Rubriik: Sisearhitektuur

Eesti Arhitektuurimuuseumi ja Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna näituse “Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti” raames avaneb muuseumis kolmel talvisel laupäeval pop-up kohvik. KOKOMO kohvimeistrite valmistatud jookide kõrvale saab kuulata vestlust Eesti legendaarsete sisearhitektidega, kes näitusel huvilistele ka oma tudengiaegseid töid tutvustavad. 16-19aastased noored on samal ajal aga oodatud sisearhitektuuri-töötuppa, kus räägitakse ruumi tajumisest ja muutumisest.

Kohvik “Wunderlich” on avatud kolmel laupäeval – 30. jaanuaril, 13. veebruaril ning 27. veebruaril – kell 11.00-14.00 Rotermanni soolalaos.

Esimesel kohvikupäeval, 30. jaanuaril, on publiku ees Eesti üks tuntumaid sisearhitekte ja disainereid, Taevo Gans (s. 1941). Nii tema interjööre, valgusteid kui ka mööbliesemeid iseloomustab puhas vorm, konstruktiivne selgus ja julge värvikasutus. Gans kuulus Viru hotelli interjööri (1972) autorite kollektiivi ning kavandas koos abikaasa Hellega Pärnu sanatooriumi Tervis siseruumid (1971; 1987). Omal ajal uuendusliku võttena hakkas ta interjööris kasutama supergraafikat; tähelepanu pälvisid koos Mait Summatavetiga tehtud näitusekujundused. Oma valgustitega on Gans saavutanud edu ka rahvusvahelisel areenil. Pop-up kohvikus suunab vestlust Carl-Dag Lige, koos kohvikulistega tehakse ka ringkäik näitusel “Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti”.

30. jaanuaril toimuva noorte sisearhitektuuri-töötoa teemaks on “Lähikontakt”. Näeme, kuuleme, katsume, tunneme lõhna ja maitseme ruumi. Aga kuidas täpselt? Noored saavad Arhitektuurikooli õpetajate ja sisearhitektuuri eriala tudengite käest kuulda sellest, kuidas inimesed ruumi tajuvad ja mil moel tajud omakorda ruumi mõjutavad. Järgnevate töötubade teemadeks on “Ruumielamus” (13. veebruar) ja “Tulevikuruum” (27. veebruar).

Nii pop-up kohvikusse kui ka töötubadesse pääseb muuseumipiletiga, eraldi registreeruma ei pea.

Programm laupäeval, 30. jaanuaril 2016

11.00 Kohvik avaneb

11.15-12.00 Erikülaline Taevo Gans, vestlust suunab Carl-Dag Lige

12.00-13.00 Avatud näitus “Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti”, ringkäik Taevo Gansi ja kuraator Carl-Dag Ligega

12.30-13.30 Haridustund noortele

14.00 Kohvik sulgub

Eksperimentaalne etendusnäitus “Ekspeditsioon Wunderlich” on avatud igal laupäeval ja pühapäeval kell 12.00-13.00 ehk kokku kõigest kahel tunnil nädalas, kuni 28. veebruarini.

Lisainfo:

Carl-Dag Lige, kuraator

carldag@arhitektuurimuuseum.ee

55 688 395

26. novembril kell 17.00 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos eksperimentaalse vormiga näitus “Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti”, mis tutvustab Eestis eelmisel sajandil tegutsemist alustanud sisearhitekte, nende tööpõhimõtteid ja tudengiaegset loomingut. Näitus on avatud ainult laupäeviti ja pühapäeviti, kell 12.00-13.00 ehk kokku kahel tunnil nädalas, kuni 28. veebruarini. Näitus saab teoks Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna ja Eesti Arhitektuurimuuseumi koostöös, milles keskne roll on EKA praegustel sisearhitektuuritudengitel.

Külastajaid ootab muuseumi keldrisaalis ebaharilik, isegi müstiline keskkond, mille kohta näituse kujundamist juhendanud Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna juhataja, professor Hannes Praks ütleb vihjeks: “Muuseum tahtis teistsugust näitusekeskkonda ja kes veel oskaks uutsorti ruumikogemust luua kui mitte sisearhitektid? Väga palju ei saa ära rääkida, aga kui näitust kooli poolt vaadata, siis pimedus, valgus, soojus, külmus, heli – need on kokku ruumi loomise baasmaardla. Kui sa õpid sisearhitektiks, siis sa pead oskama nendega ümber käia. Sellepärast siis sel näitusel – pimedus, tuli, soojus, heli, vaikus. Ainult kahel päeval nädalas, tund aega korraga.”

