Rubriik: Arhitektuuri­teaduskond

Tallinna loomaaia tühjaks jäänud karupuuris saab alates 19. maist näha Eesti Kunstiakadeemia klaasi ja keraamika eriala tudengite näitust “Piiritu loomus”.

Kümme Eesti Kunstiakadeemia II kursuse tudengit avavad 18. mail kell 17.00 Tallinna Loomaaia vanas karupuuris ühisnäituse “Piiritu loomus”, mis tõstatab küsimusi elusolendite loomuomastest suhetest ümbritseva keskkonnaga ja kohanemisest harjumuspäratute olukordadega. Sealjuures uurivad alustavad kunstnikud ka loomapuuri kui näitusepaiga mõju kunstiteoste tähendusele ja tõlgendamisele.

Näituse tööd käsitlevad inimolemuse muutumist ajal, mil ürgne loodus meie ümber on kadumas ja tehislikkus võtab võimust. Kas elu kaotab oma loomuliku olemuse, kui saame seda hakata tehnoloogiliselt manipuleerima? Või nagu küsib oma skulptuuridega üks autoreid Sara Kyllönen: “Kas kõige süütumatute olendite ärakasutamine on tsiviliseeritud ühiskonna loomupärane osa või saaks ka toimida teisiti?

Näitusel astuvad oma teostega üles Annali Kruusamägi, Annika Luhaäär, Erko Lill, Helen Tiits, Kätriin Reinart, Laura Stina Parri, Marta Vikentjeva, Sara Kyllönen, Valeria Poljakova ja Õnne Paulus. Igaüks neist läheneb teemale oma isiklikult autoripositsioonilt.

Nii meenutab Annika Luhaäär peaaegu väljasurnud meriliiliaid neist uute fossiilide tegemise kaudu. Annali Kruusamägi tuhandest võtmest koosnev teos aga uurib võimaluste rohkust meie eludes ning sedagi, kui harva me neid ära kasutame.

Näitus “Piiritu loomus” on avatud 19. maist kuni 18. juunini iga päev 9–19. Sissepääs loomaaia piletiga.

Autorid tänavad Tallinna loomaaeda vastutuleliku ja sõbraliku koostöö eest. Samuti juhendajaid Laura Põldu ja Kateriin Rikkenit, EKA klaasikunsti, keraamika ja sepise osakondasid ning Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindust ja OÜ Kerakot.

Krulli kvartal, Eesti Kunstiakadeemia tudengite valgusinstallatsioonid
11.–14.05.2023

Eesti Kunstiakadeemia tudengid avavad Tallinn Music Week´i linna programmi raames valgusinstallatsioonide näituse Kalamajas asuvas Krulli kvartalis, sissepääsuga Kopli tänav 70a. Kvartal on oma nime saanud seal pikalt tegutsenud a Franz Krull´i metalli- ja masinatööstusettevõttelt, mille tootevalik oli väga mitmekesine. Sinna  kuulusid näiteks malm- ja terasvalutooted, aurukatlad, -masinad, ja isegi auruvedurid ning rahva seas populaarsust kogunud tootlikuks disainitud viinatootmisaparatuur. 

EKA tudengite valgusinstallatsioonid hingestavad kunagi elus olnud  ja oma peatset uut funktsiooni ootavaid mastaapseid ja sakraalselt mõjuvaid muinsuskaitse all olevaid endise tehase hooneid. 

Krulli kvartal oma põnevas arendusfaasis on ärkamas taas ellu. TMW algusega juhatatakse sisse esimene hooaeg, mil kvartal on oma terviklikkuses üldsusele esmakordselt avatud. Spetsiaalselt Krullile loodud valguse ja heli integratsioonis sünnib kogemus, kus külastaja rändab läbi terve Krulli kvartali ning samal ajal oma elu mälestuste. Nende kuma võtab kuju, imendub, aurab, voolab, lainetab, sillerdab, helgib ja paistab läbi. Unustamatu tuleb ilmsiks, selle hoidja akendesse tekib taas elu. Aegadetagune lugu helendab kui valgusallikas, hoides ja kaitstes nii sisemisi kui väliseid peegeldusi, valgustades põnevat teed tulevikku.

