Rubriik: Arhitektuuri­teaduskond

5. septembril, 2022 korraldab Eesti Kunstiakadeemia kahe esinejaga avatud loengu, kus ühe laua taga saavad kokku akadeemiline teadmine ja ettevõtluskogemus, et lahata üht Eestis ja Euroopas olulist teemat – eluasemekriisi. Vestlus/loeng toimub Põhjala tehase Botik baaris Tallinnas. Uksed avatakse 17.30, sündmus koos otseülekandega algab kl 18.

Eesti Kunstiakadeemia poolt on laval arhitektuuriteaduskonna dotsent Dr Sille Pihlak, Itaaliast saabub Tallinnasse Sara Paganin, sotsiaalmajade valdkonna juht, Finanziaria Internazionale Investments SGR SpA, Conegliano/Milano. Vestlust suunab moderaatorina Madle Lippus, Tallinna linnaplaneerimisküsimuste eest vastutav abilinnapea.

Kinnisvara-hinnaralli on suuremates Eesti linnades tekitanud olukorra, kus taskukohase hinnaga elupinda ei jätku piisavalt ei üürimiseks ega ostmiseks. Eriti keerulises olukorras on väiksema sissetulekuga leibkonnad ning kui nad on sunnitud kolima tööpaikadest kaugemale, kus eluasemed on odavamad, tekib omakorda suurem surve linna transpordivõrgule ning suureneb linlaste ja linna ökoloogiline jalajälg.

20. sajandi alguses kujunes Tallinnas välja nn Lenderi maja tüüpprojekt, mis pakkus võimalust ehitada taskukohaseid ja vajadustest lähtuvaid eluasemeid värskelt linna kolinud inimestele, ent täna meil sellist lahendust ei ole. Kuid kas võiks olla? Kuidas luua taskukohase kogukonna-kortermaja tüüpprojekt ja mida see eeldaks nii arendajatelt, kogukondadelt endilt kui kohalikult omavalitsuselt ja riigilt? Kuidas luua olukord, kus ka tuletõrjuja ja õpetaja jaksaksid elada Kadriorus, Kalamajas või kesklinnas? Mida peaks elamise mudelis muutma – arhitektuuriliselt – et eluase muutuks taskukohasemaks, kuidas ruumi jagama? Sellest räägime 5. septembril, analüüsides Itaalia kogemusi, kaaludes kaasaegse arhitektuuri ja ehitustehnoloogia võimalusi ja otsides dialoogis lahendusi, mis võiksid sobida Tallinnas. 

Teema asjakohasusest annab tunnistust asjaolu, et Euroopa Liidu suurima, Mies van der Rohe arhitektuuripreemia 2022. aasta seitsmest finalistist kaks olid puidust ehitatud kogukonna-korterelamute projektid: La Borda ühistuelamu Barcelonas ja 85 sotsiaalkorteri projekt Cornellàs. Ka Eestis on juba kogukondi ja arendajaid, kes on võtnud peaeesmärgiks tihedamate, sidusamate, ja läbi selle, vastupidavamate kogukondade loomise.

Loeng on avatud kõikidele huvilistele, ent eriti on oodatud kogukondade eestvedajad, kinnisvaraarendajad, linnaplaneerijad, arhitektid ja sisearhitektid ning kohalikus omavalitsustes planeeringutega tegelevad ametnikud.

Avalik kaksikloeng toimub Transform4Europe projekti raames: seitsmest ülikoolist koosnev T4EU tegutseb Euroopa Ülikoolide Initsiatiivi all, eesmärgiga muuta – Euroopa väärtustele ja identiteedile tuginedes – Euroopa haridust konkurentsivõimelisemaks. Transform4Europe projekti fookuses on eelkõige just digipöörde ja diginutikate piirkondade küsimused, keskkonnaproblemaatika ja jätkusuutlikkuse kasvatamine, ühiskondlik areng, kogukondade kasvatamine ja kaasamine. Kõikide nende teemadega haakub ka 5. septembril Tallinnas lahatav eluasemekriisi-küsimus. 

