Rubriik: Arhitektuuri­teaduskond

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18.00 toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, sedapuhku on külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm.

Oma loengus keskendub Mart Kalm Eesti esimese iseseisvusperioodi arhitektuurile, sellele, kuidas noor riik ennast ruumiliselt manifesteeris ning arhitektuuri abil ühiskonna arengusse panustas. Märgilisi hooneid valmis 1920.–30. aastatel mitmeid – Riigikoguhoonest Toompeal (valmis 1922), Tallinna Kunstihoone (1934) ja Vabariigi Presidendi kantseleini Kadriorus (1938), rääkimata moodsatest koolihoonetest nii linnades kui ka maa-asulates. Kuidas kajastusid arhitektuurielu rahvusvahelised tendentsid – eelkõige modernistliku arhitektuuri levik – siinses ehituskunstis? Millist mõju avaldas poliitiline võim tollasele arhitektuurile? Mis muudab selle perioodi hooned kütkestavaks ja väärtuslikuks?

Mart Kalm (s 1961) on arhitektuuriajaloolane, -kriitik ja õppejõud. 1979–84 õppis ta Tartu ülikoolis ajalugu ja kunstiajalugu, 1991. aastal kaitses kandidaadiväitekirja arhitekt Alar Kotlist Moskvas Üleliidulises Arhitektuuri ja Linnaehituse Ajaloo ja Teooria Teadusliku Uurimise Instituudis, 1998. aastal omandas aga Eesti sõdadevahelise perioodi arhitektuurikultuuri teemalise tööga doktorikraadi Eesti Kunstiakadeemias. Arhitektuuriajaloolasena on Mart Kalm peamiselt uurinud Eesti arhitektide loomingut nii enne kui ka pärast Teist maailmasõda. Tema peateos on mahukas “Eesti 20. sajandi arhitektuur” (2001). Samuti on ta kirjutanud monograafia arhitekt Alar Kotlist (1994); koos näitusega valmis raamat arhitekt Olev Siinmaast (2011). 2010 ilmus tema koostatud “Eesti kunsti ajaloo” V köide (1900–1940).

Eesti Kunstiakadeemias töötab Mart Kalm 1992. aastast, olles professor alates 2000. aastast. Aastatel 1994–2007 ehitas ta üles Kunstiteaduse instituudi, 2007–12 oli Kunstikultuuri teaduskonna dekaan ja seejärel teadusprorektor. 2015. jaanuarist alates on ta Eesti Kunstiakadeemia rektor. Esimese kunstiteadlasena valiti Mart Kalm 2010. aastal Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks, 2014 ka Akadeemia asepresidendiks. 2002. aastal omistas Vabariigi President talle Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

ELAV RUUM on Eesti Arhitektuurimuuseumi uus loengusari, kus astuvad üles nii arhitektid, ajaloolased, muinsuskaitsjad kui ka teised ruumispetsialistid. Muuseum soovib populaarses vormis tutvustada arhitektuuriajalugu, tegevarhitektide loomingut ning käsitleda publiku osalusel meie elukeskkonnas toimuvaid muutusi. Sari on suunatud kõigile ruumist, arhitektuurist, selle lähiajaloost ja tänapäevast huvitatud inimestele. Loengusari on mõtteline täiendus Arhitektuurimuuseumi püsinäitusele „ELAV RUUM: sajand Eesti arhitektuuri“, mis tutvustab siinse professionaalse arhitektuuri- ja ruumikultuuri arengut läbi 20. sajandi.