Osalevad tudengid: Saskia Krautman, Frank Kuresaar, Karl Perens, Triin Indlo, Madli Rööp, Eva Maria Põldmäe, Triinu Väikmeri, Kadri Vahar, Anna Minchenkov, Aasa Ruukel, Elle Lepik, Vivian Ilves, Katriin Maitsalu, Laura Susanna Lätte ja Annika Emilie Viigand.

Kursuse juhendaja: Elo Liiv

Valgusraja arhitektuurse valgustuse on loonud MTÜ Valgusklubi

Näituse avamine toimub 11.05.2023 kell 21:00
Installatsioonid on nähtavad öisel ajal, peale päikese loojangut

Täname toetajaid: KULKA, Tallinn Music Week, MTÜ Valgusklubi, MicroWatt OÜ, Meeskond OÜ, Krulli Kvartal AS.

25. aprillil kell 16.30 teeb prof Andres Kurg EKA töötajatele ja tudengitele eraldi ekskursiooni Arhitektuurimuuseumi näitusel “Prognoos ja fantaasia: piirideta arhitektuur 1960-1980. aastatel”.

“Prognoos ja fantaasia” uurib tulevikuutoopiate, ennustuste ning arhitektuuri- ja kunstifantaasiate kohtumispunkti 1960.-1980. aastatel. Näitusel on väljas tööd, mis tõukuvad uuest sõjajärgsest tehnilisest reaalsusest, ent viivad seda edasi ootamatutesse suundadesse: ennustavad arvutiseerunud ühiskondades töö asendumist mängude ja kollektiivsete lõbudega, pöörduvad masina loogikast lahti öeldes müütide ja romantilise inimesekujutuse juurde või otsivad kosmose vallutamise asemel jälgi sealsetest tsivilisatsioonidest. Mõõdetavuse ja teadusliku planeerimise, elu ja töö lahutamise utoopia vahetas välja terviklikkuse taotlus masina ja looduse, mõistuse ja keha vahel. Need projektid on tehniseerunud maailma edasiarendused, iroonilised ja kohati absurdini viidud olukorrad, mis esitavad ratsionaalse maailma kriitikat ja kõnelevad modernse ühiskonna vastuoludest, näidates samas selle ideelist horisonti – millest üldse saab fantaseerida.

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. kevadel pealkirja all “Arhitektuuri päästikud”. Teema paneb mõtisklema arhitektuuri põhjuste üle tuues Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri loomise tõukejõude ja selle tegemise vahendeid.

4. mail kell 18 analüüsib kirjanduse ja arhitektuuri seoseid Klaske Havik loenguga “Ridade vahel. Poeetiline kujutlusvõime arhitektuuris”. Loominguline kujutlusvõime on iga looja, ka arhitekti üks olulisi tööriistu. Klaske Havik uurib näidete varal, kuidas selline poeetiline vahend töötab, kuidas mõned võtmemõtlejad ja arhitektuur seda kontseptualiseerivad.

Klaske Havik on arhitekt, teadlane ja kirjanik. Ta on Delfti TU arhitektuuriprofessor, analüüsi- ja kujutlusmeetodite õppetooli juhataja. Soodustades ühiskondlike probleemide lahendamiseks arhitektuuri kirjanduslikku lähenemist, on ta avaldanud paljude muude toimetatud raamatute ja artiklite hulgas ka raamatu Urban Literacy. Reading and Writing Architecture  (2014). Ta oli arhitektuuriajakirjade de Architect ja OASE toimetaja ning algatanud ajakirja Writingplace Journal for Architecture and Literature väljaandmise. Haviku kirjanduslooming on ilmunud luulekogudes ja kirjandusajakirjades.