Rohkem infot: http://www.transform4europe.eu 

EKA kodulehel eesti keeles: https://www.artun.ee/akadeemia/rahvusvaheline/t4eu  

Loeng toetab EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuses PAKK käimasolevat uurimisprojekti sLender, mis otsib kaasaegset käsitlust eelpoolmainitud Lenderi tüüp-kortermajale.

Botikust toimub otseülekanne nii Facebooki kui YouTube-i, kuid põnevama arutelukogemuse saab kindlasti kohale tulles. NB! Loeng on inglise keeles.

Visuaal: Krulli superstuudio (juhendajad Sille Pihlak, Siim Tuksam, Karin Bachmann, Adam Orlinski), tudengite tööd

Sündmus on kaasrahastatud Euroopa Liidu Erasmus+ programmist.

Miks on eluasemekriis probleem? Mis on Transform4Europe projekt? Loe teemast lähemalt.

Eesti Kunstiakadeemia korraldab 6. septembril 2022 innovatsiooni ja digitaalse reaalsuse võimalusi lahkava konverentsi, kus arutleme nii ruumi, arhitektuuri, loomingu, innovatsiooni kui ka disainihariduse tuleviku üle digireaalsuse ajastul.

Konverentsil osalemine on tasuta, ent palume end kindlasti eelnevalt registreerida.

AJAKAVA / PROGRAMM

Eelmine EKA arhitektuuriteaduskonna digireaalsust lahkav konverents toimus 2019. aastal. Vahepeale jäänud aastatel on maailm meie ümber muutunud – paljude arvates pöördumatult. Pandeemia tabas maailmamajandust ja kultuuri enneolematu jõuga, sundides kõiki oma elu-, äri- ja meelelahutusharjumusi uuesti üles ehitama. Maailma lukusolek katalüseeris e-kaubandust, kaugõpet ja -tööd, aga ka kõiki digitaalseid platvorme. Digireaalsuse uuendused kogusid hoogu ja on nüüdseks muutunud täiesti uute võimaluste allikaks.

Sündmus Facebookis.

Innovatsiooni mõiste kiirgab täna läbi kogu majanduse ja kultuuri. On väidetud, et selleks, et innovatsioon oleks radikaalne, peab see olema disainipõhine. Näeme loogilisi samme loovusest ja leiutamisest disainini ja uuendusteni meie elus. Võib oletada, et viimastel aastakümnetel kõrgelt propageeritud disainmõtlemine oli veidi ennatlik. Alles nüüd, digireaalsuse tekkimisega, on see saanud oma täieliku tähenduse – digitaalsete platvormide kaudu muutub enamus inimtööst eeldisainituks.

Konverentsi peaesinejana mõtestab innovatsiooni prof dr Roberto Verganti loenguga “Design-Driven Innovation and Radical Invention of Arts”. Konverentsil astuvad üles Emil Adamec (Brno Tehnikaülikool, Univerzita Karlova), Gao Xu (Taiyuani tehnoloogiaülikool), Cheng Lu (Cardiffi ülikool), Max Eschenbach ja prof dr Oliver Tessmann (Darmstadti tehnikaülikool), prof Roemer van Toorn (UMA kõrgem arhitektuurikool), dr Siim Tuksam(Eesti Kunstiakadeemia) ja Martin Melioranski (Eesti Kunstiakadeemia). Sessioone modereerivad professor Toomas Tammis ja professor dr Andres Kurg. Paneelvestlust modereerib dr Jüri Soolep.

Konverents toimub alati pilguga tulevikku vaatava Tallinna arhitektuuribienaali TAB 2022 raames.

Konverentsi kohta saab lähemalt lugeda siit

Konverentsi toetavad EKA, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Euroopa Regionaalarengu Fond.

Eesti Kunstiakadeemia fuajee trepistikul  toimub 18. augustil kell 18 Poola Arhitektide Liidu näituse „Masters of Architecture“ avamine ja sellele järgneb vestlusring Poola ja Eesti arhitektide osalusel.

