Rubriik: Kunstiteadus ja visuaalkultuur

19. novembril toimub KVI uurimisseminar, mille raames räägib Kädi Talvoja teemal „Balti kunsti internatsionaalsed ahelad?“.

KVI uurimisseminarides arutlevad kunstiteadlased kolleegide, tudengite ja ka teiste huvilistega aktuaalsete teemade, parasjagu käsil olevate uurimissuundade või värskelt valminud kirjutiste üle. Seekordses seminaris arutleb Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi teadur Kädi Talvoja graafikatriennaali näitel ühisnäituste formaadi ja selle (ajas teiseneva) rolli üle Balti regiooni kunstis.

5. oktoobril toimub KVI kaaskorraldamisel Tallinna Kirjanike maja musta laega saalis konverents “Kõik lähevad kuhugile. Peeter Sauter, “Indigo” – 30″. Sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” 14. konverents on pühendatud 30 aasta möödumisele Peeter Sauteri “Indigo” ilmumisest. Arutletakse nii selle raamatu tähenduse ja jälje üle, selle üle, mis seda ümbritses, mis eelnes, ja veelgi enam, mis järgnes nii eesti kirjanduses kui ka Sauteri enda loomingus ja millele Sauteri tekst justkui taksoukse avas.

Konverentsi kava:

11:00 Kogunemine ja sissejuhatus

11:15 – 13:15
Neeme Lopp “Hambaaugud päästavad maailma”
Piret Viires “Enne ja pärast “Indigot””
Joosep Susi “Peetri pedagoogiline poeem”
Rein Veidemann “Peeter Sauteri asi”

13:15 – 14:00 Paus

14:00 – 15:30
Merily Salura “Peeter Sauteri tühjuse esteetika”
Ivo Heinloo “Flanöör ja tema trajektoorid: tänavatest moodustub lause”
Andrus Laansalu “peeter sauter : eesti kirjanduse reasneljane”

(Vt ka ettekannete teese.)

15:30 – 16:00 Arutelu ja sõnavõtud

16:00 Raamatuesitlus
“Mitmele isandale loodud kunst. Sotskolonialism ja Eesti”
Koostanud Johanna Ross ja Epp Annus. TÜ kirjastus, 2020.

Korraldajad: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm (EKA KVI, TLÜ, TÜ) ja Eesti Kirjanike Liit.

Toetavad: Eesti Teadusagentuur (grant PRG636), Eesti Kultuurkapital, EKA teadusfond, Tallinna Ülikooli uuringufond.

Vt ka sündmust Facebookis ja vestlusringi salvestust ERR kultuuriportaalis.

Konverentsil järgitakse kõiki asjakohaseid reegleid COVID-19 nakatumiste ennetamiseks.

1. oktoobril osaleb Liisa-Helena Lumberg Niguliste muuseumi loengusarjas “Memento mori” loenguga “Kaunis kadunuke, kristallist kolp. Surma baroklik elegants.”

Barokk-kunsti läbivaid teemasid on ekstaas, ekstsess, aga erakordselt elavate kehade kõrval ka pidev surma ja lagunemise meenutamine.

Loengusari kaasneb lavastusega „METSIK KAART. Ära jäta mind meelde“, mis on kummardus koroonakriisi-järgsele uuele, elujaatavale ajastule.

Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorandi ja lektori doktoritöö teemaks on 19. sajandi eesti/baltisaksa kunst kui teadmisloome.

19.06 algusega kl 11.00 ruumis A403 ja videokonverents

Gerli Mägi, kell 11.00
Efemeerse kunstivormi jäljed. Stsenograafia jäädvustamise problemaatika Rahvusooper Estonia balleti „Kratt” näitel / Traces of an Ephemeral Art Form. Problems of Recording Scenography through the example of the Ballet The Goblin in Estonian National Opera

Juhendajad: dr Anu Allas ja dr Liina Unt
Retsensent: dr Luule Epner

Stella Saarts, kell 11.45
Aktivistliku kunsti poliitiline potentsiaal Flo Kasearu ja Pärnu Naiste Tugikeskuse koostöös valminud projektide näitel / Activist Art and its Political Potential: Flo Kasearu’s art projects made in collaboration with Pärnu Women’s Shelter

Juhendaja: mag Anders Härm
Retsensent: mag Ingrid Ruudi

Kaitsmisel viibivad koha peal vaid kaitsjad, juhendajad, retsensendid ja komisjon. Otseülekanne veebis: live.artun.ee

Raamatu “Eesti kunsti ajalugu 4” esitlus toimub 17. juunil algusega kell 17:00 Kadrioru kunstimuuseumi peasaalis. Eriolukorra tõttu lükkus algselt märtsis toimuma pidanud esitlus edasi täpselt kolm kuud.

