Rubriik: KVI konverentsid ja seminarid

19.01.2023

Õppe kavandamise kunst. Sissejuhatus õppekavade töötubade programmile

_MG_2325

Õppekava juhid, õppejõud, tudengid ja õppespetsialistid!

EKA õpe ja õppekavad on lõpetajate poolt saanud väga hea hinnangu, samas – õppekava väga heal tasemel hoidmine on pidev protsess.

Õpiteekondade kujundamine ja inspireeriva õpikeskkonna loomine on omamoodi kunst. Loomeeriala õppekava on terviklik tegevuste võrgustik, mille käigus üliõpilased kujundavad oma lähenemise loometegevusele. Aga – millised on võimalused loomevaldkonna õppekava ülesehitamiseks? Kuidas luua õppekaval tervikut?

Oleme EKAs läbi viinud kaks õppekavade analüüsi mitmed õppekavad on koostöös EKA kunstihariduse osakonnaga läbinud põhjaliku ülevaatuse ning sellest kogemusest lähtuvalt ja õppekava kvaliteedi väljakutsetele vastamiseks oleme pannud kokku õppekava töötubade programmi. Kutsume neis osalema kõiki õppekavajuhte, õppejõude, tudengeid ja õppekavade tugitöötajaid.

Programmi juhendavad Tartu Ülikooli õppekavateooria lektor Maria Jürimäe ja EKA kunstihariduse lektor Anneli Porri.

Programm toimub kahes osas:

  1. sissejuhatav seminar (19.01.2023), kus kaardistame võimalusi, harime silmaringi;
  2. praktilised õppekavade töötoad teaduskondades (veebruar-märts 2023). Neis võtame kasutusele uued tööriistad oma õppekava analüüsimisel ja täiendamisel.

Programmis osalemine pakub praktilist abi õppekava juhtimiseks, õppekavade arendamiseks ja analüüsi kirjutamiseks.

Alustame sissejuhatava seminariga neljapäeval, 19. jaanuaril 2023 kell 13.00-15.30, ruumis A-501 (3 at).

Sissejuhatava seminari eesmärgiks on ühise arusaama kujundamine ja kokkuleppe leidmine EKA õppekavadega seotud olulisemate eesmärkide osas ehk arutleme õppekava otstarbe, põhiküsimuste, osiste üle ning oleme tutvunud visuaalse õppekavaga.

NB! Et juba praktiliste töötubadega edasi minna, on sissejuhataval seminaril osalemine ülioluline!

Palun registreeru esimeseks seminariks hiljemalt 10.jaanuaril.

Lisa sündmus oma Google kalendrisse

Postitas Kristiina Krabi — Püsilink

Õppe kavandamise kunst. Sissejuhatus õppekavade töötubade programmile

Neljapäev 19 jaanuar, 2023

_MG_2325

Õppekava juhid, õppejõud, tudengid ja õppespetsialistid!

EKA õpe ja õppekavad on lõpetajate poolt saanud väga hea hinnangu, samas – õppekava väga heal tasemel hoidmine on pidev protsess.

Õpiteekondade kujundamine ja inspireeriva õpikeskkonna loomine on omamoodi kunst. Loomeeriala õppekava on terviklik tegevuste võrgustik, mille käigus üliõpilased kujundavad oma lähenemise loometegevusele. Aga – millised on võimalused loomevaldkonna õppekava ülesehitamiseks? Kuidas luua õppekaval tervikut?

Oleme EKAs läbi viinud kaks õppekavade analüüsi mitmed õppekavad on koostöös EKA kunstihariduse osakonnaga läbinud põhjaliku ülevaatuse ning sellest kogemusest lähtuvalt ja õppekava kvaliteedi väljakutsetele vastamiseks oleme pannud kokku õppekava töötubade programmi. Kutsume neis osalema kõiki õppekavajuhte, õppejõude, tudengeid ja õppekavade tugitöötajaid.

Programmi juhendavad Tartu Ülikooli õppekavateooria lektor Maria Jürimäe ja EKA kunstihariduse lektor Anneli Porri.

Programm toimub kahes osas:

  1. sissejuhatav seminar (19.01.2023), kus kaardistame võimalusi, harime silmaringi;
  2. praktilised õppekavade töötoad teaduskondades (veebruar-märts 2023). Neis võtame kasutusele uued tööriistad oma õppekava analüüsimisel ja täiendamisel.

Programmis osalemine pakub praktilist abi õppekava juhtimiseks, õppekavade arendamiseks ja analüüsi kirjutamiseks.

Alustame sissejuhatava seminariga neljapäeval, 19. jaanuaril 2023 kell 13.00-15.30, ruumis A-501 (3 at).

Sissejuhatava seminari eesmärgiks on ühise arusaama kujundamine ja kokkuleppe leidmine EKA õppekavadega seotud olulisemate eesmärkide osas ehk arutleme õppekava otstarbe, põhiküsimuste, osiste üle ning oleme tutvunud visuaalse õppekavaga.