Näituse kuraatori Carl-Dag Lige sõnul räägib “Ekspeditsioon Wunderlich” ruumist ning tema loojast ja kasutajast kui ühest tervikust: “Näituse südames on üksteist Eesti sisearhitekti ja disainerit, kes on kõik erinevatel aegadel lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna. Meie eesmärk oli luua aktiivne, lavastuslik ja mänguline suhe Eesti sisearhitektuuri ja selle õpetamise ajalooga, leida selles rägastikus üles need väärtused ja teadmised, mis võiksid omada tähtsust ka tänapäeval. Näitus on korraga nii seikluslik rännak ajalukku kui ka väga intiimne kohtumine persoonidega, kelle loodud keskkonnas me kõik igapäevaselt liigume.”

“Ekspeditsioon Wunderlich” on hommage Richard Wunderlichi (1902-1976) loomingule ja erialasele tegevusele. Wunderlich oli sisearhitekt ja mööblidisainer, praeguse EKA sisearhitektuuri osakonna kõige esimene juhataja (1940-1941) ning teadaolevalt üldse esimene Eesti sisearhitekt, kes omandas erialase hariduse. Wunderlich on seega Eesti sisearhitektuuri eriala kujunemise ja professionaliseerumise üks võtmefiguure, omamoodi isakuju, kuigi tema otsene mõju meie elukeskkonnale piirdub vaid üksikute säilinud mööblikomplektidega, neist tõenäoliselt tuntuim on presidendi kantselei koosolekute saali mööbel Kadriorus (1938).

Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti

28.11.2015-28.02.2016

Näitusel osalevad: Bruno Tomberg, Leila Pärtelpoeg, Vello Asi, Teno Velbri, Mait Summatavet, Taevo Gans, Aulo Padar, Juta Lember, Eerik Olle, Pille Lausmäe, Taso Mähar

Kuraator: Carl-Dag Lige

Produtsent: Hannes Praks

Näituse kujundus: Hannes Praks, Katrin Talvik, Merilin Tee, Sabine Suuster, Martin Saar, Karl Taul, Alden Jõgisuu, Tõnu Lensment

Graafiline kujundus: Aadam Kaarma

Fotograaf: Renee Altrov

Heli: Hans-Gunter Lock, Taavi Tulev

Toetaja: Eesti Kultuurkapital

Täname: Marit Ilison, Kino Sõprus, Les Petites Disainipood, Liviko, Rahvusooper Estonia, Tallinna Linnateater, Teater NO99, Ugala Teater, Vaba Lava, Vene Teater, Von Krahli Teater

Näituse pressifotod: http://bit.ly/wunderlich

Lisainfo:

Triin Männik

Näituse kommunikatsioon

Tel: +372 56201104

E-post: triin@pluk.ee

RMK ja Eesti Kunstiakadeemia kutsuvad sind endaga koos metsistuma reedel, 18. septembril. 

Avame pidulikult metsa kõlakojad ehk EKA sisearhitektuuri tudengite loodud metsaraamatukogu.

Üritus algab kell 14 RMK Pähni looduskeskuse juurest. 

Avatud on sisearhitektuuritudengite metsaraamatukogu kavandite näitus ning lisaks õnnistame sisse RMK Pähni looduskeskuse väliõppeklassi.

Neljapäeval, 9. aprillil kell 16.00 avavad Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna esimese kursuse üliõpilased RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus) Tallinna kontori aatriumis pesakastide näituse “13 tihast”.  Näituselt saab valida meelepärase linnumajakese skeemi ning ise selle järgi kevadekuulutajatele pesakast meisterdada.

Pesakastid disainiti ja valmistati esimese praktilise kursusetöö raames selle õppeaasta sügissemestril. Tudengitel tuli välja valida nii tiivuline lemmik, kes kasti võiks pesitsema asuda, kui ka kasti materjal. Traditsioonilisema saematerjali kõrval võeti kasutusele ka betoon ja painutatud vineer. Enamik kaste on disainitud tihase pesitsemiskohana.

“Mitme töö puhul üllatas mind nii lahenduse tehniline kvaliteet kui ka objekti välimus. Arvestades, et paljude jaoks oli esimene kogemus puutuda kokku nii puutöö kui ka disainiga, on tulemus väga hea,” arvab sisearhitektuuri osakonna professor Hannes Praks ja lisab:

“Käesoleval semestril disainib sama kursus avalikku kasutamisse mõeldud onn-raamatukogu, kuid enamikul tudengitest puudub varasem projekteerimise ja ruumilise vormi loomise kogemus. Seepärast oli linnumajade kavandamine ja ehitamine hea soojendusring enne inimesele mõeldud suuremat sorti kasti projekteerimist.”

Kursust juhendasid Derelict Furniture disainerid Ahti Grünberg ja Tõnis Kalve. Konsultandina käis tudengitega kohtumas Fred Jüssi. Näitusel on eksponeeritud ka zooloog Tiit Hundi linnufotod koos lühikeste kirjeldustega selle kohta, milliseid elukohti need liigid eelistavad.