Koguteose “Eesti kunsti ajalugu” neljas köide pakub ülevaadet 19. sajandi keskpaiga ja teise poole arhitektuurist ja kunstist. See oli kiirete ja pöördeliste muutuste aeg, mil ühiskonna moderniseerumisega kaasnes kultuuriline murrang. Sajandi lõpukümnenditel, venestamisajal, olid Eesti pinnal juba täheldatavad eri kultuuriruumid: baltisaksa, eesti ja vene. Erinevate ühiskonnagruppide huvid leidsid väljenduse ka arhitektuuris ja kujutavas kunstis. Ajastu märksõnadeks said kultuuriline ja stiililine mitmuslikkus, poliitilised ja kultuurilised vastasseisud ning põimumised, konservatiivsus ja uuendusmeelsus, minevikunostalgia ja tulevikuillusioonid. Valitsevaks jäi regionaalse iseloomuga saksakeelne ja saksameelne kultuurielu, kuhu sulandusid vähesed põlisrahva esindajad, kellel oli õnnestunud haridust saada. Kujunes pidevalt kodumaal tegutsev kunstnikkond, kunstnik muutus käsitöölisest loominguliseks isiksuseks ning kunstiõpetus vabanes tsunfti kontrolli alt. Kuid Eestis oli kunstniku sotsiaalne positsioon veel väga ebakindel ning paremaid töötingimusi otsiti mujalt, eelkõige Venemaalt Peterburist ja Saksamaalt, samas oldi mobiilsed ka Baltikumi piires. Nii mõnigi siitmailt pärit kunstnik, olgu siis baltisakslane või eestlane, suutis läbi lüüa rahvusvahelises kunstimaailmas. Pikkamööda kodunesid Eestis sellised uued kunstielu institutsioonid nagu kunstinäitus, kunstipublitsistika ja kunstiajalugu ning kunst hakkas ühiskonna vaimuelus endale senisest tähtsamat kohta nõutama.

Koostaja ja toimetaja: Juta Keevallik

Autorid: Tiina Abel, Jüri Hain, Karin Hallas-Murula, Lilian Hansar, Ants Hein, Juta Keevallik, Kaalu Kirme, Tiina-Mall Kreem, Mai Levin, Tõnis Liibek, Aleksander Pantelejev, Reet Piiri, Juta Saron, Mart Siilivask, Egle Tamm

Tegevoimetaja: Eneken Helme, keeletoimetajad: Ene Hanson, Eha Karlep

Kujundaja: Andres Tali

„Eesti kunsti ajaloo“ peatoimetaja: Krista Kodres

Väljaandjad: Eesti Kunstiakadeemia, Kultuurilehe AS

Rahastajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia

Toetajad: Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Talllinna Linnamuuseum, Tartu ülikooli kunstimuuseum, Tartu ülikooli muuseum, Tartu ülikooli raamatukogu.

Valminud on koguteose „Eesti kunsti ajalugu” 4. köide, mis katab ajavahemikku 1840–1900. Raamatu esitlus, mis pidi toimuma 17. märtsil, on olude sunnil edasi lükatud, uus aeg ja koht selgitamisel.

“Eesti kunsti ajaloo” neljas köide pakub ülevaadet 19. sajandi keskpaiga ja teise poole arhitektuurist ja kunstist. See oli kiirete ja pöördeliste muutuste aeg, mil ühiskonna moderniseerumisega kaasnes kultuuriline murrang. Sajandi lõpukümnenditel, venestamisajal, olid Eesti pinnal juba täheldatavad eri kultuuriruumid: baltisaksa, eesti ja vene. Erinevate ühiskonnagruppide huvid leidsid väljenduse ka arhitektuuris ja kujutavas kunstis. Ajastu märksõnadeks said kultuuriline ja stiililine mitmuslikkus, poliitilised ja kultuurilised vastasseisud ning põimumised, konservatiivsus ja uuendusmeelsus, minevikunostalgia ja tulevikuillusioonid. Valitsevaks jäi regionaalse iseloomuga saksakeelne ja saksameelne kultuurielu, kuhu sulandusid vähesed põlisrahva esindajad, kellel oli õnnestunud haridust saada. Kujunes pidevalt kodumaal tegutsev kunstnikkond, kunstnik muutus käsitöölisest loominguliseks isiksuseks ning kunstiõpetus vabanes tsunfti kontrolli alt. Kuid Eestis oli kunstniku sotsiaalne positsioon veel väga ebakindel ning paremaid töötingimusi otsiti mujalt, eelkõige Venemaalt Peterburist ja Saksamaalt, samas oldi mobiilsed ka Baltikumi piires. Nii mõnigi siitmailt pärit kunstnik, olgu siis baltisakslane või eestlane, suutis läbi lüüa rahvusvahelises kunstimaailmas. Pikkamööda kodunesid Eestis sellised uued kunstielu institutsioonid nagu kunstinäitus, kunstipublitsistika ja kunstiajalugu ning kunst hakkas ühiskonna vaimuelus endale senisest tähtsamat kohta nõutama. 

