Rubriik: Arhitektuuri­teaduskond

“Teateid väljalt” on Eesti Kunstiakadeemia Urbanismi magistrantide töötoa tulemuste esitlus, kus arutletakse linnaruumisekkumiste üle uurimismeetodi aga ka ühiskondliku harjutuse ja kodanikuõigusena.

Esitluse raames võetakse kokku ja peegeldatakse käepäraste vahenditega linnaruumisekkumiste loomise protsessi ja ka seda, kuidas neid sekkumisi Tallinnas vastu võeti. Projektid käsitlevad laia spektrit teemasi infrastruktuuri, avaliku ruumi, hoole, hoolduse ja sotsiaalse vastutuse vallast ning T1 ostukeskuse, Majaka kandi tasustamata naistöö, avaliku ruumi eraturve ja Tallinna uute rattaradade näidetel. Ühtlasi tuleb teemaks EKKMi asutuse roll avalikus ruumis.

Olete soojalt oodatud vestlusest osa võtma ning linnaruumisekkumiste ühiskondliku rolli ja vastutuse üle arutlema. Üritus toimub inglise keeles.

Autorid: Kush Badhwar, Yu-Li Anne Boonen, Khadeeja Farrukh, Timothée Girault, Christian Hörner, Nabeel Imtiaz, Marie Lucet,  Agota Maziliauskaitė, Dorothea Müller, Luca Liese Ritter, Zeno Schnelle, Paul Simon, Nora Soo, Akvilė Stundytė, Katrin Tomiste, Paula Kristiāna Veidenbauma, Friederike Zängl.

Juhendaja: Mattias Malk

EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna Avatud Loengute sarja raames astub 14. oktoobril kell 18 EKA aulas lavale arhitektuurikriitik ja urbanist Konstantin Budarin loenguga “Infrastructure of Care: The Past, Present, and Future of Soviet Leisure heritage” – räägime Nõukogude Liidu sanatooriumisüsteemist maha jäänud arhitektuuripärandist: milline on selle minevik ja olevik ja kas sellel võiks olla tulevik?

Sel sügisel keerlevad kõik sarja loengud ühel või teisel moel ümber terviseküsimuse. Vaatleme nii seda, kas arhitektuur kui protsess saab olla teraapiline või omal moel parandada ruumis viibivat inimest, kui ka seda, kas ja kuidas saaksid arhitektid aidata kaasa ehitusmaailma tervenemisele. Mõned sarja loengud – nagu ka 14. oktoobri loeng – vaatavad aga otseselt tervise parandamiseks loodud arhitektuuri.

Konstantin Budarin on arhitektuurikollektiivi Kultura liige ning uurimisprojekti Sanatorium Premium üks algatajatest – viimase fookuses on nõukogudeaegne puhke-infrastruktuur ning selle võimalike tänaste kasutusviiside väljatöötamine. Idabloki sanatooriumiarhitektuur on viimastel aastakümnetel muutunud sotsiaalmeedia-hitiks, mida vaadatakse kui arhailist veidrust, süvenemata, milline oli sanatooriumite roll suurtööstuse toimimises, ehk kuidas töötas puhkemasin, et saaks töötada tootmismasin. Sanatooriumite ruumiprogrammi suunasid protseduurid, ning Budarin küsib, milliseid protseduure ja millist ruumi oleks meil täna vaja, et tööst kurnatud kehasid ja mõistust turgutada? Kas meil on tollasest sanatooriumisüsteemist midagi õppida?

Konstantin Budarin on paljude arhitektuuri- ja urbanismialaste publikatsioonide autor, mis on avaldatud ajakirjades Strelka Mag, Calvert Journal, Project Baltia jt. Ta on Strelka meedia, arhitektuuri ja disaini instituudi vilistlane aastast 2014/15.

Et minimeerida viiruse leviku riski, kanname loengut üle ka EKA TV-s ning see on hiljem järelvaadatav koos kõikide varasemate loengutega www.avatudloengud.ee. Ent loengut saab vaadata-kuulata ka kohapeal – palume ruumi siiski vaid COVID-vaktsineerimise või läbipõdemistõendiga huvilisi, kohapeal testimist ei toimu. EKA tudengitele kehtivad tavapärased majasisesed reeglid. NB! EKA TV kaudu küsimusi esitada ei saa, nii et arutelus osalemiseks tasub saali tulla! Loeng on tasuta ja inglise keeles, ilma tõlketa.