ELAV RUUM. Mart Kalm
4. oktoobril 2017 kell 18.00 Rotermanni soolalaos
Sissepääs tasuta
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital

Lisainfo
Carl-Dag Lige
carldag@arhitektuurimuuseum.ee, 55 688 395

Reedel, 23. septembril kell 18.00 avatakse Kukruse Polaarmõisas Eesti Kunstiakadeemia (EKA) tudengite töödest koostatud polaararhitektuuri näitus “Polaarruum”, kus on eksponeeritud tuleviku polaarjaamade projektid ja maketid. Tegemist on sama näitusega, mis oli märtsis-aprillis avatud Tallinna Lennusadamas ning mille koostamisse panustasid tudengite kõrval arhitektid, sisearhitektid, disainerid ja polaarteadlased. Avamisele on oodatud kõik polaarhuvilised, lastel on võimalus meisterdada oma polaarjaam.

Näituse kuraatori, arhitekt Mari Hundi sõnul on Eestis oma väiksuse kohta ebatavaliselt palju polaarteadlasi ning ajalooliselt oleme tugev polaaruurimistraditsioonidega riik. Näitus sündiski soovist mõelda koos tudengitega, kuidas polaaraladel inimestele mõeldud ruumi projekteerimine käib ja kuidas meie arhitektid ja disainerid maailma kõige külmematesse paikadesse hoonestuse planeerimises kaasa saaksid lüüa. “Uurisime, kuidas luua paremaid võimalusi teadustööks ja arutasime, kas Eestil oleks vaja päris oma polaarjaama. Seoses kliimamuutustega on Arktika ka turistidele lihtsamini ligipääsetav, mis omakorda toob kaasa terve rea võimalusi ja probleeme. Töötoas pakuti välja universaalseid polaarjaamade disainlahendusi, mis praegusi trende arvesse võtavad ja selle põhjal nii praktilisi kui utoopilisi lahendusi loovad,” selgitas Hunt.

Kukruse Polaarmõisas tuuakse Ida-Virumaa publiku ette erinevate meeskondade välja töötatud lahendused – näiteks Põhja-Jäämeres triivival merejääl paiknev teadusjaam, väike mobiilne teaduslabor, ülikoolihoone Antarktikas, jt. Näitus jääb avatuks kuni 6. oktoobrini, sealt edasi liigub näitus Kuressaarde.

Eesti Kunstiakadeemiast osalesid peamiselt arhitektuuri, sisearhitektuuri ja tootedisaini tudengid, samuti lõid kursusel kaasa paar tudengit TKTK rakendusarhitektuuri erialalt ja TTÜst.

Näitusel osalejad: Ulla Alla, Kristel Alliksaar, Ivo Arro, Alden Jõgisuu, Gregor Jürna, Anne Kaljas, Juhan Kangilaski, Taavi Kask, Maris Kohv, Heleri Koltšin, Kaarel Kuusk, Martin Küttim, Joosep Laht, Helmi Langsepp, Helena Leif, Hannes Lung, Helen Melesk, Alina Nurmist, Raul Polding, Ann Press, Kirke Päss, Maarja-Liis Raamat, Mihkel Raev, Geithy Sepp, Liina Soosaar, Jekaterina Zakilova

Töötoa juhendajad: Mari Hunt, Timo Palo

Töötoa konsultandid: Henri Laupmaa, Hindrek Lootus, Aare Toomist (Polarsol), Ljudmilla Georgijeva

Näitusel aitasid teoks saada Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Polaarfond, Eesti Polaarklubi, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Meremuuseum ja Lennusadam, Moodne Valgustus, Vipex, Proplastik, Polarsol Global, disainistuudio UnSeen, Siltau Systems, Altia Eesti, Larsen Cognac, arhitektuuribüroo b210, Kukruse Polaarmõis.