NB! Et juba praktiliste töötubadega edasi minna, on sissejuhataval seminaril osalemine ülioluline!

Palun registreeru esimeseks seminariks hiljemalt 10.jaanuaril.

Lisa sündmus oma Google kalendrisse

Postitas Kristiina Krabi — Püsilink

25.11.2022

Seminar “Kunst, käsitöö ja afekt”

ACA_FB_uus-ver2_1200x628px
ACA_EKATV_1920x1080px

Avalik seminar Eesti Kunstiakadeemias ja #FramedinBelarus töötuba “Kunst, käsi/töö ja afekt: naisajalugude dokumenteerimine ja maailmade loomine“.

Osalejad: #FramedinBelarus (Rufina Bazlova ja Sofia Tocar), Katrin Mayer, Mare Tralla

Diskussant: Katrin Kivimaa

Korraldajad Margaret Tali (Eesti Kunstiakadeemia) ja Ulrike Gerhardt (Potsdami ülikool)

Seminar on eelregistreerimisega siin

Käsi/töö on naasnud jõuliselt kaasaegsesse kunsti. Mitmed kunstnikud on leidnud oma väljendusvahendid just traditsioonilises meedias, mis nõuab tihti spetsiaalset väljaõpet ja selliseid oskusi, mida on põlvest põlve pikka aega edasi antud. Ometi kannavad need käelised esivanematelt päritud tehnikad endaga täiendavaid konnotatsioone, mis on seotud nende spirituaalse, kommunikatiivse, ökoloogilise, eksistentsiaalse aga ka majanduslike otstarvetega.

Käsitöö ja tekstiili valdkonnad on pikka aega olnud kunstiajaloos marginaliseeritud, kuigi nende tehnikate kasutamine pakub uusi võimalusi vastupanuks ja (alternatiivsete) maailmade loomiseks. Erinevates Ida-Euroopa riikides on 1960ndate lõpust kuni 1980ndate keskpaigani moodustatud tekstiilikunsti ümber kogukondi, mis on muutnud selle žanri eksperimentaalseks, progressiivseks ning kogukonda toetavaks praktikaks (Hock 2013). Feministlikud kunstiajaloolased on leidnud, et tikkimine ja teised sarnased praktikad on pakkunud naistele vahendeid vastupanuks, mille abil on proovile pandud nii kõrge ja madala vahelised piirid kunstis, kui ka soo ja klassisuhted ning nende põimumised identiteedi, rassi ja diasporaa mäluga (Parker 1984, Smith 2014, Plummer 2022)

Viimase kümnendi jooksul on tekstiili,  ja eeskätt tikkimise tehnikad teinud läbi uuestisünni. Need arengud kunstis sunnivad meid ümbermõtestama omavahel põimunud ja interdistsiplinaarseid kunsti, disaini, materiaalkultuuri ja käsitöö valdkondade seoseid. Käesolev avatud seminar toob kokku kahe kunstniku loomingu ja ühe kollektiivse käsitöö-aktivismi projekti. Selle käigus tutvustavad oma kogemusi ja loomingulist uurimustööd Mare Tralla(London/Tallinn), Katrin Mayer (Düsseldorf/ Berlin) ja Framed in Belarus (Rufina Bazlova ja Sofia Tocar, Praha), keskendudes naiste lugude ja nende materiaalse vormi omavahelistele suhtetele. Nad toovad esile kuidas käsi/tööd patriarhaalse korraldusega ühiskondades on pikka aega kasutatud alternatiivse kommunikatsiooni kanalina nii naiste õiguste eest võitlemise kui igapäevaraskuste vahendamise viisina. Kehastatud naiste lugusid võib mõista naiste ajaloona, mis on peidetud ja kodeeritud tehnikatesse ja mustritesse, mille kaudu kantakse edasi, elatakse ja muudetakse teadmisi ajaloost. Enamik sellistest sõnumitest on ometi jäänud kunstiajaloos tähelepanuta, mis on marginaliseerinud nii tekstiilikunsti kui traditsioonilisi tehnikaid vaatamata nende tugevale kontseptuaalsele ja episteemilisele baasile.

Seminari kesksed küsimused on: kuidas seletada tagasipöördumist traditsiooniliste ja põlvkondade vaheliste tehnikate juurde kaasaegsetes jälgimiskapitalismi ja diasporaa ühiskondades? Kuidas lubavad need dokumenteerida ja seostada erinevaid feministlikke võitlusi ning ühendada omavahel kaasaegset ja ajaloolist vastupanu? Seminari kontekstis uurivad kunstiajaloolased Margaret Tali (Tallinn) ja Ulrike Gerhardt (Potsdam) käsi/töö kui materiaalse töö ja uuesti interpreteeritava traditsiooni rolli ja selle viise väljendada seda, mida on keeruline kommunikeerida, sh rahvusvaheline solidaarsus, vastupanu aktid, vaimne tervis ja alternatiivsed maailma loomise praktikad.

26. novembril toimub koostöös Vabamu muuseumiga seminari raames ka rühmituse #FramedinBelarus töötuba.

