AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineMuuseumÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Arhitektuuriteaduskond
23.04.2015
avatud loeng: Eric de Broche des Combes_Luxigon (Paris)
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb neljapäeval, 23. aprillil kell 18.00 Eric de Broche, Kanuti Gildi saalis (Pikk 20).
Eric de Broche is an architect and graphic designer who studied architecture at the École Nationale Supérieure d’Architecture de Marseilles and after a post graduate cycle at the GAMSAU (Groupe de Recherche pour l’Application des Méthodes Scientifiques à l’Architecture et à l’Urbanisme) founded his first visualization office Auralab, followed a few years later by Luxigon. De Broche has collaborated with many famous architecture firms such as OMA, MVRDV, REX, KPF, SOM who have in turn promoted Luxigon as one of the most distinctive 3D renderings studios worldwide. He still works as an architect through Buro-BC – a company focused exclusively on architectural projects – and has recently started a research group called Le Nirvalab, devoted to experimental approaches in the conception and communication of projects. Alongside his graphic design work, de Broche regularly joins other design teams, contributes to publications and gives lectures on the theory, practice and history of image. Computer gaming technology and its possible applications in the world of art as well as architecture and urbanism is another passion he pursues alongside teaching at the Harvard Graduate School of Design (USA), a newly acquired position.
http://www.luxigon.com
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Varasemaid loenguid vaata https://www.artun.ee/avatudloengud.
Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital.
Loengusarja korraldab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond.
Postitas Anu Piirisild — Püsilink
avatud loeng: Eric de Broche des Combes_Luxigon (Paris)
Neljapäev 23 aprill, 2015
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb neljapäeval, 23. aprillil kell 18.00 Eric de Broche, Kanuti Gildi saalis (Pikk 20).
Eric de Broche is an architect and graphic designer who studied architecture at the École Nationale Supérieure d’Architecture de Marseilles and after a post graduate cycle at the GAMSAU (Groupe de Recherche pour l’Application des Méthodes Scientifiques à l’Architecture et à l’Urbanisme) founded his first visualization office Auralab, followed a few years later by Luxigon. De Broche has collaborated with many famous architecture firms such as OMA, MVRDV, REX, KPF, SOM who have in turn promoted Luxigon as one of the most distinctive 3D renderings studios worldwide. He still works as an architect through Buro-BC – a company focused exclusively on architectural projects – and has recently started a research group called Le Nirvalab, devoted to experimental approaches in the conception and communication of projects. Alongside his graphic design work, de Broche regularly joins other design teams, contributes to publications and gives lectures on the theory, practice and history of image. Computer gaming technology and its possible applications in the world of art as well as architecture and urbanism is another passion he pursues alongside teaching at the Harvard Graduate School of Design (USA), a newly acquired position.
http://www.luxigon.com
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Varasemaid loenguid vaata https://www.artun.ee/avatudloengud.
Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital.
Loengusarja korraldab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond.
Postitas Anu Piirisild — Püsilink
09.04.2015 — 21.05.2015
Kunstiakadeemia sisearhitektuuri tudengid jagavad RMK hoones lennukaid ideid pesakastide valmistamiseks
Sisearhitektuur
Neljapäeval, 9. aprillil kell 16.00 avavad Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna esimese kursuse üliõpilased RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus) Tallinna kontori aatriumis pesakastide näituse “13 tihast”. Näituselt saab valida meelepärase linnumajakese skeemi ning ise selle järgi kevadekuulutajatele pesakast meisterdada.
Pesakastid disainiti ja valmistati esimese praktilise kursusetöö raames selle õppeaasta sügissemestril. Tudengitel tuli välja valida nii tiivuline lemmik, kes kasti võiks pesitsema asuda, kui ka kasti materjal. Traditsioonilisema saematerjali kõrval võeti kasutusele ka betoon ja painutatud vineer. Enamik kaste on disainitud tihase pesitsemiskohana.
“Mitme töö puhul üllatas mind nii lahenduse tehniline kvaliteet kui ka objekti välimus. Arvestades, et paljude jaoks oli esimene kogemus puutuda kokku nii puutöö kui ka disainiga, on tulemus väga hea,” arvab sisearhitektuuri osakonna professor Hannes Praks ja lisab:
“Käesoleval semestril disainib sama kursus avalikku kasutamisse mõeldud onn-raamatukogu, kuid enamikul tudengitest puudub varasem projekteerimise ja ruumilise vormi loomise kogemus. Seepärast oli linnumajade kavandamine ja ehitamine hea soojendusring enne inimesele mõeldud suuremat sorti kasti projekteerimist.”
Kursust juhendasid Derelict Furniture disainerid Ahti Grünberg ja Tõnis Kalve. Konsultandina käis tudengitega kohtumas Fred Jüssi. Näitusel on eksponeeritud ka zooloog Tiit Hundi linnufotod koos lühikeste kirjeldustega selle kohta, milliseid elukohti need liigid eelistavad.
Külastajad saavad näituselt kaasa võtta endale meelepärase linnumaja projektikavandi ning selle järgi ise kevadekuulutajatele kodud meisterdada. Tiit Hundi sõnul on Eestis linnuliike, kes pesakastides elavad, ligi kolmkümmend ning kuigi kaste võib üles seada aastaringselt, on parim aeg selleks siiski aprill ja mai.