Rohkem polaarinfot ja fotosid näitusest: https://www.facebook.com/polaarruum

Makettide fotoalbum, fotod Tõnu Tunnel: http://bit.ly/polaarruumpress

Lisainfo:
Gerli Romanovitš
Kukruse Polaarmõisa perenaine
+372 5305 9902
gerli@kukrusemois.eehttps://

Mari Hunt
Näituse kuraator
+372 556 55 330
mari@b210.ee

Neljapäeval, 19. mail kell 19.00 toimub Projekteerijate Maja saalis (Rävala 8) järjekorras 51. Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng pealkirjaga “Kui suur on suur?”, kus teemaks on Reidi tee problemaatika. Õhtu moderaator, arhitekt Veronika Valk toob välkloengu lavale esinejad, kes vaatavad palju poleemikat ja vastuolu tekitanud projektile mitme erineva nurga alt, üritades vaadata kaugemale liikluslahendusest, radadest, ülekäikudest ja kergliiklusest ning küsides kuidas üldse peaks linna avamine merele toimuma.

Moderaator Veronika Valgu sõnul arutatakse välkloengul, kuidas suur, kaugtuledega tulevikku vaatav linnamõte sündida võiks: “Üks päriselt suur linna arendamise ja merele avamise mõte peaks rääkima ka avalikust ruumist ja selle kvaliteedist, elu- ja ettevõtluskeskkonna väärtustest, tänapäevasest ühistranspordist, mida vääriksid tallinnlased – ühtviisi nii kesklinna kui ka äärelinna elanikud – ja samamoodi ka näiteks viimsikad.”

Välkloengul saavad sõna arhitekt Villem Tomiste, transpordiplaneerija ja tehnikaülikooli õppejõud, liiklusohutuse ja liikluskorralduse ekspert Dago Antov, arhitekt ja EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan Toomas Tammis, kunstiteadlane ja kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre ja arhitekt Oliver Alver.

Arhitektuuri välkloengute sarja eesmärk on kutsuda avalikkust kaasa mõtlema ja arvamust avaldama meid ümbritseva avaliku ruumi kujundamisel, tekitada arhitektuuriteemadel avalikku arutelu ja viia ühiskonda arusaamist, et arhitektuur on meie kõigi asi. Välkloengute raames tutvustavad erinevate elualade esindajad 9-minutilise ettekande jooksul oma seisukohti etteantud teemal, misjärel toimub avatud diskussioon esinejate ja kuulajate vahel.

Välkloengud on tasuta, nende korraldamist toetab Kultuurkapital.

Lisainfo:

Triin Männik

Eesti Arhitektuurikeskuse välkloengute kommunikatsioonijuht

Tel: +372 56201104

E-post: triin@arhitektuurikeskus.ee 

Kolmapäeval, 13. aprillil kell 18.00 toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos teine vestlusõhtu sarjast „Eesti arhitektid“. Sel korral on külaliseks arhitekt Kalle Komissarov, kes on tegutsenud nii projekteeriva arhitekti kui ka õppejõuna.

Vestlusõhtu avab Kalle Komissarovi lühiloeng, mis keskendub arhitektuurikutse igikestvale muutumisele ajas. Muuhulgas räägib ta sellest, kuidas on projekteerimis- ja representeerimistehnika areng mõjutanud arhitektuuri loomist. Loengule järgneva vestluse käigus otsitakse vastust küsimusele, kuidas erineb tänase arhitekti töö varasemast, ning mis võib arhitektikutsest saada tulevikus. Samuti tuleb juttu sellest, kuidas saab arhitekt oma erialaseid oskuseid rakendada väljaspool tavapärast projekteerimistööd. Avatud vestluses, mida suunab Arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige, on oodatud osalema ka publik.

Kalle Komissarov (1976) on arhitekt, kes on arhitektuuri vallas aktiivne mitmel rindel – vabakutselisena, kirjutades, projekteerides, õpetades Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnas, varasemalt ka Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali juhtides. Äsja valiti Kalle Komissarov Eesti Arhitektide Liidu asepresidendiks, kus ta vastutab arhitektuurivõistluste ja hangete valdkonna eest.

Eesti arhitektid on Eesti Arhitektuurimuuseumi uus vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuurimaailma päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Milline on Eesti ruumikultuuri eripära? Mis võiks siinses arhitektuurielus olla teisiti? Üheseid vastuseid on neile küsimustele raske anda, kuid vestlusõhtute sari annab võimaluse neil teemadel aktiivselt arutleda.