Mare Tralla on eesti kväär-feministlik kunstnik ja aktivist, kes elab Londonis.

Katrin Mayer elab Berliinis ja tema lähenemine kunstnikuna toetub teadmiste arheoloogiale, mille käigus ta uurib kohalikke soopoliitilisi ajalugusid ja tõlgib need ruumilisse ja materiaalsesse vormi.

Rufina Bazlova on valgevene kunstnik, kes töötab traditsioonilise rahvatikandiga, et avada sotsiaalpoliitilisi teemasid.

Sofia Tocar on kuraator ja kultuurikorraldaja, kes töötab aktivistide koostöö projektidega ning dokumentaalfilmidega Kesk- ja Ida-Euroopas.

#FramedinBelarus on sotsiaalne kunsti projekt, mis pühendub poliitilistele vangidele Valgevenes, mida organiseerib kunstirühmitus Stitchit. Rühmituse Stitchit moodustavad kunstnik Rufina Bazlova ja kuraator Sofia Tocar, kes kaasavad oma tegevusse erinevaid kogukondi ja inimesi.

Katrin Kivimaa on kunstiajaloolane, kelle peamised uurimisvaldkonnad on feministlik kunstiajalugu, eesti moodne ja kaasaegne kunst, Eesti kunstiajaloo historiograafia, naiste kujutamine kunstis ja visuaalkultuuris.

Ulrike Gerhardt on visuaalkultuuri uurija, kelle fookuseks on kultuurilise mälu praktikad post-sotsialistlikus kunstis: samuti on ta üks feministliku videoplatvormi D’EST loojatest.

Margaret Tali on kunstiajaloolane ja kultuuriteoreetik, kelle uurimustöö tegeleb mälupoliitika, kunstimuuseumide ja keeruliste ajalugude kureerimisega. Ta on projekti „Vahendades keerulist ajalugu“ üks kuraatoritest.

Seminari korraldamist toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond, Eesti Kunstiakadeemia ja Potsdami Ülikool.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Seminar “Kunst, käsitöö ja afekt”

Reede 25 november, 2022

ACA_FB_uus-ver2_1200x628px
ACA_EKATV_1920x1080px

Avalik seminar Eesti Kunstiakadeemias ja #FramedinBelarus töötuba “Kunst, käsi/töö ja afekt: naisajalugude dokumenteerimine ja maailmade loomine“.

Osalejad: #FramedinBelarus (Rufina Bazlova ja Sofia Tocar), Katrin Mayer, Mare Tralla

Diskussant: Katrin Kivimaa

Korraldajad Margaret Tali (Eesti Kunstiakadeemia) ja Ulrike Gerhardt (Potsdami ülikool)

Seminar on eelregistreerimisega siin

Käsi/töö on naasnud jõuliselt kaasaegsesse kunsti. Mitmed kunstnikud on leidnud oma väljendusvahendid just traditsioonilises meedias, mis nõuab tihti spetsiaalset väljaõpet ja selliseid oskusi, mida on põlvest põlve pikka aega edasi antud. Ometi kannavad need käelised esivanematelt päritud tehnikad endaga täiendavaid konnotatsioone, mis on seotud nende spirituaalse, kommunikatiivse, ökoloogilise, eksistentsiaalse aga ka majanduslike otstarvetega.

Käsitöö ja tekstiili valdkonnad on pikka aega olnud kunstiajaloos marginaliseeritud, kuigi nende tehnikate kasutamine pakub uusi võimalusi vastupanuks ja (alternatiivsete) maailmade loomiseks. Erinevates Ida-Euroopa riikides on 1960ndate lõpust kuni 1980ndate keskpaigani moodustatud tekstiilikunsti ümber kogukondi, mis on muutnud selle žanri eksperimentaalseks, progressiivseks ning kogukonda toetavaks praktikaks (Hock 2013). Feministlikud kunstiajaloolased on leidnud, et tikkimine ja teised sarnased praktikad on pakkunud naistele vahendeid vastupanuks, mille abil on proovile pandud nii kõrge ja madala vahelised piirid kunstis, kui ka soo ja klassisuhted ning nende põimumised identiteedi, rassi ja diasporaa mäluga (Parker 1984, Smith 2014, Plummer 2022)

Viimase kümnendi jooksul on tekstiili,  ja eeskätt tikkimise tehnikad teinud läbi uuestisünni. Need arengud kunstis sunnivad meid ümbermõtestama omavahel põimunud ja interdistsiplinaarseid kunsti, disaini, materiaalkultuuri ja käsitöö valdkondade seoseid. Käesolev avatud seminar toob kokku kahe kunstniku loomingu ja ühe kollektiivse käsitöö-aktivismi projekti. Selle käigus tutvustavad oma kogemusi ja loomingulist uurimustööd Mare Tralla(London/Tallinn), Katrin Mayer (Düsseldorf/ Berlin) ja Framed in Belarus (Rufina Bazlova ja Sofia Tocar, Praha), keskendudes naiste lugude ja nende materiaalse vormi omavahelistele suhtetele. Nad toovad esile kuidas käsi/tööd patriarhaalse korraldusega ühiskondades on pikka aega kasutatud alternatiivse kommunikatsiooni kanalina nii naiste õiguste eest võitlemise kui igapäevaraskuste vahendamise viisina. Kehastatud naiste lugusid võib mõista naiste ajaloona, mis on peidetud ja kodeeritud tehnikatesse ja mustritesse, mille kaudu kantakse edasi, elatakse ja muudetakse teadmisi ajaloost. Enamik sellistest sõnumitest on ometi jäänud kunstiajaloos tähelepanuta, mis on marginaliseerinud nii tekstiilikunsti kui traditsioonilisi tehnikaid vaatamata nende tugevale kontseptuaalsele ja episteemilisele baasile.