“Jooniste jagamises on midagi kaasaegset. Muusikatööstuses ei püüa samuti alustavad ansamblid enam iga hinna eest esmaseks kuulamiseks CD-d müüa, vaid pigem on kõik netist tasuta saadaval. Seetõttu tundub ka sisearhitektuuri tudengite puhul vaba jagamine tunduvalt mõistlikum, kui esmase loomingu kramplik patendiga kaitsmine. Tulu tuleb hiljem ja kuskilt mujalt,“ kommenteerib Praks tasuta majaprojekti jagamist.
Näitus „13 tihast“ on RMK Tallinna kontori aatriumis (Toompuiestee 24) avatud 9. aprillist kuni 21. maini, esmaspäevast reedeni kell 9-18. Näitus on kõigile tasuta.
Näituse infograafika kujundas Mariana Hint.
Pressikontaktid:
Solveig Jahnke
Kommunikatsioonijuht
Eesti Kunstiakadeemia
solveig.jahnke ät artun.ee
Tel +372 6267 111
Mob +372 5626 4949
Hannes Praks
sisearhitektuuri osakonna juhataja
Eesti Kunstiakadeemia
hannes.praks ät artun.ee
Katre Ratassepp
RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja
Tel 676 7033, 509 6650
katre.ratassepp ät rmk.ee
www.rmk.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Kunstiakadeemia sisearhitektuuri tudengid jagavad RMK hoones lennukaid ideid pesakastide valmistamiseks
Neljapäev 09 aprill, 2015 — Neljapäev 21 mai, 2015
Sisearhitektuur
Neljapäeval, 9. aprillil kell 16.00 avavad Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna esimese kursuse üliõpilased RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus) Tallinna kontori aatriumis pesakastide näituse “13 tihast”. Näituselt saab valida meelepärase linnumajakese skeemi ning ise selle järgi kevadekuulutajatele pesakast meisterdada.
Pesakastid disainiti ja valmistati esimese praktilise kursusetöö raames selle õppeaasta sügissemestril. Tudengitel tuli välja valida nii tiivuline lemmik, kes kasti võiks pesitsema asuda, kui ka kasti materjal. Traditsioonilisema saematerjali kõrval võeti kasutusele ka betoon ja painutatud vineer. Enamik kaste on disainitud tihase pesitsemiskohana.
“Mitme töö puhul üllatas mind nii lahenduse tehniline kvaliteet kui ka objekti välimus. Arvestades, et paljude jaoks oli esimene kogemus puutuda kokku nii puutöö kui ka disainiga, on tulemus väga hea,” arvab sisearhitektuuri osakonna professor Hannes Praks ja lisab:
“Käesoleval semestril disainib sama kursus avalikku kasutamisse mõeldud onn-raamatukogu, kuid enamikul tudengitest puudub varasem projekteerimise ja ruumilise vormi loomise kogemus. Seepärast oli linnumajade kavandamine ja ehitamine hea soojendusring enne inimesele mõeldud suuremat sorti kasti projekteerimist.”
Kursust juhendasid Derelict Furniture disainerid Ahti Grünberg ja Tõnis Kalve. Konsultandina käis tudengitega kohtumas Fred Jüssi. Näitusel on eksponeeritud ka zooloog Tiit Hundi linnufotod koos lühikeste kirjeldustega selle kohta, milliseid elukohti need liigid eelistavad.
Külastajad saavad näituselt kaasa võtta endale meelepärase linnumaja projektikavandi ning selle järgi ise kevadekuulutajatele kodud meisterdada. Tiit Hundi sõnul on Eestis linnuliike, kes pesakastides elavad, ligi kolmkümmend ning kuigi kaste võib üles seada aastaringselt, on parim aeg selleks siiski aprill ja mai.
“Jooniste jagamises on midagi kaasaegset. Muusikatööstuses ei püüa samuti alustavad ansamblid enam iga hinna eest esmaseks kuulamiseks CD-d müüa, vaid pigem on kõik netist tasuta saadaval. Seetõttu tundub ka sisearhitektuuri tudengite puhul vaba jagamine tunduvalt mõistlikum, kui esmase loomingu kramplik patendiga kaitsmine. Tulu tuleb hiljem ja kuskilt mujalt,“ kommenteerib Praks tasuta majaprojekti jagamist.
Näitus „13 tihast“ on RMK Tallinna kontori aatriumis (Toompuiestee 24) avatud 9. aprillist kuni 21. maini, esmaspäevast reedeni kell 9-18. Näitus on kõigile tasuta.
Näituse infograafika kujundas Mariana Hint.
Pressikontaktid:
Solveig Jahnke
Kommunikatsioonijuht
Eesti Kunstiakadeemia
solveig.jahnke ät artun.ee
Tel +372 6267 111
Mob +372 5626 4949
Hannes Praks
sisearhitektuuri osakonna juhataja
Eesti Kunstiakadeemia
hannes.praks ät artun.ee
Katre Ratassepp
RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja
Tel 676 7033, 509 6650
katre.ratassepp ät rmk.ee
www.rmk.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
26.03.2015
Avatud loeng: Siv Helene Stangeland (NO)
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb neljapäeval, 26. märtsil kell 18.00
Siv Helene Stangeland, Kanuti Gildi saalis (Pikk 20).