Eesti arhitektid. Kalle Komissarov

13. aprillil 2016 kell 18.00 Rotermanni soolalaos

Vestlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige

Sissepääs muuseumipiletiga

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital

Lisainfo:

Carl-Dag Lige, loengusarja korraldaja

carldag@arhitektuurimuuseum.ee

+372 55 688 395

30. märtsil avas Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskond Tallinn Music Weeki raames Telliskivi Loomelinnakus kõigest neli päeva kestva väli-välk-fotonäituse, mis toob publiku ette tudengite kavandatud ja ehitatud unikaalsed varjualused. EKA arhitektuuriteaduskonna esmakursuslased – varem arhitektuuri- ja nüüd ka sisearhitektuuritudengid – lõpetavad oma esimese ülikooliaasta, ehitades koos terve kursusega valmis puidust varjualuse, õppides nii tundma puidu kui ehitusmaterjali võimalusi.

Suurem osa kümne viimase aasta jooksul kerkinud objektidest paiknevad Eesti metsades ning seetõttu pole paljud neist huvilistele kuigi lihtsalt ligipääsetavad või teada. EKA õppejõu, arhitekt Sille Pihlaku koostatud näitus toob 2006. aastast alates sündinud projektid esimest korda ühele fotonäitusele kokku.

Arhitektuuriteaduskonnas on aegade jooksul pandud proovile üliõpilaste vormilisi, ehitus- ja materjalialaseid teadmisi, et kujundada meie regioonile omaseid ja siia sobituvaid väikevorme. Puidust installatsioonid on parim viis seninägematute kontseptsioonide ja meetodite järeleproovimiseks, luues prototüübi, mille põhjal ideid suuremal, näiteks avaliku hoone skaalal rakendada.

“Kas Eesti on valmis saama esindusriigiks, kus ehitatakse linnaruumi esimene puidust ooperimaja või kohalikust puidust mitmekorruseline korterelamu?” küsib näituse kuraator Sille Pihlak.

Näitus annab ülevaate Eesti Kunstiakadeemia tudengite poolt viimase kümne aasta jooksul püstitatud puidust varjualustest, nende disainimeetoditest, varieeruvatest ehitustehnikatest ja erinevatest paikadest ning kontekstist, kuhu varjualused on kerkinud – linnaruumist tiheda metsani.

Arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna varjualuste ehitamisse on aastate jooksul panustanud Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL), toetades nõnda tudengite esmast kokkupuudet puidu ja ehitusega. Sisearhitektuuri osakonna metsaruuporitel aitas teoks saada RMK, linnalavad sündisid Tallinn Music Weeki toel, arhitektuurimuuseumi ees seisev installatsioon Tallinna Arhitektuuribiennaali egiidi all ning mõlema osakonna projektidele on õla alla pannud väga mitmed Eesti puidu- ja ehitusmaterjalitootjad.

Näitus on ühtlasi ka uue Telliskivi väligalerii avasündmus. Telliskivi Loomelinnaku väligalerii asub linnaku hoovis, Vaba Lava ning Frenchy vahelisel alal.

Pressifotod: http://bit.ly/EKAinstallations

Kuraator-koostaja: Sille Pihlak

Kujundus: Stella Skulatšjova

Projektid: Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond aastatel 2006 – 2016

Lisainfo:

Sille Pihlak

Näituse kuraator

sille@sillepihlak.com

Teate koostas:

Triin Männik

+37256201104

Toimetas ja edastas:

Solveig Jahnke

Kommunikatsioonijuht/Head of Communications

solveig.jahnke@artun.ee

Mob +372 5626 4949

Kolmapäeval, 9. märtsil kell 18.00 toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos esimene vestlusõhtu sarjast „Eesti arhitektid“. Õhtu peakülaliseks on Eesti tuntumaid tegevarhitekte ja õppejõude, terava keele ja isikupärase ruumikäsitlusega Andres Alver.