Külastajad saavad näituselt kaasa võtta endale meelepärase linnumaja projektikavandi ning selle järgi ise kevadekuulutajatele kodud meisterdada. Tiit Hundi sõnul on Eestis linnuliike, kes pesakastides elavad, ligi kolmkümmend ning kuigi kaste võib üles seada aastaringselt, on parim aeg selleks siiski aprill ja mai.

“Jooniste jagamises on midagi kaasaegset. Muusikatööstuses ei püüa samuti alustavad ansamblid enam iga hinna eest esmaseks kuulamiseks CD-d müüa, vaid pigem on kõik netist tasuta saadaval. Seetõttu tundub ka sisearhitektuuri tudengite puhul vaba jagamine tunduvalt mõistlikum, kui esmase loomingu kramplik patendiga kaitsmine. Tulu tuleb hiljem ja kuskilt mujalt,“ kommenteerib Praks tasuta majaprojekti jagamist. 

Näitus „13 tihast“ on RMK Tallinna kontori aatriumis (Toompuiestee 24) avatud 9. aprillist kuni 21. maini, esmaspäevast reedeni kell 9-18. Näitus on kõigile tasuta.

Näituse infograafika kujundas Mariana Hint.

Pressikontaktid:

Solveig Jahnke
Kommunikatsioonijuht
Eesti Kunstiakadeemia
solveig.jahnke ät artun.ee
Tel +372 6267 111
Mob +372 5626 4949

Hannes Praks
sisearhitektuuri osakonna juhataja
Eesti Kunstiakadeemia
hannes.praks ät artun.ee

Katre Ratassepp
RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja
Tel 676 7033, 509 6650
katre.ratassepp ät rmk.ee
www.rmk.ee

Neljapäeval, 20.02. avaneb värskelt remonditud Arhitektuuri-
ja Disainigaleriis 2 uut näitust – Toivo Raidmetsa personaal „27 tooli”. Toivo Raidmets keskendub seekord toolidele – väljas on neid
27, aegade algusest, esimesest koolitööst viimaste, tuliuuteni.

Allkorrusel näitus Sushi Bar, kus esitletakse EKA sisearhitektuuri ja mööblidisaini
tudengitega Soome Grand Old Man`i Simo Heikkilä poolt läbi viidud workshopi
tulemusi.

Lisa sisutekst

Olete oodatud Karin Pauluse, Peeter  Brambati ja Priit Põldme filmi 
MAILE GRÜNBERGI VÄRVILISED MAAILMAD

esilinastusele!

Režissöör ja produtsent Peeter Brambat.

Käsikiri Karin Paulus, Peeter Brambat, Priit Põldme.

Oma mitmekülgsusega on Maile  Grünberg vaieldamatult eesti  sisearhitektuuri ja mööblidisaini üks kõige tähtsaim tegijaid. Grünberg on Eestis kodustanud palju uudisvõtteid. 1970ndatel tutvustas ta laiadele hulkadele popdisaini, näidates, et tõsise, mõneti moralistliku ja ainult üht tõde kuulutava modernismi kõrval võib teha ka midagi mängulist, loovat ja elamuslikku. 1980. aastatel liikus alati avangardne looja sujuvalt edasi postmodernismi ja kavandas täiesti uudseid, mõnusaid kohvikuid, viitas ühelt poolt näiteks art déco´likule luksuslikule atmosfäärile ja tuues teisalt ruumikujundusse täiesti uued terminid nagu siis camp ja kitš. Lisaks on disainer kavandanud nägusaid mööblitükke, mille seas on eriti tänuväärne Lutheri vabriku vaimus vineeri taiplik ja efektne kasutamine. Ometi ei kipu Grünberg klassikule kohaselt tagasi vaatama, vaid otsib aina uusi maailmu. Filmis avab vürtsikas autor ise oma tegemiste tagamaid.

Karin Paulus esitleb kohvik-raamatupoes “Haapsalu Raamat” “Jalutaja teejuhi” sarjas ilmunud teost “Haapsalu”.