Ta juhatab rahvusvahelist ja interdistsiplinaarset võrgustikku EU COST Action Writing Urban Places. New Narratives for the European City, mis otsib kohalike narratiivide uurimise kaudu sotsiaalselt kaasavamaid linnapaiku. Eestis on Klaske kirjutanud ajakirjadele Maja ja Ehituskunst ning kuulunud ka EKA lõputööde komisjoni.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal õppeaastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut.

Loengud on mõeldud kõikide erialadele, mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Andres Ojari

Loengu sündmus Facebookis

Avatud loengute koduleht: https://www.avatudloengud.ee/

Arhitektuuriloengud YouTube-is: https://www.youtube.com/channel/UC4u0yHXM1KbrV6RnTa-D6fw

Lisainfo:

Tiina Tammet

arhitektuur@artun.ee

+372 642 0071

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. kevadel pealkirja all “Arhitektuuri päästikud” (Triggers of Architecture). Teema paneb mõtisklema arhitektuuri põhjuste üle tuues Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri loomise tõukejõude ja selle tegemise vahendeid.

 13. aprillil kell 18 astub EKA aulas lavale Pascal Bronner loenguga “57 milligrammi grafiiti”.

Oma ettekandega annab ta ülevaate oma uurimistööst “Droame” kohta – liitvaldkonnast, mis ühendab joonistamise füüsilisuse erinevate ajumõtiskluste vormidega, mida protsess esile toob. “Püüdes konstrueerida paberile reaalseid, täielikult grafiidist valmistatud ruume, uurin seda haaravat metafüüsilist maailma ja samas selle füüsilist väljendust – need mõlemad eksisteerivad joonestuslaua miniatuurse ruumi ja mõistuse vahelisel piirialal,” kirjeldab ta oma tööprotsessi.

Pascal Bronner on Greenwichi ülikooli arhitektuuri vanemõppejõud. Ta sündis Malaisias, kasvas üles Saksamaal ja kolis 2000. aastal Ühendkuningriiki, kus elab ja töötab siiani. Ta õppis Londonis kujutavat kunsti Central St. Martinsis ja arhitektuuri Bartlettis, UCLis. Pascal on pälvinud joonistamise eest mitmeid auhindu (RIBA pronksmedal, Serjeanti auhind, Fitzroy Robinsoni joonistusauhinnd ja Banister Fletcheri medali). Pascal on ettevõtte FleaFollyArchitects kaasasutaja ja on praegu RMIT-is doktoriõppes, kus ta uurib ja lahkab oma joonistamispraktikat.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal õppeaastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut.

Loengud on mõeldud kõikide erialadele, mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Andres Ojari

Loengu sündmus Facebookis.

Avatud loengute koduleht: https://www.avatudloengud.ee/

Arhitektuuriloengud YouTube-is: https://www.youtube.com/channel/UC4u0yHXM1KbrV6RnTa-D6fw

Lisainfo:

Tiina Tammet

arhitektuur@artun.ee

+372 642 0071

4. aprillist alustab EKAs Tallinna Ülikooli tudengite Paul Raua (Võrdlev filosoofia MA) ja Markus Saare (Kirjandusteadus MA) eestvedamisel filosoofiaseminar, kus arutatakse Prantsuse filosoofi Gilles Deleuze’i teooriate ja mõistete üle.

Deleuze on mõtleja, kelle jaoks on tohutult olulised filosoofia seosed võimalikult paljude teiste ja erinevate distsipliinidega (alustades kunstist ja kirjandusest ning lõpetades matemaatika ja bioloogiaga), mistõttu on arutelu sihiks just interdistsiplinaarne filosoofia. See tähendab, et teretulnud on kõiksugu pikemad kõrvalepõiked kunsti ja muude kultuurivaldkondade, aga ka reaalteaduste juurde.

