk on muuta tulevase terviseasutuse funktsioone nii, et lisaks haiguste ja vigastuste ravimisele suudetaks neid ka üha enam ennetada. Muutes arusaama ravimisest, soovib töö autor oma lahendusega vähendada inimeste hirmu haigla ees. See aga eeldab, et tulevikus haiglat asendav hoone oleks sidusa linnakoe osa ning sünergias linna erinevate osistega.
Juhendajad: Markus Kaasik ja Andres Ojari
Retsensendid: Kalle Komissarov ja Taavi Lai

Kell 12.15 TANEL TREPP
Startup kogukond

Projekt võtab aluseks Tartu mastaabi ning ümbritsevaga arvestades pakub välja startup-küla, mis mõeldud alustavatele ettevõtetele – alternatiivi ühe suure hoone rajamisele. Strateegia koosneb reeglitest, mille keskmes on seltsimajad ning elu ja töö ühikud. Selline lähenemisviis lubab külal juhtida oma arengut ja kasvada järk-järgult vastavalt oma edule. Lahendus loob võimaluse mitmekesisema keskkonna tekkeks, mis sobib erinevatele olukordadele ja inimestele.
Juhendajad: Andres Alver ja Indrek Rünkla
Retsensendid: Tõnis Arjus ja Vaido Mikheim

Kell 13.00 ATS BUDDELL
Puine puitstruktuur

Magistritöös uuritakse ühe vanima ehitusmaterjali – puidu – kasutust linnaehituses, selle potentsiaali ja iseloomu. Täpsemalt on vaatluse all puidu rakustruktuurist tulenevate ülesehituslike põhimõtete ülekandmine inimmõõtmelisse skaalasse ja inseneeritud massiivpuidu ülesehitus, lähtuvalt puidu enda struktuuri loogikast. Eesmärgiks on luua puidule omase struktuuriga konstruktiivne lahendus, milles rõhk on seatud arhitektuurselt puhtale ja elegantsele puidu loomuga konstruktsioonile.
Juhendajad: Martin Melioranski ja Renee Puusepp
Retsensendid: Mihkel Tüür ja Eero Tuhkanen

Paus kell 13.45-14.30

Kell 14.30 TAAVI LÕOKE
Kuidas kaasajastada paneelmaja? Vahendite raamistik suurpaneelelamute kaasajastamiseks 1-464 tüüpseeria kortermajade näitel

Rohkem kui kolmandik Eesti elupinnast asub Nõukogude Liidu ajal ehitatud paneelmajades. Varsti saavad need nii vanaks, et elukeskkond neis ei vasta enam eluruumide kaasaegsetele nõuetele ja vajalik on nende hoonete kaasajastamine. Taavi Lõoke pakub välja neljast lähenemisest koosneva raamistiku, mis annaks omanikele võimaluse läbi koostöö oma eluruume kaasajastada ning mängib nende kasutamise stsenaariumi nelja kortermaja peal läbi.
Juhendajad: Martin Melioranski ja Renee Puusepp
Retsensendid: Erik Terk ja Kaja Pae

Kell 15.15 GERT GURIEV
Pagulaste integreerimine

Teemavalik on ajendatud viimase paari aasta ühest kõige teravamast küsimusest Eestis ja Euroopas – Lähis-Idast tulevad pagulased. Magistritöö loominguline osa hõlmab kaht teineteist saatvat projekti. Esimene on seotud pagulaste majutamisega. Kortermajade planeerimise juures sai Gurievi peamiseks küsimuseks, kuidas luua korteriplaan, mis sobiks nii islami kultuurist pärit kui ka kohalikele inimestele. Teine hoone on asüülitaotlus- ja kogukonnakeskus koos lõimumisruumiga. Keskuse jaoks võtab töö taaskasutusse Tallinna endise rongivagunite remondimaja ning kujundab ümbritseva ala avalikuks linnapargiks.
Juhendajad: Markus Kaasik ja Andres Ojari
Retsensendid: Jaak-Adam Looveer ja Kristi Ockba

Kell 16.00 SVEN LUIK
Eesti kaitseväe väljaõppekeskus. Õppimine ajateenistuses

Sven Luik uurib manööversõjapidamise õppimist ajateenistuse kontekstis, püüdes leida võimalusi, kuidas ruumilisi vahendeid efektiivsemalt kasutusele võtta või muuta. Töö koosneb uurimusest ning projektist; projekti osa kajastab arhitektuurset protsessi, kus probleemikäsitlus ajaliselt nihkub.
Juhendajad: Andres Alver ja Indrek Rünkla
Retsensendid: Rene Toomse ja Paco Ulman

Kell 16.45 LIINA-LIIS PIHU
Lammutada või mitte? Tühjade hoonete analüüs ja materjalide taaskasutamise potentsiaal

Magistritöös võetakse kriitilise vaatluse alla olemasolev ruumiline keskkond, mis aja jooksul on muutunud probleemiks. Eesmärgiks on tegeleda tühjade hoonetega Eestis, seejuures uurides materjalide taaskasutamise võimalikkust konkreetsetest juhtumitest ja nende entroopia tasemest lähtuvalt. Neli sekkumist kujutavad endast hoonete ja nende taustsüsteemi omavahelise mõju analüüsi ning lokaalseid ruumilisi ettepanekuid, mis kõnetavad laialt levinud probleeme. Magistrant tegeleb arhitekti eetika ning rolli mõtestamisega olukorras, kus suhtumine ressurssidesse on muutumas.
Juhendajad: Katrin Koov ja Aet Ader