Üheksas
„Jalutaja teejuht“ kutsub avastama hämmastavalt hõrku ning
piltpostkaartlikult ilusat Haapsalut. Parimaks arhitektuuri- kui ka
disainikriitikuks tituleeritud Karin Paulus tutvustab linna läbi
ehitiste ning inimeste. Vaadeldakse, kuidas Saare-Lääne piiskopkonna
keskusest kujunes nutikate tohtrite ja ettevõtjate toel Venemaa eliidi
armastatud kuurort, ning milliseid vahvaid üritusi korraldatakse linnas
praegu. Suisa kolmesaja sihtmärgi sekka mahub nii Haapsalu klassika nagu
kuursaal, Tšaikovski tegemised kui ka ülimalt hästi säilinud
raudteearhitektuur, epohhi loov Evald Okase muuseum ning muinasjutuline
Iloni Imedemaa. Raamat viib huvilise ka mitmekesise linnustikuga
endisaegsetele saarekestele; Vasikaholmile ja Paralepasse ujuma. Ära on
toodud sümpaatsemad kohvikud ja galeriid, aga ka majutuspaigad.
Rahvusvaheliselt tunnustatud mudaravile on aga võrdväärselt tervislikuks
alternatiiviks retk raudteetammiga piirnevatel matkaradadel, mille
äärde jäävad näiteks Peeter I seotud rändrahn ning kenad majakad. Või
hoopis minna kajakiga lahele aerutama või promenaadile kala püüdma?
Vaheldust pakub ka Läänemaa kaubandusmekaks kujunenud Uuemõisa, kus
paikneb piirkonna suurmaaomanikuks olnud võimsa mõisa häärber, milles
tegutses hiljem kultuurilooliselt oluline õpetajate seminar. Või tasub
hoopis otsida meelerahu Harmooniast? Loodame, et raamat pakub
uudistamist nii puhkajale kui ka kohalikule.

Sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonna külalisdotsent ja -teadur esitleb Eesti Arhitektuurimuuseumis teost “Ado Eigi” (Solnessi Arhitektuurikirjastus, 2013).

Täna 20. juunil kell 13 avatakse Avinurme Elulaadikeskuse II
korrusel muuseumis näitus Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja
mööblidisaini osakonna suvise workshopi töödest. Töötoa raames disainisid ja
valmistasid tudengid UPM Grada 2mm vineerist valgustid. Workshopi juhendasid
Saksamaal töötav disainer Björn Koop, kunstiakadeemia sisearhitektist dotsent
Liisa Põime ja puidutöökoja juhataja Avo Targel. Näitus valminud töödega jääb
avatuks kuni 4. juulini.

Tartu vaksalis on alates 14. maist 2013 avatud Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus „Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri”

2012. aastal Eesti Filmi 100. juubeliaasta tähistuseks koostatud suur kinoarhitektuuri näitus annab esmakordselt põhjaliku ülevaate kogu Eesti kinoarhitektuurist.

Alustades esimestest kinodeks ehitatud hoonetest 1908. aastal Tartus ja Tallinnas, on näituse koostajad pannud kokku rohke pildi- ja projektmaterjali kõikide kinodeks ehitatud hoonete kohta Eestis, kuid samuti ka paljude kinodeks kohandatud, alaliselt tegutsenud kinosid asustanud hoonete kohta.

Nii on näitusel leidnud koha ka päris esimesed, 20. sajandi alguse kinopaviljonid, esimesed esinduskinod, seltsimajade kinod, kohvik-kinod, kino-kultuurimajad ja ka kobarkinod. Kogu sajandipikkune lugu sellest, milliseid kinosid Eestis on ehitatud ning kuidas nende areng vastavalt ajahetke poliitilistele, kultuurilistele ja majanduslikele oludele on käinud.

Kino kui laiadele massidele suunatud meelelahutus on hoolimata erinevatest ajaloolistest perioodidest olnud populaarne ja kergesti kättesaadav ajaviide. Kui esimesed kinod olid arhitektuurselt tagasihoidlikud, pigem putka- või kuurisarnased ehitised, siis juba 20. sajandi teisel kümnendil jõuti kinode hierarhiseerumiseni – tekkisid esimesed esinduskinod.

Kinode kiire levik üle Eesti annab aga alust tüpoloogilisele mitmekülgsusele ning arhitektuursele eriilmelisusele. Eriti nõukogude ajal oli kino kui üks olulisemaid propagandakanaleid ka linnaehituslikult tähtsustatud ning esiletõstetud hooneliik. Nii leiab näituselt funktsionalistlikud, stalinistlikud ja modernistlikud kinod, aga ka kinohoone kui eraldiseisva hooneliigi ümberkujunemise multiplex-kompleksiks, kus kinost on saanud ainult üks osa brändistunud ja kommertsialiseerunud kaubanduskeskusest.

Näitusel on eksponeeritud ligi 90 kinohoonet, mille pildi- ja projektimaterjal pärineb Eesti muuseumidest ja arhiividest.

Näitus jääb Tartu jaamahoones avatuks suve keskpaigani.

Näituse koostajad: Sirli Naska, Karen Jagodin

Näituse kujundajad: Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla

Näituse graafiline kujundus: Kaarel Nõmmik, Mikk Heinsoo

Näituse toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Film 100

Lisainfo:

Eesti Arhitektuurimuuseum, info@arhitektuurimuuseum.ee, tel 6257000

Karen Jagodin, karen@arhitektuurimuuseum.ee, tel 5238113