Siv Helene Stangeland, Kanuti Gildi saalis (Pikk 20).
Norra arhitekt Siv Helene Stangeland ja Austria arhitekt Reinhard Kropf asutasid oma büroo Helen & Hard Norra läänerannikul Stavangeris 1996. Tänaseks töötab stuudios 20 nooruslikku inimest, kes pärit kaheksast eri riigist, kontorid paiknevad nii Stavangeris kui ka Oslos. Projektide mõõtkava ja iseloom varieerub ühepereelamutest suurte avalike hooneteni, büroohoonetest ja kortermajadest linnaplaneeringuteni. Helen & Hardi köidab kestlikkus, aga mitte ainult ruumiloome võtmes, vaid ka disainiprotsessi kavandamise ja organiseerimise tähenduses, nii et protsessi osaks on ka ehitus ja tootmine. Eesmärgiks on loobuda tehniliselt-antropotsentriliselt lähenevast tööviisist ja lasta projektil loomulikul moel kasvada selle füüsilises, sotsiaalses, kultuurilises ja majanduslikus kontekstis. Helen & Hardi looming on pälvinud hulga auhindu ja preemiaid ning nende töid on esitletud rahvusvahelistel näitustel ja publikatsioonides.
http://www.hha.no
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Varasemaid loenguid vaata https://www.artun.ee/avatudloengud.
Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital.
Loengusarja korraldab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond.
http://www.hha.no
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Varasemaid loenguid vaata https://www.artun.ee/avatudloengud.
Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital.
Loengusarja korraldab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond.
Postitas Anu Piirisild — Püsilink
Avatud loeng: Siv Helene Stangeland (NO)
Neljapäev 26 märts, 2015
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb neljapäeval, 26. märtsil kell 18.00
Siv Helene Stangeland, Kanuti Gildi saalis (Pikk 20).
Siv Helene Stangeland, Kanuti Gildi saalis (Pikk 20).
Norra arhitekt Siv Helene Stangeland ja Austria arhitekt Reinhard Kropf asutasid oma büroo Helen & Hard Norra läänerannikul Stavangeris 1996. Tänaseks töötab stuudios 20 nooruslikku inimest, kes pärit kaheksast eri riigist, kontorid paiknevad nii Stavangeris kui ka Oslos. Projektide mõõtkava ja iseloom varieerub ühepereelamutest suurte avalike hooneteni, büroohoonetest ja kortermajadest linnaplaneeringuteni. Helen & Hardi köidab kestlikkus, aga mitte ainult ruumiloome võtmes, vaid ka disainiprotsessi kavandamise ja organiseerimise tähenduses, nii et protsessi osaks on ka ehitus ja tootmine. Eesmärgiks on loobuda tehniliselt-antropotsentriliselt lähenevast tööviisist ja lasta projektil loomulikul moel kasvada selle füüsilises, sotsiaalses, kultuurilises ja majanduslikus kontekstis. Helen & Hardi looming on pälvinud hulga auhindu ja preemiaid ning nende töid on esitletud rahvusvahelistel näitustel ja publikatsioonides.
http://www.hha.no
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Varasemaid loenguid vaata https://www.artun.ee/avatudloengud.
Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital.
Loengusarja korraldab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond.
http://www.hha.no
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Varasemaid loenguid vaata https://www.artun.ee/avatudloengud.
Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital.
Loengusarja korraldab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond.
Postitas Anu Piirisild — Püsilink
19.02.2015
Arhitektuuri välkloengul räägitakse, milline on tulevikukool
Arhitektuuriteaduskond
Järgmise nädala neljapäeval, 19. veebruaril kell 19.00 toimub Balti Filmi- ja Meediakooli filmipaviljonis (Narva mnt 27, Tallinn) järjekorras 45. arhitektuuri välkloeng. Kuidas on omavahel seotud kooliruum ja koolitöö ning mida on õppida arhitektuurist? Milline on klassideta koolimaja? Mida arvavad algkoolilapsed ruumipoliitikast? Milleks on ruumiharidust vaja prokurörile, profiratturile ja programmeerijale? Kust tulevad head mõtted ja miks ei tasu suusad jalas pöördukse kaudu minna?
Õhtu moderaatorid on Arhitektuurikooli eestvedajad ja arhitektid Kadri Klementi, Kaire Nõmm ja Katrin Koov. Seekordse välkloengu esinejad vaatavad arhitektuuri ning hariduse teemat mitme erineva nurga alt, küsides kuidas on üldse omavahel seotud kooliruum ja koolitöö.
Arhitektuurist ja haridusest rääkiva välkloengu idee sündis koostöös organisatsiooniga Noored Kooli, mis aitab võimekatel ja teotahtelistel noortel areneda sellisteks õpetajateks, kelle abil saab iga laps Eestis väga hea hariduse.