Igasugune tekstide kaasa lugemine on täiesti vabatahtlik (ehkki muidugi rõõmustav) ja Deleuze’ist (ega filosoofiastki) midagi teadma ei pea, sest Deleuze kipub olema ähmane igas keeles ja igal ajal.

Seminar toimub kuuel kevadisel teisipäeval kell 18.00 ruumis A202 ning iga kord võetakse ühiselt luubi alla mõni teema või mõiste, mida Deleuze põhjalikumalt käsitlenud on.

Saame kokku:

4. aprillil

18. aprillil

9. mail

16. mail

23. mail

30. mail 

9. märtsil kl 18 annab arhitekt ja urbanist Marcel Smets loengusarja esimese loengu Kaasaegne taristumaastik (The modern landscape of infrastructure). Kuna peamised avalikud investeeringud on tänapäeval pühendatud taristute rajamisele, peame käsitlema maanteid, raud- ja kergliiklusteid jt mitte ainult transpordisoontena, vaid pigem olulise avaliku ruumina. Loengus visandatakse, kuidas infrastruktuuri projekteerimine on liikunud algselt arhitektuurilväljalt inseneriprojektiks, ja selgitada, miks see areng on tänapäeval tagasi pöördumas. Smets tutvustab paradigmasid, mis domineerivad tänasel infrastruktuuri kujundamise maastikul.

Reedel 10. märtsil kl 11.30 toimub Marcel Smetsi raamatu “Foundations of Urban Design” (2022) tutvustus ja avatud seminar 4. kursuse arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengitega EKA 4. korruse aatriumis (A400).

Kõik on oodatud!

Loengud on mõeldud kõikide erialadele, mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

Marcel Smets on Leuveni Ülikooli emeriitprofessor, kes on õpetanud linnaplaneerimist Leuveni Ülikoolis ja Harvard GSD-s. Urbanistina on ta olnud oluliste linnaliste ümberehituste, nagu Leuveni raudteejaama piirkond, Nantes’i saare, Antwerpeni ringi oluliste sõlmpunktide peaarhitekt. Marcel Smets on töötanud avalikus sektoris Leuveni linna ruuminõunikuna (1995–2001) ja Flaami riigiarhitektina (2005–2010) ning juhtinud olulisi linnaehituse projekte Brüsselis, Rouenis, Genovas, Oportos ja Coneglianos. Avaldanud mitmeid artikleid ning raamatuid, millest viimaste seas on „The Landscape of Contemporary Infrastructure“ (2010–2016, koos K. Shannoniga) ja “Foundations of Urban Design” (2022).

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal õppeaastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Andres Ojari

www.avatudloengud.ee

https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

9. märtsil kl 16.00 peab EKA aulas arhitektuuriloengu energiatõhusatest fassaadidest Thomas Eschenbach, Priedemann Facade-Lab GmbH arendusdirektor.

25-aastase fassaaditööstuse kogemusega inseneri ettekanne “Active Cavity Transition (ACT) Facade – transparency made energy-efficient” käsitleb kaasaegsete hoonefassaadide igas mõttes efektiivseid lahendusi. Vaatluse all on fassaadide ehituslikud eripärad, ruumisäästvus, energiakoormus, ehitusefektiivsus, valgustus ja temperatuurimõjud ning renoveerimislahendused, millega kaasaegne arhitekt projekteerides silmitsi seisab.

ACT tehnoloogia ühendab traditsiooniliste alumiiniumprofiilidest soojapidavate fassaadide eelised kaasaegsete valgustus-, õhuvahetuse- ja temperatuurilahendustega kokku täiesti uude süsteemi, mis tunduvalt vähendab investeeringuid ja ekspluatatsioonikulusid

Priedemann Fasade-LAB on kompetentsikeskus, mis osaleb aktiivselt unikaalsete tehnoloogiate väljatöötamisel ning tehes koostööd teadusasutuste ja erialaliitudega, suunab praktikas fassaadide ehitustulevikku.