Seminari kesksed küsimused on: kuidas seletada tagasipöördumist traditsiooniliste ja põlvkondade vaheliste tehnikate juurde kaasaegsetes jälgimiskapitalismi ja diasporaa ühiskondades? Kuidas lubavad need dokumenteerida ja seostada erinevaid feministlikke võitlusi ning ühendada omavahel kaasaegset ja ajaloolist vastupanu? Seminari kontekstis uurivad kunstiajaloolased Margaret Tali (Tallinn) ja Ulrike Gerhardt (Potsdam) käsi/töö kui materiaalse töö ja uuesti interpreteeritava traditsiooni rolli ja selle viise väljendada seda, mida on keeruline kommunikeerida, sh rahvusvaheline solidaarsus, vastupanu aktid, vaimne tervis ja alternatiivsed maailma loomise praktikad.

26. novembril toimub koostöös Vabamu muuseumiga seminari raames ka rühmituse #FramedinBelarus töötuba.

Mare Tralla on eesti kväär-feministlik kunstnik ja aktivist, kes elab Londonis.

Katrin Mayer elab Berliinis ja tema lähenemine kunstnikuna toetub teadmiste arheoloogiale, mille käigus ta uurib kohalikke soopoliitilisi ajalugusid ja tõlgib need ruumilisse ja materiaalsesse vormi.

Rufina Bazlova on valgevene kunstnik, kes töötab traditsioonilise rahvatikandiga, et avada sotsiaalpoliitilisi teemasid.

Sofia Tocar on kuraator ja kultuurikorraldaja, kes töötab aktivistide koostöö projektidega ning dokumentaalfilmidega Kesk- ja Ida-Euroopas.

#FramedinBelarus on sotsiaalne kunsti projekt, mis pühendub poliitilistele vangidele Valgevenes, mida organiseerib kunstirühmitus Stitchit. Rühmituse Stitchit moodustavad kunstnik Rufina Bazlova ja kuraator Sofia Tocar, kes kaasavad oma tegevusse erinevaid kogukondi ja inimesi.

Katrin Kivimaa on kunstiajaloolane, kelle peamised uurimisvaldkonnad on feministlik kunstiajalugu, eesti moodne ja kaasaegne kunst, Eesti kunstiajaloo historiograafia, naiste kujutamine kunstis ja visuaalkultuuris.

Ulrike Gerhardt on visuaalkultuuri uurija, kelle fookuseks on kultuurilise mälu praktikad post-sotsialistlikus kunstis: samuti on ta üks feministliku videoplatvormi D’EST loojatest.

Margaret Tali on kunstiajaloolane ja kultuuriteoreetik, kelle uurimustöö tegeleb mälupoliitika, kunstimuuseumide ja keeruliste ajalugude kureerimisega. Ta on projekti „Vahendades keerulist ajalugu“ üks kuraatoritest.

Seminari korraldamist toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond, Eesti Kunstiakadeemia ja Potsdami Ülikool.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

13.09.2022

Uute doktorite loengusari: Greta Koppel

Mik_021c

Eesti kunstiteaduse aastasaja raames toimuva uute doktorite loengusarja sügisperioodi avaloengus esineb Greta Koppel, kes räägib 13. septembril kunstiteosest kui kunstiajaloolise uurimuse keskmest.

Greta Koppel kaitses 2021. aastal Eesti Kunstiakadeemias doktoritöö teemal “Hüvasti, konossöörlus? Kunstiteos kui kunstiajaloolise uurimise kese”, mis tegeleb vanakunsti uurimise probleemistikuga, kajastades autori aastatepikkust uurimis- ja kureerimistööd muuseumis. Kunstiteostel kui museaalsetel objektidel on olnud selles töös keskne koht.

Rohkem infot.

 

Postitas Annika Toots — Püsilink

Uute doktorite loengusari: Greta Koppel

Teisipäev 13 september, 2022

Mik_021c

Eesti kunstiteaduse aastasaja raames toimuva uute doktorite loengusarja sügisperioodi avaloengus esineb Greta Koppel, kes räägib 13. septembril kunstiteosest kui kunstiajaloolise uurimuse keskmest.