Loeng toimub koostöös Eesti Arhitektuurimuuseumiga ning on osa Future Architecture programmist 2021. Future Architecture on esimene üleeuroopaline arhitektuurimuuseume, festivale ning teisi valdkonna arendusorganisatsioone ühendav platvorm, mis toob publikule lähemale nii linnade kui ka arhitektuuri tuleviku. Loengut toetab Euroopa Liidu Loov Euroopa programm.

Kuraatorid: Sille Pihlak ja Johan Tali.

Avatud loengute hooaega toetab Eesti Kultuurkapital.

Üritus Facebookis

Uurimisprojekti kohta saab rohkem lugeda siit: https://futurearchitectureplatform.org/projects/fb47b9a7-2d22-44fb-ae41-c292af573953/
Instagram: https://www.instagram.com/sanatorium_premium/?igshid=2vsox2u8jewe

EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakond toob Avatud Loengute sarja raames sel sügisel Tallinnasse terve rea põnevaid arhitekte ja linnaplaneerijaid, nii teoreetikuid kui praktikuid.

Käesoleva semestri loengusarja avab arhitektuuri teraapilisi võimalusi uuriv Erika Henriksson, kes astub EKA aulas lavale neljapäeval, 30. septembril kell 18 loenguga “Architherapy”.

Loengut kannab üle EKA TV ja see on hiljem järelvaadatav koos kõikide varasemate loengutega www.avatudloengud.ee

Loeng on tasuta ja inglise keeles. Kehtivad Covid-ohutuse majasisesed reeglid, kohapeal testimist ei toimu.

Erika Henriksson on arhitektuuri, kunsti ja käsitööd lõimiv arhitekt ja praktikapõhine teadlane. Ta otsib viise arhitektuuripraktika muutmiseks, käsitledes oma töös sotsiaalseid ja materiaalseid suhteid, hoolduseetikat ning võimalusi, kuidas ruumiliselt suhestuda elu keerdkäikudega.

Loengus tutvustab ta arhiteraapia praktikat ja kontseptsiooni, mis on kujunenud nelja aasta pikkuse uuriva ja performatiivse protsessi käigus Rootsi Järvsö rehabilitatsioonikliiniku kõrval olevat mahajäetud hoonet ümber mõtestades.

Hetkel on Erika lõpetamas oma praktikapõhist doktoritööd Performing Architherapy – About crafting a building practice for caring relations ja töötab kohaspetsiifilise ruumiinstallatsiooni kallal Norras, Rena metsas.

EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda. Igal õppeaastal astub Avatud Loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette mitmeid valdkonna omanäolist praktikuid ja hinnatud teoreetikuid.

https://www.erikahenriksson.com

Kuraatorid: Sille Pihlak ja Johan Tali

Loeng toimub koostöös Eesti Arhitektuurimuuseumiga ning on osa Future Architecture programmist 2021. Future Architecture on esimene üleeuroopaline arhitektuurimuuseume, festivale ning teisi valdkonna arendusorganisatsioone ühendav platvorm, mis toob publikule lähemale nii linnade kui ka arhitektuuri tuleviku.

Toetab Euroopa Liidu Loov Euroopa programm.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

15.-17. septembril EKAs toimuv rahvusvaheline doktorikooli töötuba “Local Stories and Visual Narratives” keskendub kohalike lugude kasutamisele linnauuringutes, huvitavate kohtade külastustele, analüüsile ja aruteludele Tallinna näitel. Osalejad mõtestavad kohalike lugude seoseid ühiskonna ja ruumi ajalooliste, semantiliste ning arhetüüpsete teemadega.

Töötoa “Local Stories and Visual Narratives” raames toimub 15. septembril Mark Gottdieneri avalik loeng “Postmodern semiotics”.
Loeng tomub 15.09 kl 18–20 Zoomi vahendusel. Loengut on võimalik jälgida aulas (A101).

Mark Gottdiener (s 1943) on pikaajaline tunnustatud sotsioloogiaprofessor Buffalo ülikoolis. Teda peetakse üheks kõige olulisemaks linnasotsioloogia asjatundjaks USAs.

Korraldustoimkond:
Klaske Havik (TU Delft)
Panu Lehtovuori (Tampere University)
Jüri Soolep, Andres Ojari, Tiina Tammet, Irene Hütsi (EKA Tallinn)

Sündmust toetab Euroopa Regionaalarengu Fond

15. septembril toimub doktorikooli töötoa “Local Stories and Visual Narratives” raames Mark Gottdieneri avalik loeng “Postmodern semiotics”. 