Retsensendid: Ülar Mark ja Reet Aus

Kell 17.30 JUHAN KANGILASKI
Kohaspetsiifiline kolonisatsioon: Isemajandav elamise üksus Marsil

Juhan Kangilaski magistritöö uurib kaasaegse koloonia tüüpi uue tiheasumi rajamise ruumilisi väljakutseid. Töös on kajastatud ajaloolisi näiteid kolooniate rajamisest ning nn tühjale lehele rajatud linnadega seoses esile kerkivaid planeeringulisi probleeme. Arhitektuurse projekti fookuses on uurida isemajandava, nn eneseküllase koloonia ellujäämiseks vajalikke tingimusi ning potentsiaalset ajas muutumist ehk adaptiivset iseloomu ja üldiseid ruumi organiseerimise printsiipe ekstreemsetes keskkondades.
Juhendajad: Martin Melioranski ja Renee Puusepp
Retsensendid: Villem Tomiste ja Alvo Aabloo

Magistrantidega diskuteerivad hindamiskomisjoni liikmed: Eik Hermann, Veljo Kaasik, Epp Lankots, Peeter Pere, Toomas Tammis, Siiri Vallner ning väliskriitikutena Klaske Havik ja Leonard Ma.

EKA magistritööde näitus TASE avatakse 2. juunil kell 18 EKA tulevases õppehoones Kotzebue tn 1. Näitus on avatud kuni 16. juuni, iga päev kell 12–18.

EKA arhitektuuriteaduskond

arhitektuur@artun.ee

642 0071

Igakevadine Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna aastanäitus “Lõppmäng” kolib sellel korral galeriiseinte vahelt välja paikadesse, millega tudengid on tegelenud oma projektide ja töötubade raames lõppeva õppeaasta jooksul. Üle Eesti toimuva sündmusteprogrammi esimene ettevõtmine toimub Tallinnas Võrgu tänaval, kus on 20.-22. maini avatud pop-up näitus-aktsioon “Linnapaus”.

“Soovime erinevate aktsioonidega suunata tähelepanu huvitavatele ruumiolukordadele meie ümber ning õhutada inimesi märkama neid ümbritseva igapäevase ruumi alternatiivseid kasutusviise. Aktsioonidega katsetame otse sündmuskohal koos publikuga läbi mõned nendest kasutusviisidest, kasvõi hetkeks,” selgitas EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan Toomas Tammis.

Esimene aktsioon kannab pealkirja “Linnapaus” ja toimub 20.-22. maini Tallinnas mereäärsel tänaval Kalarannas, aadressil Võrgu 8. “Linnapaus” äratab näituse ajaks uuele elule kahe hoone vahelise unustusse jäänud tillukese krundi Võrgu tänaval. Üheks nädalalõpuks täitub ruum uue eluga – lavastatakse arhitektuuri ja sisearhitektuuri eriala 2. kursuse eramu projekt, mida juhendasid arhitektuuribüroo KUU arhitektid ja sisearhitekt Edina Dufala-Pärn. Publiku ette tuuakse kodu intiimsem pool, mis muidu meie kõigi silme eest peaks varjatuks jääma.

Näitus avatakse 20. mail kell 18 ning lülitatuna Kalamaja päevade programmi, ootab näitus külastajaid ka 21. ja 22. mail. Laupäeva õhtul kell 20 räägib kohapeal linnapausidest arhitekt Eve Komp.

“Linnapausile” järgnevad ruumiaktsioonid Rummus, Tootsis, Kopli liinidel ja mujalgi.

“Lõppmängu” sündmustesarja korraldab ArhiAbi nime all tegutsev grupp EKA 2. kursuse arhitektuuritudengeid, kes lavastavad erinevaid stsenaariume Eesti argiruumis läbi sekkumiste ja installatsioonide, kutsudes kohalikke elanikke nii osalema kui ka lihtsalt vaatama. ArhiAbi meeskonda juhendab arhitekt Andres Ojari.

Näitus “Linnapaus” on avatud
20. mail kell 18-22
21. mail kell 12-22
22. mail kell 12-16

Arhitektuuriteaduskonnas professori kohale kandideeriv Andres Alver peab avaliku loengu 2. mail kell 16, EKA arhitektuuri osakonnas (Pikk 20, 3. korrus).

Loengu teemaks on „Mis juhtub täna ruumiga” ehk modernismist läbi postmodernismi tänavakaklusteni.

Kell 17 järgneb sisearhitektuuri osakonna dotsendi ametikohale kandideerija Edina Dufala-Pärna loeng „Inimmõõtu ruum“.

EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb 5. mail Brian Cody / Energy Design Cody (Graz, Austria)

Loeng toimub kell 18 Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn).

Professor Brian Cody on Hoonete ja Energia Intsituudi (Institute for Buildings and Energy) dekaan Grazi Tehnikaülikoolis ning konsultatsioonifirma Energy Design Cody asutaja. Energy Design Cody arendab uuenduslikke energia- ja kliimakontrollikontseptsioone rahvusvahelistele arhitektuurbüroodele üle maailma. Tema fookus on energiatõhususe maksimeerimine hoonetest linnadeni läbi teadustöö, akadeemia ja praktika. Enne Grazi Tehnikaülikooli (2003) oli ta rahvusvahelise inseneri- ja konsultatsioonibüroo Arup juhataja. Brain Cody kuulub erinevatesse žüriidesse ja nõuandekogudesse ning on lisaks külalisprofessor ja Energy Designi stuudio juhataja Viini Rakenduskunsti Ülikoolis.

http://www.energydesign-cody.com/

Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.

Loengusarja kodulehekülg: www.avatudloengud.ee

Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam

Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital

Olete oodatud!