Greta Koppel kaitses 2021. aastal Eesti Kunstiakadeemias doktoritöö teemal “Hüvasti, konossöörlus? Kunstiteos kui kunstiajaloolise uurimise kese”, mis tegeleb vanakunsti uurimise probleemistikuga, kajastades autori aastatepikkust uurimis- ja kureerimistööd muuseumis. Kunstiteostel kui museaalsetel objektidel on olnud selles töös keskne koht.

Rohkem infot.

 

Postitas Annika Toots — Püsilink

28.06.2022 — 30.06.2022

Euroopa Esteetikaühingu aastakonverents EKA-s

ESA Tallinn 2022

28.-30. juunini 2022 toimub Eesti Kunstiakadeemias Euroopa Esteetikaühingu aastakonverents.

Peakõnelejad:

Professor Emmanuel Alloa (Fribourgi Ülikool)

Professor Pauline von Bonsdorff (Jyväskylä Ülikool)

Professor Virve Sarapik (Eesti Kunstiakadeemia)

Kogu info konverentsi kohta SIIN

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Euroopa Esteetikaühingu aastakonverents EKA-s

Teisipäev 28 juuni, 2022 — Neljapäev 30 juuni, 2022

ESA Tallinn 2022

28.-30. juunini 2022 toimub Eesti Kunstiakadeemias Euroopa Esteetikaühingu aastakonverents.

Peakõnelejad:

Professor Emmanuel Alloa (Fribourgi Ülikool)

Professor Pauline von Bonsdorff (Jyväskylä Ülikool)

Professor Virve Sarapik (Eesti Kunstiakadeemia)

Kogu info konverentsi kohta SIIN

Postitas Andres Lõo — Püsilink

13.05.2022 — 14.05.2022

Seminar „Sarnasus erinevuses“ EKAs ja Kumus

Emissionists. Bizzarred Riga. 1978. ABLV (8) copy

13.–14. mail toimub Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Kunstimuuseumi koostöös Balti regionaalse ja võrdleva kunstiajaloo seminar, mis toob kokku kunstiteadlased ja kuraatorid kolmest Balti riigist. 

Seminari esimene päev toimub EKA auditooriumis A-101, teine päev Kumu auditooriumis.

Seminari lähtepunkt on nõukogude perioodi kunstiajalugu, kahepäevane üritus on jagatud kuueks aruteluks. Teemad varieeruvad fotograafiast ja naiskunstnike loomingu uurimisest nõukogude perioodi näitusetegevuse analüüsi ning eksperimentaalsete kunstipraktikateni. Lisaks käsitlevad ettekanded nii reaalseid kui ka kujutletavaid kunstnike kollektiive ning esitavad tulevikku vaatavaid küsimusi võimalike ülebaltiliste uurimisteemade, näituseprojektide ja neid raamistavate uute teoreetiliste käsitluste kohta.

Eesmärgiks on kombata osalejate uurimishuvide ja tegutsemissuundade vahelisi kokkupuutepunkte ning luua pinnas koostööprojektideks tulevikus.

Osalevad Liisa Kaljula, Adomas Narkevičius, Laine Kristberga, Inga Lace, Eglė Juocevičiūtė, Gregor Taul, Toms Kencis, Kädi Talvoja, Karolina Jakaitė, Mara Traumane, Linda Kaljundi, Margaret Tali, Laima Kreivyte, Jana Kukaine, Ingrid Ruudi, Alise Tifentale, Agne Narušyte, Annika Toots ning Ieva Astahovska, Maria-Kristiina Soomre, Andres Kurg ja Anu Allas.

Üritus toimub inglise keeles ning Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.

Digiteesivihik PDF

Seminari pikem tutvustus ja kava

Sündmus Facebookis

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Seminar „Sarnasus erinevuses“ EKAs ja Kumus

Reede 13 mai, 2022 — Laupäev 14 mai, 2022

Emissionists. Bizzarred Riga. 1978. ABLV (8) copy

13.–14. mail toimub Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Kunstimuuseumi koostöös Balti regionaalse ja võrdleva kunstiajaloo seminar, mis toob kokku kunstiteadlased ja kuraatorid kolmest Balti riigist. 

Seminari esimene päev toimub EKA auditooriumis A-101, teine päev Kumu auditooriumis.

Seminari lähtepunkt on nõukogude perioodi kunstiajalugu, kahepäevane üritus on jagatud kuueks aruteluks. Teemad varieeruvad fotograafiast ja naiskunstnike loomingu uurimisest nõukogude perioodi näitusetegevuse analüüsi ning eksperimentaalsete kunstipraktikateni. Lisaks käsitlevad ettekanded nii reaalseid kui ka kujutletavaid kunstnike kollektiive ning esitavad tulevikku vaatavaid küsimusi võimalike ülebaltiliste uurimisteemade, näituseprojektide ja neid raamistavate uute teoreetiliste käsitluste kohta.

Eesmärgiks on kombata osalejate uurimishuvide ja tegutsemissuundade vahelisi kokkupuutepunkte ning luua pinnas koostööprojektideks tulevikus.