Välkloeng toimub Swedbanki, Saint-Gobain Ehitustooted AS-i ja Kultuurkapitali toel. Varasematest välkloengutest loe lähemalt siit. Välkloengud on tasuta.
Anna oma tulekust teada: Facebooki sündmus.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Arhitektuuri välkloengul räägitakse, milline on tulevikukool
Neljapäev 19 veebruar, 2015
Arhitektuuriteaduskond
Järgmise nädala neljapäeval, 19. veebruaril kell 19.00 toimub Balti Filmi- ja Meediakooli filmipaviljonis (Narva mnt 27, Tallinn) järjekorras 45. arhitektuuri välkloeng. Kuidas on omavahel seotud kooliruum ja koolitöö ning mida on õppida arhitektuurist? Milline on klassideta koolimaja? Mida arvavad algkoolilapsed ruumipoliitikast? Milleks on ruumiharidust vaja prokurörile, profiratturile ja programmeerijale? Kust tulevad head mõtted ja miks ei tasu suusad jalas pöördukse kaudu minna?
Õhtu moderaatorid on Arhitektuurikooli eestvedajad ja arhitektid Kadri Klementi, Kaire Nõmm ja Katrin Koov. Seekordse välkloengu esinejad vaatavad arhitektuuri ning hariduse teemat mitme erineva nurga alt, küsides kuidas on üldse omavahel seotud kooliruum ja koolitöö.
Arhitektuurist ja haridusest rääkiva välkloengu idee sündis koostöös organisatsiooniga Noored Kooli, mis aitab võimekatel ja teotahtelistel noortel areneda sellisteks õpetajateks, kelle abil saab iga laps Eestis väga hea hariduse.
Välkloeng toimub Swedbanki, Saint-Gobain Ehitustooted AS-i ja Kultuurkapitali toel. Varasematest välkloengutest loe lähemalt siit. Välkloengud on tasuta.
Anna oma tulekust teada: Facebooki sündmus.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
30.01.2015
VÄLJASÕIT AJAKIRJA EHITUSKUNST 2015 ESITLUSELE KEHRA PABERIVABRIKUSSE
Arhitektuuriteaduskond
Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskonnalt on ilmunud Ehituskunsti 57. number, mille on koostanud peatoimetajad Aet Ader ja Kadri Klementi ning kujundanud Mikk Heinsoo, Kaarel Nõmmik ja Kerli Virk.
Olete palutud arhitektuuriajakirja Ehituskunst 2015. aasta numbri “Tellis, mida sina soovid?” esitlusele väljasõidu vormis Kehra paberivabrikusse reedel, 30. jaanuaril!
Louis Kahni kunagisest mõttekäigust pealkirja laenav number uurib materjali teemat arhitektuuris. Esitluse toimumiskoht on samuti seotud materjaliga – sellega, millest on tehtud ajakiri Ehituskunst ise. Kehra paberivabriku külastamiseks tuleb jõuda Tartu rongile (nr 212), mis väljub reedel, 30. jaanuaril kell 14:12 Balti jaamast (pilet 2.80 €). Paberivabrikusse jalutatakse läbi Kehra Vana-Asula traditsiooniliste tööliselamute piirkonna ning kell 15:15 alustatakse 1938. aastal valminud vabrikuhoone ekskursiooniga, mille käigus saab teada kuidas ja kus saab puidust paber.
Eelregistreerumine 28. jaanuariks e-maili aadressil: aet@ehituskunst.ee
Maailmas, kus uksed avanevad lähenemisel iseenesest, kus tuled süttivad liikumise peale ja kus esemed ei kanna enam ammu meistri käe jälge, muutub puudutus üha tähenduslikumaks. Materjalis töötamise ja sellest rääkimise osavus on kaduv kunst. Digitaalsed tööriistad, millega me konstrueerime, komponeerime, vormime materiaalset, ei paista olevat enam käepärased, kui proovime kujundada aistinguid ja tajumuslikku kogemust.
Louis Kahn teab, et kui küsida: ““Mida sina tahad, Tellis?”, vastab see: “Mulle meeldib Võlv.” Ja kui sa siis ütled Tellisele: “Tead, võlvid on kallid, ma võiksin sinu peale asetada hoopis betoonist silluse. Mis sa sellest arvad, Tellis?”, vastab Tellis: “Mulle meeldib Võlv.””
Vestlus leidis aset 1971. aastal, 43 aastat tagasi. Kas tänasele Tellisele meeldivad droonid ja algoritmilised silindrid? Kas masinliku täpsusega ehitatu tundub kuidagi teistmoodi kui inimkäte poolt rajatu? Kas on võimalik atmosfääri programmeerida?
Viimases numbris kirjutavad: disainer ja teadur Kärt Ojavee, arhitektid Manuel Kretzer ja Ivan Sergejev, 2014. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni üks kuraator Siim Tuksam. Artikleid täiendavad fotod Raili Keivi serviisist “Portselan kohtub betooniga”, Sven Parkeri asfaldiseeria ning Klaske Haviku ja Gus Tielensi pildilised ja sõnalised märkmed atmosfäärist. Kooli osas on seekord avaldatud kaks magistritööd: Eve Komp kirjutab linnapausidest ja Grete Veskiväli kehalisest maastikust. Tõlkeartiklina ilmub Kanada arhitektuurikeskuse direktori Mirko Zardini “Austusavaldus asfaldile”.