Loeng toimub 15.09 kl 18–20 Zoomi vahendusel. Loengut on võimalik jälgida kohapeal aulas (A101).

Mark Gottdiener (s 1943) on pikaajaline tunnustatud sotsioloogiaprofessor Buffalo ülikoolis. Teda peetakse üheks kõige olulisemaks linnasotsioloogia asjatundjaks USAs.

15. ja 16. septembril EKAs toimuv rahvusvaheline doktorikooli töötuba “Local Stories and Visual Narratives” keskendub kohalike lugude kasutamisele linnauuringutes, huvitavate kohtade külastustele, analüüsile ja aruteludele Tallinna näitel. Osalejad mõtestavad kohalike lugude seoseid ühiskonna ja ruumi ajalooliste, semantiliste ning arhetüüpsete teemadega.

Üritus toimub COST programmi CA18126 Writing Urban Places raames, mis on suunatud eelkõige narratiivsete meetodite võimaluste uurimisele ja rakendamisele Euroopa keskmise suurusega linnade arengus.

Korraldustoimkond:

Klaske Havik (TU Delft), Panu Lehtovuori (Tampere University), Jüri Soolep, Andres Ojari, Irene Hütsi, Tiina Tammet (EKA Tallinn)

Sündmust toetab Euroopa Regionaalarengu Fond

EKA teadus- ja arendusosakond koos Tallinna Strateegiakeskusega korraldab igal aastal rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurssi, mille eesmärk on motiveerida ülikooli liikmeid senisest enam rakendama oma õppe- ja teadustöö tulemusi ettevõtlus-, avalikus ja mittetulundussektoris ning teavitada üldsust ülikooli oskusteabe rakendamisest majandustegevuses ja ühiskonnas.

Parima töö autorit/autoreid premeeritakse 1000 euroga, paremuselt teise töö preemia on 800 eurot. Kui konkursile laekub hulgaliselt huvitavaid töid, autasustatakse veel ühte tööd rahalise auhinnaga summas 600 eurot.

Konkurss sobib hästi EKA tudengitele, kes oma kursuse- või lõputööga on saavutanud rakendusliku väljundi, st töö tulemust võidakse hakata kasutama kas ettevõtetes või muudes organisatsioonides. Konkursile on oodatud ka kõikide töötajate ja teadurite rakenduslike väljundiga uurimus- või projektitööd.

Tööd peavad olema teostatud (lõpetatud) perioodil 01.09.2020-31.08.2021.

Tööde esitamiseks tuleb saata täidetud ankeet vajalike materjalidega hiljemalt 14. septembril aadressile tao@artun.ee.
Kirja adressaatide hulgas peavad olema kõigi töö/projekti autorite e-posti aadressid.

Konkursi läbiviimist kaasrahastab Tallinna Strateegiakeskus.

KANDIDEERIMISMATERJALID:

Konkursi kord

Ankeet

Eesti Kunstiakadeemia alustab ROHEKA üritustesarjaga, mille raames hakkab EKA iga kuu ühel päeval jätkusuutliku mõtteviisi talgusid tegema. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus. 

Sündmus on järelvaadatav SIIN.

Alustame sarja sel kolmapäeval, mil EKA tutvustab oma rohelisi põhimõtteid ning jagab näpunäiteid füüsilise- ja digiprügi sorteerimiseks.

Päev algab kell 10.00 ettekannetega, jätkub mängulise jäätmeteemalise veebiviktoriiniga ja lõppeb koristustalgutega. Ürituse esimene pool toimub digitaalselt ning seda kantakse üle ka EKA TV-s. Koristustalgud, algusega kell 12.30, toimuvad üle terve maja. Jälgi infot veebis.

1. septembri ajakava

10.00 Üritustesarja tutvustus (EKA TV)

10.15 Loeng “Roheline EKA” (EKA TV)

11.00 RING rakenduse tutvustus (EKA TV)

11.15 PAUS

11.30 Prügiviktoriin – registreerumisvorm SIIN. Auhinnaks EKA meened! (registreerunutele saadetakse link veebiviktoriinile)

12.00 Loeng “Digiprügi” (EKA TV)

12.30 Koristustalgud keskkonnaspetsialist Johanna Vahtra juhendamisel. (Koguneme sisehoovis)

Juulikuu eelviimasel ja viimasel nädalal ehitavad 17 noort ja vaprat EKA arhitektuuritudengit Tartu Küüni ja Uueturu tänava nurgal selleaastast varjualust.