Loeng on mõeldud arhitektuurivaldkonna tudengitele ning professionaalidele. Loeng toimub EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

22. veebruaril taasavatakse Ülemiste City Öpiku majas pop-up näitus “REKrulli: rekonstrueerides ruumikultuuri”, mis avati esimest korda eelmisel aastal Uus Euroopa Bauhaus’i festivali satelliitüritusena, Krulli kvartalis, Tallinnas. 

REKrulli superstuudio eesmärgiks oli Eesti Kunstiakadeemia tudengitega arendada jätkusuutlikest materjalidest paindlikku arhitektuuri, mis põhineb digitaalsel disainil ja -valmistamisviisil. Stuudio raames uuriti tavapärasest korteriühistu omandimudelist erinevaid kooselamise viise. Sihiks on seatud välja töötada kaasaegsed, kohandatavad ja tõhusad hoonekonstruktsioonid, kvaliteetsete ja hea keskkonnamõjuga ruumide loomiseks.

EKA arhitektuuriteaduskonna värske dekaani Sille Pihlaku sõnul on “Rekrulli näitus oluline näidisprojekt, sellest kuidas suured arendused saaksid innovatsiooni ja teadust veel enne detailprojekti planeeringut kaasata. Lihtsamalt öeldes, meie erksad tudengid küsivad õigel ajal õigeid küsimusi ja saavad läbi selle suunata arendusplaanide kulgu. ReKrulli on üks nendest lahendustest, mille abil uurisime, kuidas soovime koos elada? Küsisime endalt, kas saaksime jagada kaugelt rohkem ruume, kas saaksime kütta ja jahutada tervet kvartalit 100m ujumisbasseiniga? Seda kõike tehes, kas ka õpetajad ja tuletõrjujad saaaksid endale sellises eluruumis endale korterit lubada? Nii pragmaatiliselt kui poeetiliselt teemale lähenedes, jõuame tuleviku kooselu ruumini, millest on igal linnajao esindajal, ärksal kogukonnaliikmel ning arendajal midagi kaasa võtta.”

REKrulli superstuudio toetab EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK käimasolevat uurimisprojekti “sLender”, mis uurib, millist tüüp-kortermaja Tallinn täna vajab ning kuidas lahendada uus kortermaja Eesti puidutööstuse ning arhitektide kõige paremaid teadmisi rakendades.

Rauno Mätas, Mainor Ülemiste juhatuse liige ja arendusjuht, lisab: “On äärmiselt tänuväärne, et EKA tudengid on REKrulli stuudio raames läbi puitarhitektuuri tegelenud niivõrd oluliste teemadega nagu ringmajandus, modulaarsus, privaatne ja jagatud ruum ning vaimne tervise.  Nimetatud teemad kattuvad Ülemiste City väärtustega ning loodetavasti leiame nii mõnegi idee käesolevatest projektidest, et neid Ülemiste City elukondliku hoonestuse planeerimisel silmas pidada ja ellu viia.“
Seekordne puitarhitektuuri võimalusi presenteeriv näitus on loogiline jätk Ülemiste linnaku püüdlustele – luua põnevat ja jätkusuutlikku linnaruumi.
Mainor ASi juhatuse esimees Kadi Pärnits lisab: “Aasta tagasi käsitleti Ülo Pärnitsa nimelise stipendiumifondi raames puidust korrusmajadega seonduvaid väljakutseid koostöös TalTechiga. Oleme väga rõõmsad, et EKA-ga sõlmitud koostööleping leiab linnakus rakendamist nii erinevatel ja viljakatel viisidel.”

Avamisel võtavad sõna, lisaks Kadi Pärnitsale, Sille Pihlakule, Rauno Mätasele ka Eesti Puitmajaliidu tegevjuht, Annika Kadaja ja näituse kuraatorid Helin Kuldkepp ja Mattias Ots.

REKrulli 2022. aasta näitusest EKA veebis

pakk.artun.ee