Värske ajakirja saab soetada Apollo raamatupoest, Lugemikust või Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnast (Pikk tn 20).
Väljaandja: Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond
Toetas: Eesti Kultuurkapital
Facebooki ürituse link
Lisateave Aet Ader
aet@ehituskunst.ee
Teate toimetas
Solveig Jahnke
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
VÄLJASÕIT AJAKIRJA EHITUSKUNST 2015 ESITLUSELE KEHRA PABERIVABRIKUSSE
Reede 30 jaanuar, 2015
Arhitektuuriteaduskond
Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskonnalt on ilmunud Ehituskunsti 57. number, mille on koostanud peatoimetajad Aet Ader ja Kadri Klementi ning kujundanud Mikk Heinsoo, Kaarel Nõmmik ja Kerli Virk.
Olete palutud arhitektuuriajakirja Ehituskunst 2015. aasta numbri “Tellis, mida sina soovid?” esitlusele väljasõidu vormis Kehra paberivabrikusse reedel, 30. jaanuaril!
Louis Kahni kunagisest mõttekäigust pealkirja laenav number uurib materjali teemat arhitektuuris. Esitluse toimumiskoht on samuti seotud materjaliga – sellega, millest on tehtud ajakiri Ehituskunst ise. Kehra paberivabriku külastamiseks tuleb jõuda Tartu rongile (nr 212), mis väljub reedel, 30. jaanuaril kell 14:12 Balti jaamast (pilet 2.80 €). Paberivabrikusse jalutatakse läbi Kehra Vana-Asula traditsiooniliste tööliselamute piirkonna ning kell 15:15 alustatakse 1938. aastal valminud vabrikuhoone ekskursiooniga, mille käigus saab teada kuidas ja kus saab puidust paber.
Eelregistreerumine 28. jaanuariks e-maili aadressil: aet@ehituskunst.ee
Maailmas, kus uksed avanevad lähenemisel iseenesest, kus tuled süttivad liikumise peale ja kus esemed ei kanna enam ammu meistri käe jälge, muutub puudutus üha tähenduslikumaks. Materjalis töötamise ja sellest rääkimise osavus on kaduv kunst. Digitaalsed tööriistad, millega me konstrueerime, komponeerime, vormime materiaalset, ei paista olevat enam käepärased, kui proovime kujundada aistinguid ja tajumuslikku kogemust.
Louis Kahn teab, et kui küsida: ““Mida sina tahad, Tellis?”, vastab see: “Mulle meeldib Võlv.” Ja kui sa siis ütled Tellisele: “Tead, võlvid on kallid, ma võiksin sinu peale asetada hoopis betoonist silluse. Mis sa sellest arvad, Tellis?”, vastab Tellis: “Mulle meeldib Võlv.””
Vestlus leidis aset 1971. aastal, 43 aastat tagasi. Kas tänasele Tellisele meeldivad droonid ja algoritmilised silindrid? Kas masinliku täpsusega ehitatu tundub kuidagi teistmoodi kui inimkäte poolt rajatu? Kas on võimalik atmosfääri programmeerida?
Viimases numbris kirjutavad: disainer ja teadur Kärt Ojavee, arhitektid Manuel Kretzer ja Ivan Sergejev, 2014. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni üks kuraator Siim Tuksam. Artikleid täiendavad fotod Raili Keivi serviisist “Portselan kohtub betooniga”, Sven Parkeri asfaldiseeria ning Klaske Haviku ja Gus Tielensi pildilised ja sõnalised märkmed atmosfäärist. Kooli osas on seekord avaldatud kaks magistritööd: Eve Komp kirjutab linnapausidest ja Grete Veskiväli kehalisest maastikust. Tõlkeartiklina ilmub Kanada arhitektuurikeskuse direktori Mirko Zardini “Austusavaldus asfaldile”.
Värske ajakirja saab soetada Apollo raamatupoest, Lugemikust või Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnast (Pikk tn 20).
Väljaandja: Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond
Toetas: Eesti Kultuurkapital
Facebooki ürituse link
Lisateave Aet Ader
aet@ehituskunst.ee
Teate toimetas
Solveig Jahnke
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
27.02.2014
Avatud loeng / Open lecture: 27. veebr. 19:00 – Anouk De Clercq
Arhitektuuriteaduskond
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb neljapäeval, 27.veebruaril Anouk De Clercq. Loeng algab kell 19:00, Kanuti Gildi saalis (Pikk 20).