Ehitusplatsi ümber paneme üles plakatnäituse formaadis ülevaate seni ehitatud varjualustest.

Kuna mitmed varjualused puhkavad Pedaspeal – ja kaks on pealinnas – siis on näitusel hea võimalus nendega tutvust teha ja saada vastused küsimusele, miks üldse arhitektuuritudengid esimesel akadeemilisel aastal varjualust ehitavad.

Tulge julgelt tudengitele külla, saame koos vestelda ning näitusest muljetada.

Näituse on kokku pannud Lill Volmer ja kujundanud Stella Skulatšjova. Fotod Paco Ulman.

Mida peaks kasutajale pakkuma kaasaegne raamatukoguruum, küsivad EKA sisearhitektuuri bakalaureuseõppe 3. kursuse tudengid ning pakuvad kuni 31. augustini Rahvusraamatukogus avatud näitusel välja rea ruumikontseptsioone. Näitusel esitletud tudengiprojektid on loodud õppeaine “Avalik ruum” raames, mida juhendasid Jan Skolimowski ja Hanna Karits. Avaliku ruumiga – ühiskondlikke eesmärke teenivate hoonete tähenduses – tegeletakse EKA sisearhitektuuri osakonnas igal sügissemestril, seades fookusesse ühe või teise konkreetse hoone.

Sel korral oli tähelepanu all Eesti Rahvusraamatukogu. Arhitekt Raine Karbi projekteeritud ja 1993. aastal valminud hoone läbib varsti uuenduskuuri. Tudengid mõtestasid kursuse jooksul raamatukogu hoonetüüpi laiemalt ning vaatlesid lähemalt rahvusraamatukogu fuajeed ja 5. korrust. Arendati mitmekihilisi ideid ja värskeid loovaid ruumilahendusi, mis vastaksid 21. sajandi ootustele nii inimeste vajaduste, organisatsiooni enda kui ümbritseva Tallinna kontekstis. Fookuses olid olemasoleva interjööri väärtused, valgustuse ja ruumiakustika põhitõed nii teoorias kui praktikas. Sündisid ideed raamatukogust kui loomeresidentuurist, väikesest külast, aktiivsest liikumisruumist, linnadžunglist, mälupaigast, jne.

Sisearhitekti töölaual võtab avaliku ruumi projekt ühiskondliku ruumi tähenduse, millel on füüsiline mõõde ja sotsiaalne sisu. Tänases tarbimisele kohandatud linna- ja kultuuripildis on väga oluline suhestuda igapäevaselt ruumidega, mis ei eelda rahakoti kergendamist. Kuidas on avalik ruum muutunud viimase aasta jooksul, mil mõneks ajaks suleti pea kõikide avalike ruumide uksed? Avaliku ruumi aine annab EKA sisearhitektuuri õppes võimaluse suurelt mõelda ja avaralt unistada. Erialastuudio sisuks on süveneda erinevatesse ruumitüpoloogiatesse (sh suure saali sisearhitektuuri eripäradesse) ja kriitiliselt mõtestada nende toimimist kaasaaegses ja tulevases aeg-ruumis. Semestri käigus suhestuvad tudengid ühe konkreetse avaliku hoonega, otsides seoseid hoone arhitektuuri, linnaehitusliku konteksti ning uute kaasaegsete kasutajatega. Ühe semestri mõttetöö tulemustest on kuni augusti lõpuni kutsutud osa saama kõik Rahvusraamatukogu külastajad. 

Näituse valmimisel osalesid: 

EKA sisearhitektuuri osakonna 3. kursuse tudengid

Germo Ausin, Silvia Ingver, Sanna-Betty Jaanimaa, Marie Jõgi, Regina Kaasik, Ann-Katriin Kelder, Kertu Kuusemets, Kristiina Püü, Celine-Cathy Raaga, Grete-Loviis Saar, Loviise Talvaru, Linda-Maria Urke

Juhendajad: Jan Skolimowski, Hanna Karits

Näituse koostajad: EKA sisearhitektuuriosakond, Ann-Katriin Kelder, Grete Tiigiste

Kujundaja: Stella Skulatšjova

Täname: Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kunstiakadeemia