Vestlus keskendub arhitektuurivõistluste korraldamisele Poolas ja Eestis, arhitektide ja ametkondade koostööle ruumiloomes ning arhitektide töö tulevikule. Vestluses osalevad Małgorzata Pilinkiewicz (Poola Arhitektide Koja president 2018–2022), Tomasz Studniarek (Poola Arhitektide Liidu Katowice sektsiooni president 2003-2009) ning Eesti poolt EALi juhatuse liige Aet Ader, eestseisuse liige Katrin Koov ja EALi president Andro Mänd. Vestlus toimub inglise keeles, seda modereerivad Justyna Boduch ja Wojciech Fudala Poola Arhitektide Liidu Katowice sektsioonist.

„Masters of Architecture“ on arhitektuuriteemaliste loengute sari, mida korraldab Poola Arhitektide Liidu Katowice sektsioon (SARP Katowice) ja näitus on kokkuvõte sarja raames toimunud üritustest. Loengusarja alustati aastal 2004 ja oli algselt kavandatud vaid 5-osalisena, kus esinevad arhitektid viiest suuremast Euroopa pealinnast. Londoni, Berliini, Pariisi, Viini ja Amsterdami teemaliste loengute vastu oli huvi kohalike arhitektide ja arhitektuuriüliõpilaste seas aga nii suur, et ainus võimalus oli sarja jätkata. Loengud toimuvad tänaseni ja on juba mõjutanud sadade arhitektuuriüliõpilaste haridust, kes on saanud juurdepääsu palju laiemale teadmisteringile kui nende eelkäijad. Aastatel 2004-2020 on Katowice linn võõrustanud üle 70 arhitekti kogu maailmast, nende seas mitmeid nimekate arhitektuuripreemiate laureaate. Rändnäitus koosneb 70 kettast, millest igaüks esindab üht arhitekti, kes Katowicet külastas ja oma teadmisi Poola publikuga jagas.

Ürituse info EALi kodulehel.

Juba eelmisel suvel alustasid EKA sisearhitektuuritudengid Vilsandil saare uut kolumbaariumi tähistava installatsiooni PESA ehitamist. Nüüd olete väga oodatud PESA pidulikule avamisele 12. augustil kl 17, et uue maamärgi valmimise üle koos saareelanike ja tudengitega röömustada.

PESA on EKA sisearhitektuuri 1. kursuse tudengite loodud ning suvise ehituspraktika käigus valmis ehitatud õppeprojekt. Koolitöö käigus just Vilsandi jaoks välja töötatud ideede välja valitud PESA (autor Trine Tõniste) on möeldud maamärgiks ja teetähiseks Vilsandi uuele kolumbaariumile – PESA vormi juurt võib otsida Vilsandi pikast linnuriigi-ajaloost, ent maapinnast välja kaarduvale vormile võib iga tulevasse rahupaika sammude seadja teisigi pöhjendusi leida.

Vilsandile pääseb laevaga Kihelkonna lähedal asuvast Papissaare sadamast – kes ei liigu oma laevaga, siis sõita saab liinilaevadega, mille graafiku leiate siit: https://www.saarelaevapiletid.ee. 

Vilsandil leiate tee Vikati sadamast PESA juurde siit.

PESA valmis Vilsandi saare kogukonnale MTÜ Vilsandi Külaseltsi, Eesti Kultuurkapitali, EKA, Laasi talu, Jaan ja Margit Tätte, Sven ja Katrin Honga, Raido ja Harri Hiiuväina, Neeme Ranna toel. Me täname!

Juhendajad Ardo Hiiuväin, Tõnu Kalpus ja Ahti Grünberg, insener Tõnis Agasild, konsultant Avo Tragel

Tudengid: Trine Tõniste, Harold Kiisler, Auli Vaino, Laura Pormeister, Hanna Loora Arro, Roger Matthias Laas, Elisabeth Perk, Aurelia Minev, Markus Sirg, Karl August Johannes Pedoson, Hanna Maria Kruusmaa

Kohtume Vilsandil!