Anouk de Clercq on õppinud Ghentis klaverimängu ja Brüsseli Sint Lukase kunsti- ja disainikolledžis filmikunsti. Tema tööd, millest nii mõnigi on üsna arhitektooniline, uurivad arvutikeele väljendusvõimalusi audiovisuaalses maailmas. Ta on võitnud mitmeid auhindu, teiste seas rahvusvahelise Backup festivali uusmeedia filmipreemia (2004), Illy preemia Brüsseli kunstifestivalil (2005), tema töid on eksponeeritud Pompidou keskuses Pariisis, MAXXI 21. sajandi kunsti muuseumis Roomas, kuninganna Sofia riiklikus kunstikeskuses Madriidis, Genfi kaasaegse kunsti keskuses, Rotterdami rahvusvahelisel filmifestivalil, Ars Electronica uusmeedia festivalil ja mujal.
http://www.augusteorts.be/projects/43/Oh
Arhitektuuriteaduskonna loengusarja raames on Tallinnas esinenud mitmed maailmakuulsad arhitektid, teoreetikud, kriitikud ja urbanistid, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki.
Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Varasemaid loenguid vaata https://www.artun.ee/avatudloengud/
Kevadist loengusarja toetavad Eesti Kultuurkapital, Belgia saatkond ning Eesti Kunstiakadeemia.
Loengusarja korraldab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond.
***
27.2 Anouk De Clercq
Anouk De Clercq studied piano in Ghent and film at the Sint Lukas Brussels University College of Art and Design. Her works explore the audiovisual potential of computer language to create possible worlds, many of which have a strongly architectonic character. She has received several awards, including the International Backup Award New Media in Film in 2004 and the Illy Prize at Art Brussels in 2005. Her work has been shown in Tate Modern, Centre Pompidou, Museo Nacional Centro de Arte Reina Sofia, MAXXI, Centre d’Art Contemporain Genève, International Film Festival Rotterdam, Ars Electronica, among others. Anouk De Clercq is affiliated to the School of Arts University College Ghent as an artistic researcher.
http://www.augusteorts.be/projects/43/Oh
Estonian Academy of Arts Faculty of Architecture Public Guest Speaker Series
Quite a few well-known architects, theoreticians, critics and urbanists have given talks at this lecture series, to offer fresh perspectives on architecture, design, urban development and critical thought from around the globe.
The lectures are open to all students and professionals in the fields of architecture, urbanism and other spatial studies, as well as to the broader circle of those interested in the future of our living environment. The lectures are in English and they are free of charge.
The previous talks can be found at https://www.artun.ee/avatudloengud/
Postitas Anu Piirisild — Püsilink
Avatud loeng / Open lecture: 27. veebr. 19:00 – Anouk De Clercq
Neljapäev 27 veebruar, 2014
Arhitektuuriteaduskond
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb neljapäeval, 27.veebruaril Anouk De Clercq. Loeng algab kell 19:00, Kanuti Gildi saalis (Pikk 20).
Anouk de Clercq on õppinud Ghentis klaverimängu ja Brüsseli Sint Lukase kunsti- ja disainikolledžis filmikunsti. Tema tööd, millest nii mõnigi on üsna arhitektooniline, uurivad arvutikeele väljendusvõimalusi audiovisuaalses maailmas. Ta on võitnud mitmeid auhindu, teiste seas rahvusvahelise Backup festivali uusmeedia filmipreemia (2004), Illy preemia Brüsseli kunstifestivalil (2005), tema töid on eksponeeritud Pompidou keskuses Pariisis, MAXXI 21. sajandi kunsti muuseumis Roomas, kuninganna Sofia riiklikus kunstikeskuses Madriidis, Genfi kaasaegse kunsti keskuses, Rotterdami rahvusvahelisel filmifestivalil, Ars Electronica uusmeedia festivalil ja mujal.
http://www.augusteorts.be/projects/43/Oh
Arhitektuuriteaduskonna loengusarja raames on Tallinnas esinenud mitmed maailmakuulsad arhitektid, teoreetikud, kriitikud ja urbanistid, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki.
Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Varasemaid loenguid vaata https://www.artun.ee/avatudloengud/
Kevadist loengusarja toetavad Eesti Kultuurkapital, Belgia saatkond ning Eesti Kunstiakadeemia.
Loengusarja korraldab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond.
***
27.2 Anouk De Clercq
Anouk De Clercq studied piano in Ghent and film at the Sint Lukas Brussels University College of Art and Design. Her works explore the audiovisual potential of computer language to create possible worlds, many of which have a strongly architectonic character. She has received several awards, including the International Backup Award New Media in Film in 2004 and the Illy Prize at Art Brussels in 2005. Her work has been shown in Tate Modern, Centre Pompidou, Museo Nacional Centro de Arte Reina Sofia, MAXXI, Centre d’Art Contemporain Genève, International Film Festival Rotterdam, Ars Electronica, among others. Anouk De Clercq is affiliated to the School of Arts University College Ghent as an artistic researcher.
http://www.augusteorts.be/projects/43/Oh
Estonian Academy of Arts Faculty of Architecture Public Guest Speaker Series
Quite a few well-known architects, theoreticians, critics and urbanists have given talks at this lecture series, to offer fresh perspectives on architecture, design, urban development and critical thought from around the globe.
The lectures are open to all students and professionals in the fields of architecture, urbanism and other spatial studies, as well as to the broader circle of those interested in the future of our living environment. The lectures are in English and they are free of charge.