Vestlusõhtu avab Andres Alveri lühiloeng, mis keskendub kaasaegse maailma ruumilistele ja poliitilistele arengutele ning nende peegeldustele Eestis. Loengule järgneva vestluse käigus otsitakse vastuseid küsimustele, kas ja kuidas saab arhitekt mõjutada ühiskondlikke protsesse, mis saab arhitektikutsest tulevikus ja kuidas mõjutab tehnoloogia areng arhitektuuriloomingut. Avatud vestluses, mida suunab Arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige, saavad aktiivselt osaleda ka publikuliikmed.

Andres Alver (1953) on arhitekt ja õppejõud, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalisprofessor ning arhitektuuribüroo Alver Arhitektid juht. Tema loomingusse kuulub nii üksikhooneid kui ka linnaehitusprojekte. Alveri tuntumate teoste seas on uuenduskuuri läbinud Tallinna Vabaduse väljak (kaasautorid Tiit Trummal, Veljo Kaasik, I järk valmis 2009), Tallinna sihvakaim kõrghoone City Plaza (kaasautor Tiit Trummal, 2006) ning avalikkuses palju poleemikat tekitanud De La Gardie kaubamaja Tallinna vanalinnas (kaasautorid Tiit Trummal, Tarmo Laht, 2000).

Eesti arhitektid on Eesti Arhitektuurimuuseumi uus vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuurimaailma päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Milline on Eesti ruumikultuuri eripära? Mis võiks siinses arhitektuurielus olla teisiti? Üheseid vastuseid on neile küsimustele raske anda, kuid vestlusõhtute sari annab võimaluse neil teemadel aktiivselt arutleda.

Eesti arhitektid. Andres Alver

9. märtsil 2016 kell 18.00 Rotermanni soolalaos

Vestlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige

Sissepääs muuseumipiletiga, eelregistreeruda ei ole vaja.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:

Carl-Dag Lige, loengusarja korraldaja

carldag@arhitektuurimuuseum.ee

+372 55 688 395

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb neljapäeval, 3. märtsil Alice Buoli – BorderScaping

Loeng toimub kell 18 Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn)

Alice Buoli tutvustab avatud loengul oma Põhja-Maroko ja Hispaania piirialade maastike uurimustöö tulemusi – kuidas maastik ise on tekitanud piiriolukorra ja loonud uue disainikeskkonna.

BorderScaping. An explorative study on the North Moroccan/Spanish border landscapes
Rooted in ‘border landscapes’ research and post-colonial studies, BorderScaping proposes an understanding of the productive interactions between ‘border thinking’ and ‘design thinking’ towards alternative forms of imagination for contemporary border landscapes, beyond existing geo-political and cultural polarizations.
The Moroccan / Spanish border is explored as one relevant observatory of the past and ongoing re-bordering dynamics across Europe’s borders in the Mediterranean and in North Africa.
By addressing a set of emerging “borderscapes’ constellations”, seen both as diachronical narratives and transcalar socio-spatial fields, the lecture intends to unfold the background knowledge for alternative images of change.

Alice Buoli on arhitekt, kellel on Milano Polütehnikumist territoriaaldisaini ja -haldamise doktorikraad. Tema doktoritöö “BorderScaping” on uurimus Põhja-Maroko ja Hispaania piiri maastikest. Tema uurimisvaldkonnaks on piirialade ja linnauurimise ning kaasava disaini ühisosa. Kevadsemestril viibib Alice Adapt-r FP7 ITN programmi raames teadlasena EKA arhitektuuriteaduskonnas.
http://borderscaping.tumblr.com/

Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.

Loengusarja kodulehekülg: www.avatudloengud.ee
Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam
Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital

Olete oodatud!