EKA sisearhitektuuri osakond

EKA arhitektuuritudengid ehitavad 18.-28. juulini Tartus Emajõe kaldal Atlantise maja naabruses avalikuks kasutuseks mõeldud puidust varjualust KINO ja terve ehitusperioodi ajaks on tartlastele ja linnakülalistele vaatamiseks väljas varasemate aastate varjualuseid tutvustav näitus (aastatest 2006-2021).

Kiirusta kohale, saad ka ehitusprotsessi piiluda. Ja KINO avame 29. juulil kl 17!

Tänavused arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistritööde kaitsmised toimuvad 2. ja 3. juunil Eesti Kunstiakadeemias ruumis A501.

Tänavu kaitseb oma lõputööd erakordselt palju noori arhitekte – 23!

Kuulata-vaadata saab kohapeal ja ka  zoomi vahendusel

AJAKAVA

2. juuni

9.00-9.40 MARI POOM  “Elada linna taga. Alternatiivid valglinnastumisele ja võrgustikupõhine avalik ruum”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann

9.40-10.20 MARKUS MAASING “Valglinnastunud mitte-kohast kompaktse kohani”. Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann

10.20-11.00 MIA MARTINA PEIL “Vesse – tööstusalast sidusaks linnaruumiks”. Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann

11.00 – 11.15 kohvipaus

11.15-11.55 MARIE ANETTE VEESAAR “Koolilähedane liikuvusruum Tallinnas Südalinna kooli näitel”. Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann

11.55-12.35 LAURA PINT “Elu Keldrimäel. Kasutamata ruumi võimalused”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann

12.35-13.15 PATRICK BARBO “Romantika maitsestamine”. Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann

13.15 – 14.15 lõuna

14.15-14.55 JOANNA LÄTTEMÄGI “Valuoja kogukonnakeskus. Viljandi Lossimägede ja Ugala teatri vahelise ala aktiviseerimine olevate hoonete taaskasutuse kaudu”. Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann

14.55-15.35 KARIN LAOS “Elamise ruum. Ettepanek”. Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann

15.35-16.15 LAURA ROHTLAAN “KURU ruum: elamu moodullahendus”. Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann

16.15 – 16.30 kohvipaus

16.30-17.10 GREGOR JÜRNA “Paik. Sihitud skaleeritavad muutused I-464 tüüpi suurpaneelelamu programmis”. Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann

17.10-17.50 MARKUS VARKI “Arhitektuurne sisend digiteisiku edasiseks arenguks. Spetsifikatsioon”. Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann 

18.00 – ca 19.30 diskussioon ja esialgne hindamine

3. juuni 

9.00-9.40 ENELI KLEEMANN “Kodu kontoris Kogukonna juhitud elamumajandus Maakri kvartali näitel”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann

9.40-10.20 LIISA ØSTREM “Neljas koht – sallivust toitev ruum”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann

10.20-11.00 JORNAS- TOOMAS IISAK “Pärnu Kalamehe Loometehas. Pärnu õlletehase taasmõtestamine”. Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann

11.00 – 11.15 kohvipaus

11.15-11.55 JOHAN KIRSIMÄE “Kuidas (taas)aproprieerida formaalset ruumi. Kriitilised suunised Soodevahe Pilpaküla näitel”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann

11.55-12.35 PAMELA KRISTIN KAJAKAS “Hääbumise variatsioonid keskuse ABC-5 näitel”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann

12.35-13.15 RUUBEN-JAAN REKKOR “Toe loomine maastike, hoonete ja kogukondade tugevdamiseks – tegutsemine Pärnu jõe keskjooksul”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann

13.15 – 14.15 lõuna

14.15-14.55 SASKIA EPP LÕHMUS “Kohanev kohandamine. Madara kasvukoha aeglane planeerimine”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann

14.55-15.35 ANNA SMETANINA “Kollektiivsuse sekkumine. Korterelamurajoonide kollektiivse tegutsemise loomine kasutades hoonete vahelisi ruume”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann

15.35-16.15 RA MARTIN PUHKAN “Sotsiaalselt jätkusuutlik Pelguranna”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann

16.15 – 16.30 kohvipaus

16.30-17.10 TRISTAN KREVALD “Paljassaare triiv”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann

17.10-17.50 LILL VOLMER “Lävi-ruum. Kollektiivse tegevuse ruumid Sillamäel”. Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann

17.50-18.30 MERILIN KAUP “Praktilised utoopiad”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann

18.40 – ca 20.00 diskussioon ja hindamine

ca 20.00 – 22.00 hinnete teatavaks tegemine, komisjoni kommentaarid ja tagasiside

10:00-10:10 Introductions

10:10-11:10 (EEST)

Luisa Fernanda Ayala Torres

Precariousness in the Transformation of Labour: Through Working Class Identity in the city of Turin

Between the 1960s and 1980s, nine million Italians migrated from the agricultural regions of Italy to the productive areas of Turin, shaping the periphery of the city from a rural to an industrial area. The Post-War economic boom provided jobs in the northern plants, giving life to a workers’ hegemony and demographic, social, and cultural transformation. This socioeconomic transformation that affected the organisation of workers, labour, political activity, and society in general, was manifested in two cases. The Palace of Labour, an avant-garde building intended to celebrate the struggles of the working class with an exhibition focused on “man and his progress”, and the case of Mirafiori Sud, a working class neighbourhood symbolising the association of workers. In this way, this thesis explores the identity of the working class in the contemporary city of Turin, where security in neoliberal times no longer needs the scope of the protective techniques of the liberal social State, and as a consequence precarization is now the norm. This is reflected in the transformation of labour manifesting itsel through productive connection with others, where labour is not purely characterised by the increasing capitalization of social life but is effectively reflected with others, producing new social relations.

Examined by Alberto Vanolo (University of Turin) and Aro Velmet (University of Southern California)

11.15-12:15 (EEST)

Mira Samonig

the matter of right-wing populism in Polish LGBT-free zones; towards a with-standing xenourbanism?

Almost a third of Poland had been declared an ‘LGBT-free zone’ in 2020, stigmatizing the LGBTIQP+ community as a threat to Polish identity; this labeling remains a reality for many Polish towns. In this thesis, I am turning towards the concept of the ‘LGBT-free zones’ as a case to investigate the material reality of right-wing populism. I seek to develop a third position to a historical or new materialist understanding in order to investigate such material reality. By that, the ways values find physical expression and thus possibly mobilize oppressive attitudes into ever new futures ahead are traced. It becomes quite evident that the way structures of oppression are advanced and maintained within the public realm exists quite dominantly in everyday narratives. In a bottom-up manner, right-wing populism is advanced on the street; yet, it is by far not perceived by everyone. This marks the entry point for sketching out a possible approach to how the discipline of urbanism could position itself in social struggles. Drawing on Helen Hester’s Xenofeminism, the thesis introduces the concept of xenourbanism describing urbanism based on the conceptual notion of solidarity without sameness. I argue that the notion of xeno- as a prefix attached to urbanism focuses on an inherent transformational potential within the current, rendering a perceived unarming reality into a weapon of contestation and by that suggesting trajectories away from paralyzing no-alternative narratives.

Examined by Piotr Plucienniczak (Warsaw Academy of Fine Arts) and Helen Runting (Secretary)

12:25-13:35 (EEST)