The previous talks can be found at https://www.artun.ee/avatudloengud/
Postitas Anu Piirisild — Püsilink
21.02.2014 — 09.03.2014
Professor Toivo Raidmets ja sisearhitektuuri magistrandid Arhitektuuri- ja disainigaleriis
Sisearhitektuur
Neljapäeval, 20.02. avaneb värskelt remonditud Arhitektuuri-
ja Disainigaleriis 2 uut näitust – Toivo Raidmetsa personaal „27 tooli”. Toivo Raidmets keskendub seekord toolidele – väljas on neid
27, aegade algusest, esimesest koolitööst viimaste, tuliuuteni.
Allkorrusel näitus Sushi Bar, kus esitletakse EKA sisearhitektuuri ja mööblidisaini
tudengitega Soome Grand Old Man`i Simo Heikkilä poolt läbi viidud workshopi
tulemusi.
Lisa sisutekst
Postitas Sigrid Pavel — Püsilink
Professor Toivo Raidmets ja sisearhitektuuri magistrandid Arhitektuuri- ja disainigaleriis
Reede 21 veebruar, 2014 — Pühapäev 09 märts, 2014
Sisearhitektuur
Neljapäeval, 20.02. avaneb värskelt remonditud Arhitektuuri-
ja Disainigaleriis 2 uut näitust – Toivo Raidmetsa personaal „27 tooli”. Toivo Raidmets keskendub seekord toolidele – väljas on neid
27, aegade algusest, esimesest koolitööst viimaste, tuliuuteni.
Allkorrusel näitus Sushi Bar, kus esitletakse EKA sisearhitektuuri ja mööblidisaini
tudengitega Soome Grand Old Man`i Simo Heikkilä poolt läbi viidud workshopi
tulemusi.
Lisa sisutekst
Postitas Sigrid Pavel — Püsilink
09.01.2014
“MAILE GRÜNBERGI VÄRVILISED MAAILMAD” esilinastus
Sisearhitektuur
Olete oodatud Karin Pauluse, Peeter Brambati ja Priit Põldme filmi
MAILE GRÜNBERGI VÄRVILISED MAAILMAD
esilinastusele!
Režissöör ja produtsent Peeter Brambat.
Käsikiri Karin Paulus, Peeter Brambat, Priit Põldme.
Oma mitmekülgsusega on Maile Grünberg vaieldamatult eesti sisearhitektuuri ja mööblidisaini üks kõige tähtsaim tegijaid. Grünberg on Eestis kodustanud palju uudisvõtteid. 1970ndatel tutvustas ta laiadele hulkadele popdisaini, näidates, et tõsise, mõneti moralistliku ja ainult üht tõde kuulutava modernismi kõrval võib teha ka midagi mängulist, loovat ja elamuslikku. 1980. aastatel liikus alati avangardne looja sujuvalt edasi postmodernismi ja kavandas täiesti uudseid, mõnusaid kohvikuid, viitas ühelt poolt näiteks art déco´likule luksuslikule atmosfäärile ja tuues teisalt ruumikujundusse täiesti uued terminid nagu siis camp ja kitš. Lisaks on disainer kavandanud nägusaid mööblitükke, mille seas on eriti tänuväärne Lutheri vabriku vaimus vineeri taiplik ja efektne kasutamine. Ometi ei kipu Grünberg klassikule kohaselt tagasi vaatama, vaid otsib aina uusi maailmu. Filmis avab vürtsikas autor ise oma tegemiste tagamaid.
Postitas Karin Paulus — Püsilink
“MAILE GRÜNBERGI VÄRVILISED MAAILMAD” esilinastus
Neljapäev 09 jaanuar, 2014
Sisearhitektuur
Olete oodatud Karin Pauluse, Peeter Brambati ja Priit Põldme filmi
MAILE GRÜNBERGI VÄRVILISED MAAILMAD
esilinastusele!
Režissöör ja produtsent Peeter Brambat.
Käsikiri Karin Paulus, Peeter Brambat, Priit Põldme.
Oma mitmekülgsusega on Maile Grünberg vaieldamatult eesti sisearhitektuuri ja mööblidisaini üks kõige tähtsaim tegijaid. Grünberg on Eestis kodustanud palju uudisvõtteid. 1970ndatel tutvustas ta laiadele hulkadele popdisaini, näidates, et tõsise, mõneti moralistliku ja ainult üht tõde kuulutava modernismi kõrval võib teha ka midagi mängulist, loovat ja elamuslikku. 1980. aastatel liikus alati avangardne looja sujuvalt edasi postmodernismi ja kavandas täiesti uudseid, mõnusaid kohvikuid, viitas ühelt poolt näiteks art déco´likule luksuslikule atmosfäärile ja tuues teisalt ruumikujundusse täiesti uued terminid nagu siis camp ja kitš. Lisaks on disainer kavandanud nägusaid mööblitükke, mille seas on eriti tänuväärne Lutheri vabriku vaimus vineeri taiplik ja efektne kasutamine. Ometi ei kipu Grünberg klassikule kohaselt tagasi vaatama, vaid otsib aina uusi maailmu. Filmis avab vürtsikas autor ise oma tegemiste tagamaid.