Osalevad Liisa Kaljula, Adomas Narkevičius, Laine Kristberga, Inga Lace, Eglė Juocevičiūtė, Gregor Taul, Toms Kencis, Kädi Talvoja, Karolina Jakaitė, Mara Traumane, Linda Kaljundi, Margaret Tali, Laima Kreivyte, Jana Kukaine, Ingrid Ruudi, Alise Tifentale, Agne Narušyte, Annika Toots ning Ieva Astahovska, Maria-Kristiina Soomre, Andres Kurg ja Anu Allas.

Üritus toimub inglise keeles ning Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.

Digiteesivihik PDF

Seminari pikem tutvustus ja kava

Sündmus Facebookis

Postitas Andres Lõo — Püsilink

09.04.2022

Konverents “Eesti kunstiteaduse aastasada. Institutsioonid, persoonid, meetodid, lood, retseptsioon”

EKKÜ_100_FB_profiil_05

Kahepäevase konverentsi “Eesti kunstiteaduse aastasada. Institutsioonid, persoonid, meetodid, lood, retseptsioon” teine päev toimub Eesti Kunstiakadeemias 9. aprillil 2022.

Eesti professionaalne kunstiteadus tähistab 2022. aastal oma 100. juubelit: 1921. aastal avati Tartu Ülikoolis esmakordselt kunstiajaloo professuur. Esimesena aitas noore rahvusriigi jaoks uut distsipliini mõtestada rootsi päritolu professor Helge Kjellin, kes asus tööle 1922. aastal. Talle järgnesid Tartu Ülikoolis paljud teised ning täna õitseb akadeemiline kunstiteadus juba kolmes ülikoolis. Ülikoolide kõrval toetavad kunstiteaduse edendamist muuseumid. Üha enam võib näha meie erialasel väljal sündinud teadmiste siirdeid kriitikasse, galeristikasse, populaarmeediasse ja teistesse distsipliinidesse.

Kunstiteadus, mis on olemuselt nii sotsiaalne kui kultuuriline nähtus, reageerib oma ümbrusele, samas kujundades ühiskonna arusaamu ja kujutelmi nii tänapäeva kunstist kui ka ajaloolisest pärandist. Teoseid näidates, neist rääkides ja neist kirjutades osutame oma kogenud pilgu toel väärtustele ja emotsioonidele, mida teosed kõnetavad ning potentsiaalselt esile kutsuvad. Üha enam tegeleme ka kogu ümbritseva keskkonna ja visuaalkultuuri probleemidega, harutamaks lahti nende suhteid sotsiaalsete, ideoloogiliste ja esteetiliste hoiakute ning praktikatega. Kunstiteaduse akadeemiline juubel annab hea põhjuse arutada värske pilguga eriala praktikate, tavade, institutsioonide, historiograafia, keelekasutuse, rahvusliku ja rahvusülese paiknemise, kesksete figuuride, soolise tasakaalu ning paljude muude teemade üle, mida kunst ja visuaalkultuur kõnetavad ja seovad.

 

Konverentsi kava leiab siit: https://kunstiteaduseaastasada.wordpress.com/konverents/

Postitas Annika Toots — Püsilink

Konverents “Eesti kunstiteaduse aastasada. Institutsioonid, persoonid, meetodid, lood, retseptsioon”

Laupäev 09 aprill, 2022

EKKÜ_100_FB_profiil_05

Kahepäevase konverentsi “Eesti kunstiteaduse aastasada. Institutsioonid, persoonid, meetodid, lood, retseptsioon” teine päev toimub Eesti Kunstiakadeemias 9. aprillil 2022.

Eesti professionaalne kunstiteadus tähistab 2022. aastal oma 100. juubelit: 1921. aastal avati Tartu Ülikoolis esmakordselt kunstiajaloo professuur. Esimesena aitas noore rahvusriigi jaoks uut distsipliini mõtestada rootsi päritolu professor Helge Kjellin, kes asus tööle 1922. aastal. Talle järgnesid Tartu Ülikoolis paljud teised ning täna õitseb akadeemiline kunstiteadus juba kolmes ülikoolis. Ülikoolide kõrval toetavad kunstiteaduse edendamist muuseumid. Üha enam võib näha meie erialasel väljal sündinud teadmiste siirdeid kriitikasse, galeristikasse, populaarmeediasse ja teistesse distsipliinidesse.

Kunstiteadus, mis on olemuselt nii sotsiaalne kui kultuuriline nähtus, reageerib oma ümbrusele, samas kujundades ühiskonna arusaamu ja kujutelmi nii tänapäeva kunstist kui ka ajaloolisest pärandist. Teoseid näidates, neist rääkides ja neist kirjutades osutame oma kogenud pilgu toel väärtustele ja emotsioonidele, mida teosed kõnetavad ning potentsiaalselt esile kutsuvad. Üha enam tegeleme ka kogu ümbritseva keskkonna ja visuaalkultuuri probleemidega, harutamaks lahti nende suhteid sotsiaalsete, ideoloogiliste ja esteetiliste hoiakute ning praktikatega. Kunstiteaduse akadeemiline juubel annab hea põhjuse arutada värske pilguga eriala praktikate, tavade, institutsioonide, historiograafia, keelekasutuse, rahvusliku ja rahvusülese paiknemise, kesksete figuuride, soolise tasakaalu ning paljude muude teemade üle, mida kunst ja visuaalkultuur kõnetavad ja seovad.