Zahaan Khan

Tourism-Led Gentrification: The Case of Dal Lake in Kashmir

The dissertation explores tourism-led gentrification, its causes and the impact on the communities living in and around the ecologically-sensitive region of Dal Lake in Kashmir. The dissertation employs methodological triangulation using interviews, survey and policy document analysis, as methods. The policy document in question is the Srinagar Master Plan 2035 issued by the Srinagar Development Authority. Analysing the correlation between tourism and gentrification in a conflict-torn region and using displacement as a conceptual lens, the thesis maps the socio-cultural and economic aspects of touristification especially in relation to the everyday lives of the communities. The dissertation employs a two-pronged analytical approach by using two categories – land milieu and water milieu – to foreground the patterns and impact of gentrification in and around the lake. The analysis of the land milieu concerns itself with a detailed exploration into Boulevard, the long promenade along the lake’s periphery. It further discusses holiday rentals and issues of mobility and maps the city’s land-use patterns particularly in relation to expansion along the lake’s periphery. The study of the water milieu, on the other hand, is an exploration into the historical houseboats of Kashmir and the local hanji (or haenz) community; foregrounding the issues concerning policies of renovation and relocation of

houseboats. The dissertation also delves into the government’s land use and tourism-driven development plans around the lake, especially post abrogation of

Article 370 of the Indian constitution that gave ‘special status’ to the region.

Examined by Dr Mathew Varghese (Mahatma Gandhi University) and Karlis Ratnieks (EKA)

13:35-14:25 Lunch

14:25-15:25 (EEST)

Egemen Mercanlioglu

THE WORK OF A RIFT: Kanal İstanbul and Turkey’s Authoritarian Neoliberalism

Turkey under the leadership of Recep Tayyip Erdoğan and his Adalet ve Kalkınma Partisi was touted as a paragon of neoliberalism and a burgeoning democracy until the late-2000s. Two decades later, the positive portrayals of the country have decidedly shifted. Turkey is now considered to have retreated from neoliberalism; an emblematic case of authoritarian turn. However, this thesis rethinks authoritarian governance as the kernel of the Erdoğan-led AKP’s brand of neoliberalism. It does so by focusing on a to-be-built urban megaproject, Kanal İstanbul—a 45-kilometer long man-made waterway, aiming to locate İstanbul as a signature node in the global web of flooding money and commodities. Using the megaproject as a lens, the thesis shows how neoliberal reforms in the early-2000s have propelled İstanbul and the construction sector as financial growth generating engines of the country. Subsequently, these

reforms have buttressed contemporary coercive governance structure and a megaproject spree in the city. Finally, the thesis briefly explores a recent but growing counter-hegemonic contestation against Erdoğan and his Kanal İstanbul, posed by the mayor of İstanbul. The thesis does not give a final verdict but explores whether or not this challenge proposes an alternative to authoritarian neoliberalism.

Examined by Dr Cemal Burak Tansel (Newcastle University) and Mattias Malk (EKA)

15:30-16:30 (EEST)

Deniz Taskin

Architecture as a Practice of Care: Case Studies of Women’s Care-Based Architecture Practices

Care as a concept is becoming more crucial in architecture and urban practice as a result of the COVID-19 pandemic’s unpredictable spatial, social, and political circumstances. The attitude of urbanized capitalism towards contemporary urban problems and its refusal to acknowledge the urgency of the climate crisis result in uncaring urban practices. The important position of architecture as a measure for assessing our place in the ecosystem and the role of architects and related disciplines in determining with whom we live together requires them to reconsider the values and priorities that drive their practice. This thesis unpacks care as a concept and ethical practice through a feminist lens by focusing on the notion of “configuration of care,” which refers to how architects express their ethical and political objectives by arranging human and nonhuman materials to achieve caring relationships in urban spaces. (Suchman 2012). It does so by focusing on the practices of women from the field of architecture and related disciplines whose contemporary practice foregrounds care and employs feminist care ethics: Careful Mapping by Spolka, Performing Architherapy by Erika Henriksson, Mutfak (Kitchen) by Merve Bedir, The Blind Alley by Elin Strand Ruin. The thesis explores certain commonalities and recurring patterns of thought in how the practitioners’ encounter and apply feminist care ethics. Finally, it discusses the potential and limits of incorporating feminist care ethics into architecture practice, as well as the potential for architectural practice to become care practice.

Examined by Agata Marzecova (EKA) and Henriette Steiner (University of Copenhagen)