Postitas Karin Paulus — Püsilink
14.12.2013
Dots. Karin Pauluse raamatu “HAAPSALU” esitlus
Sisearhitektuur
Karin Paulus esitleb kohvik-raamatupoes “Haapsalu Raamat” “Jalutaja teejuhi” sarjas ilmunud teost “Haapsalu”.
Üheksas
„Jalutaja teejuht“ kutsub avastama hämmastavalt hõrku ning
piltpostkaartlikult ilusat Haapsalut. Parimaks arhitektuuri- kui ka
disainikriitikuks tituleeritud Karin Paulus tutvustab linna läbi
ehitiste ning inimeste. Vaadeldakse, kuidas Saare-Lääne piiskopkonna
keskusest kujunes nutikate tohtrite ja ettevõtjate toel Venemaa eliidi
armastatud kuurort, ning milliseid vahvaid üritusi korraldatakse linnas
praegu. Suisa kolmesaja sihtmärgi sekka mahub nii Haapsalu klassika nagu
kuursaal, Tšaikovski tegemised kui ka ülimalt hästi säilinud
raudteearhitektuur, epohhi loov Evald Okase muuseum ning muinasjutuline
Iloni Imedemaa. Raamat viib huvilise ka mitmekesise linnustikuga
endisaegsetele saarekestele; Vasikaholmile ja Paralepasse ujuma. Ära on
toodud sümpaatsemad kohvikud ja galeriid, aga ka majutuspaigad.
Rahvusvaheliselt tunnustatud mudaravile on aga võrdväärselt tervislikuks
alternatiiviks retk raudteetammiga piirnevatel matkaradadel, mille
äärde jäävad näiteks Peeter I seotud rändrahn ning kenad majakad. Või
hoopis minna kajakiga lahele aerutama või promenaadile kala püüdma?
Vaheldust pakub ka Läänemaa kaubandusmekaks kujunenud Uuemõisa, kus
paikneb piirkonna suurmaaomanikuks olnud võimsa mõisa häärber, milles
tegutses hiljem kultuurilooliselt oluline õpetajate seminar. Või tasub
hoopis otsida meelerahu Harmooniast? Loodame, et raamat pakub
uudistamist nii puhkajale kui ka kohalikule.
Postitas Karin Paulus — Püsilink
Dots. Karin Pauluse raamatu “HAAPSALU” esitlus
Laupäev 14 detsember, 2013
Sisearhitektuur
Karin Paulus esitleb kohvik-raamatupoes “Haapsalu Raamat” “Jalutaja teejuhi” sarjas ilmunud teost “Haapsalu”.
Üheksas
„Jalutaja teejuht“ kutsub avastama hämmastavalt hõrku ning
piltpostkaartlikult ilusat Haapsalut. Parimaks arhitektuuri- kui ka
disainikriitikuks tituleeritud Karin Paulus tutvustab linna läbi
ehitiste ning inimeste. Vaadeldakse, kuidas Saare-Lääne piiskopkonna
keskusest kujunes nutikate tohtrite ja ettevõtjate toel Venemaa eliidi
armastatud kuurort, ning milliseid vahvaid üritusi korraldatakse linnas
praegu. Suisa kolmesaja sihtmärgi sekka mahub nii Haapsalu klassika nagu
kuursaal, Tšaikovski tegemised kui ka ülimalt hästi säilinud
raudteearhitektuur, epohhi loov Evald Okase muuseum ning muinasjutuline
Iloni Imedemaa. Raamat viib huvilise ka mitmekesise linnustikuga
endisaegsetele saarekestele; Vasikaholmile ja Paralepasse ujuma. Ära on
toodud sümpaatsemad kohvikud ja galeriid, aga ka majutuspaigad.
Rahvusvaheliselt tunnustatud mudaravile on aga võrdväärselt tervislikuks
alternatiiviks retk raudteetammiga piirnevatel matkaradadel, mille
äärde jäävad näiteks Peeter I seotud rändrahn ning kenad majakad. Või
hoopis minna kajakiga lahele aerutama või promenaadile kala püüdma?
Vaheldust pakub ka Läänemaa kaubandusmekaks kujunenud Uuemõisa, kus
paikneb piirkonna suurmaaomanikuks olnud võimsa mõisa häärber, milles
tegutses hiljem kultuurilooliselt oluline õpetajate seminar. Või tasub
hoopis otsida meelerahu Harmooniast? Loodame, et raamat pakub
uudistamist nii puhkajale kui ka kohalikule.
Postitas Karin Paulus — Püsilink
19.12.2013
Dots. Karin Pauluse raamatu “ado eigi” esitlus
Sisearhitektuur
Sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonna külalisdotsent ja -teadur esitleb Eesti Arhitektuurimuuseumis teost “Ado Eigi” (Solnessi Arhitektuurikirjastus, 2013).
Postitas Karin Paulus — Püsilink
Dots. Karin Pauluse raamatu “ado eigi” esitlus
Neljapäev 19 detsember, 2013
Sisearhitektuur
Sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonna külalisdotsent ja -teadur esitleb Eesti Arhitektuurimuuseumis teost “Ado Eigi” (Solnessi Arhitektuurikirjastus, 2013).
Postitas Karin Paulus — Püsilink