 

Konverentsi kava leiab siit: https://kunstiteaduseaastasada.wordpress.com/konverents/

Postitas Annika Toots — Püsilink

16.03.2022

Ukraina kaasaegse kunsti teemaline veebiarutelu

Poliitika

16. märtsil kell 18.00-20.00 korraldab Läti Kaasaegse Kunsti Keskus (LCCA) veebiarutelu Ukraina kaasaegse kunsti teemal.

Ingliskeelne webinar on jälgitav LCCA Facebooki lehel

Osalevad:

Svitlana Biedarieva, Lia Dostlieva and Andrii Dostliev, Nikolay Karabinovich, Olia Mykhailiuk, Lada Nakonechna, Kateryna Botanova

Moderaatorid:

Ieva Astahovska (LCCA), Linda Kaljundi (EKA)

Rohkem infot  

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Ukraina kaasaegse kunsti teemaline veebiarutelu

Kolmapäev 16 märts, 2022

Poliitika

16. märtsil kell 18.00-20.00 korraldab Läti Kaasaegse Kunsti Keskus (LCCA) veebiarutelu Ukraina kaasaegse kunsti teemal.

Ingliskeelne webinar on jälgitav LCCA Facebooki lehel

Osalevad:

Svitlana Biedarieva, Lia Dostlieva and Andrii Dostliev, Nikolay Karabinovich, Olia Mykhailiuk, Lada Nakonechna, Kateryna Botanova

Moderaatorid:

Ieva Astahovska (LCCA), Linda Kaljundi (EKA)

Rohkem infot  

Postitas Andres Lõo — Püsilink

10.02.2022

Õiglane tasustamine kunstivaldkonnas – kuidas edasi?

pilved

Airi Triisbergi ja Maarin Ektermanni algatatud tasumudeli kujundamise protsessi panustas ligikaudu 70 kunstivaldkonna praktikut kahe aasta jooksul – kunstnikud, tarbekunstnikud, näituse kujundajad, graafilised disainerid, kirjutajad ja kuraatorid, näituste installeerijad ja dokumenteerijaid ning institutsioonide juhid. 

Tasumäärade ettepanek ilmus elektroonilise vihikuna, mille leiab aadressil http://proloogkool.eu/kodutud-tekstid 

Tasumäärade mudel lähtub kultuuritöötaja miinimumpalgast, mille brutomäär on tänavu 1400 eurot ning oluline lähtepunkt tasumäärade kujundamisel on töö tegemisele kuluv aeg. Tasumudel võtab arvesse ka kunstiasutuste erisuguseid rahalisi võimalusi. On selge, et täna ei ole kunstivaldkonnas tasumudeli rakendamiseks piisavalt raha. Selleks et vabakutseliste loovisikute töötingimused paraneksid, peab valdkonna rahastamine kasvama. Seekordne arutelu keskendubki küsimusele: Mida teha, et tasumäärade ettepanekust saaks tegelikkus?

Üritus algab lühikeste sõnavõttudega, mis visandavad erisuguste kunstivaldkonna liikmete vaatepunktist võimalikke stsenaariume. Sõna võtavad Flo Kasearu (kunstnik), Elin Kard (Eesti Kunstnike Liidu president) ja Paul Aguraiuja (Tallinna Kunstihoone juht) ja Airi Triisberg (vabakutseline kunstitöötaja). Sõnavõttudele järgneb avatud arutelu. 

Rohkem infot Facebookis ning ZOOMi link

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Õiglane tasustamine kunstivaldkonnas – kuidas edasi?

Neljapäev 10 veebruar, 2022

pilved

Airi Triisbergi ja Maarin Ektermanni algatatud tasumudeli kujundamise protsessi panustas ligikaudu 70 kunstivaldkonna praktikut kahe aasta jooksul – kunstnikud, tarbekunstnikud, näituse kujundajad, graafilised disainerid, kirjutajad ja kuraatorid, näituste installeerijad ja dokumenteerijaid ning institutsioonide juhid. 

Tasumäärade ettepanek ilmus elektroonilise vihikuna, mille leiab aadressil http://proloogkool.eu/kodutud-tekstid 

Tasumäärade mudel lähtub kultuuritöötaja miinimumpalgast, mille brutomäär on tänavu 1400 eurot ning oluline lähtepunkt tasumäärade kujundamisel on töö tegemisele kuluv aeg. Tasumudel võtab arvesse ka kunstiasutuste erisuguseid rahalisi võimalusi. On selge, et täna ei ole kunstivaldkonnas tasumudeli rakendamiseks piisavalt raha. Selleks et vabakutseliste loovisikute töötingimused paraneksid, peab valdkonna rahastamine kasvama. Seekordne arutelu keskendubki küsimusele: Mida teha, et tasumäärade ettepanekust saaks tegelikkus?

Üritus algab lühikeste sõnavõttudega, mis visandavad erisuguste kunstivaldkonna liikmete vaatepunktist võimalikke stsenaariume. Sõna võtavad Flo Kasearu (kunstnik), Elin Kard (Eesti Kunstnike Liidu president) ja Paul Aguraiuja (Tallinna Kunstihoone juht) ja Airi Triisberg (vabakutseline kunstitöötaja). Sõnavõttudele järgneb avatud arutelu. 

Rohkem infot Facebookis ning ZOOMi link

Postitas Andres Lõo — Püsilink

17.02.2021

KVI uurimisseminar: Krista Kodres

Panofsky kaabu

Ettekandes “Ikonoloogia hiiliv tulemine ENSV-sse” arutleb Krista Kodres kunstiajaloo metodoloogilise seisundi üle Eesti NSV-s 1960.–1980. aastatel. Erilist tähelepanu pöörab Kodres ikonoloogilise meetodi tutvustamise kronoloogiale ja viisidele. Lisaks loeb ta seminaris lähemalt mõningaid tekste ja püüab avada nende kontekste.

Seminar algab kell 16:00, seda saab jälgida Zoomi vahendusel.

Zoomi link.

Postitas Annika Toots — Püsilink

KVI uurimisseminar: Krista Kodres

Kolmapäev 17 veebruar, 2021

Panofsky kaabu

Ettekandes “Ikonoloogia hiiliv tulemine ENSV-sse” arutleb Krista Kodres kunstiajaloo metodoloogilise seisundi üle Eesti NSV-s 1960.–1980. aastatel. Erilist tähelepanu pöörab Kodres ikonoloogilise meetodi tutvustamise kronoloogiale ja viisidele. Lisaks loeb ta seminaris lähemalt mõningaid tekste ja püüab avada nende kontekste.

Seminar algab kell 16:00, seda saab jälgida Zoomi vahendusel.

Zoomi link.

Postitas Annika Toots — Püsilink

17.12.2020

KVI uurimisseminar: Kristina Jõekalda

Esko-Lepp_Harju-v2ljaku-rajamine_1949_Graafikakoda

Neljapäeval, 17. detsembril peab värskelt doktorikraadi kaitsnud Kristina Jõekalda KVI uurimisseminari raames ettekande “Kivisse kirjutatud identiteet? 19. sajandi järelelu, ehk muutuvaid vaateid Eesti kirikute gotiseerivale renoveerimisele”.

Ettekanne vaatleb retseptsiooni, mis sai osaks Tallinna ja Tartu keskaegsete kirikute 19. sajandi algupoolel teostatud renoveerimistöödele. Fookuses on Tartu toomkiriku, Oleviste, Niguliste ja Tartu Jaani kiriku renoveerimise kaasaegsed ja hilisemad tõlgendused kuni 1930. aastateni. Tekstianalüütilise ettekande lähtepunktiks on idee keskaegse kihistuse väljapuhastamisest ja sellele antud väga kriitilistest hinnangutest saksa- ja eriti eestikeelses kirjanduses. Nende nelja näite varal uurib Jõekalda renoveerimispõhimõtete ümberhindamisi nii tehnilisest kui ideoloogilisest vaatepunktist ning selliste teemade positsiooni omaaegses kunstiajalookirjutuses.

Seminar algab kell 15:00, seda saab jälgida Zoomi vahendusel.
Link: https://zoom.us/j/92660615255

Postitas Annika Toots — Püsilink

KVI uurimisseminar: Kristina Jõekalda

Neljapäev 17 detsember, 2020

Esko-Lepp_Harju-v2ljaku-rajamine_1949_Graafikakoda

Neljapäeval, 17. detsembril peab värskelt doktorikraadi kaitsnud Kristina Jõekalda KVI uurimisseminari raames ettekande “Kivisse kirjutatud identiteet? 19. sajandi järelelu, ehk muutuvaid vaateid Eesti kirikute gotiseerivale renoveerimisele”.

Ettekanne vaatleb retseptsiooni, mis sai osaks Tallinna ja Tartu keskaegsete kirikute 19. sajandi algupoolel teostatud renoveerimistöödele. Fookuses on Tartu toomkiriku, Oleviste, Niguliste ja Tartu Jaani kiriku renoveerimise kaasaegsed ja hilisemad tõlgendused kuni 1930. aastateni. Tekstianalüütilise ettekande lähtepunktiks on idee keskaegse kihistuse väljapuhastamisest ja sellele antud väga kriitilistest hinnangutest saksa- ja eriti eestikeelses kirjanduses. Nende nelja näite varal uurib Jõekalda renoveerimispõhimõtete ümberhindamisi nii tehnilisest kui ideoloogilisest vaatepunktist ning selliste teemade positsiooni omaaegses kunstiajalookirjutuses.

Seminar algab kell 15:00, seda saab jälgida Zoomi vahendusel.
Link: https://zoom.us/j/92660615255

Postitas Annika Toots — Püsilink