Koostaja ja toimetaja: Juta Keevallik

Autorid: Tiina Abel, Jüri Hain, Karin Hallas-Murula, Lilian Hansar, Ants Hein, Juta Keevallik, Kaalu Kirme, Tiina-Mall Kreem, Mai Levin, Tõnis Liibek, Aleksander Pantelejev, Reet Piiri, Juta Saron, Mart Siilivask, Egle Tamm

Tegevoimetaja: Eneken Helme, keeletoimetajad: Ene Hanson, Eha Karlep

Kujundaja: Andres Tali

„Eesti kunsti ajaloo“ peatoimetaja: Krista Kodres

Väljaandjad: Eesti Kunstiakadeemia, Kultuurilehe AS 

Rahastajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia

Toetajad: Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Talllinna Linnamuuseum, Tartu ülikooli kunstimuuseum, Tartu ülikooli muuseum, Tartu ülikooli raamatukogu.

19. märtsiks kavandatud KVI uurimisseminar on edasi lükatud, uus toimumisaeg selgitamisel.

Seminaril kõneleb dr Kädi Talvoja teemal “Balti kunsti internatsionaalsed ahelad. Balti kunstitriennaalide rollist regiooni kunstis nõukogude ajajärgul.” Uurimisseminarides tutvustavad KVIga seotud teadlased kolleegidele, tudengitele ja ka teistele huvilistele parasjagu käsil olevaid teemasid või värskelt valminud kirjutisi. Kädi Talvoja on KVI teadur, kunstiteadlane ja kuraator, kes kaitses eelmisel aastal doktoritöö “Karm stiil eesti kunstiajalookirjutuse kontekstis”.

26. märtsil EKAs toimuma pidanud avatud loeng Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi loengusarjast „Rahvusvaheline laeng”: The White Pube jääb ära, loengu uus eeldatav toimumisaeg on sügissemestril.

Planeeritud külalisteks oli Inglismaal tegutsev kriitikute- ja kuraatoriteduo The White Pube, kes pidid kõnelema teemal “The White Pube: saamislugu”. The White Pube on noorte kunstnike Gabrielle de la Puente ja Zarina Muhammadi ühisettevõtmine, mille raames nad kirjutavad kriitikat, eksponeerivad oma loomingut ja kureerivad näitusi. Tegevuste baasiks on veebileht thewhitepube.com, mida toetavad Instagrami ja Twitteri kontod @thewhitepube. Oktoobris 2015 tegevust alustanud The White Pube’il on nüüdseks rahvusvaheline, nende tegemistega aktiivselt suhestuv lugejaskond. Oma edu võtmeks peavad nad seda, et neil on õnnestunud mitmekesistada harjumuspärast kunstikriitiku-identiteeti, võimestades töölisklassist pärineva ja mittevalge naise häält. The White Pube’i kunstikirjutuse eesmärgiks on nõuda nii praktikutelt kui institutsioonidelt kõrge kunstilise kvaliteedi alalhoidmist, kunstigaleriide külastajaskonna demokratiseerimist ja kolonialismi taagast vabastamist, samuti julgustada subjektiivset kriitikat kui kõigile kättesaadavat ja olulist kunstikirjutuse vormi.

Reedel, 27. märtsil loengule järgnema pidanud The White Pube’i seminar jääb samuti ära.

Kõik sarja loengud ja seminarid on tasuta ja inglise keeles. Loenguid salvestatakse ja jagatakse EKA Vimeo lehel.

“Rahvusvaheline laeng“ on loenguformaat, mida KKEK ja EKA KVI korraldavad koos alates 2015. aastast. Loenguseeria raames külastavad Tallinna rahvusvaheliselt tunnustatud kuraatorid ja kriitikud, kes tutvustavad oma praktikat, töömeetodeid ning jagavad seminarides nõuandeid väljal alustavatele tudengitele. 2019/2020 õppeaastal on „Rahvusvahelise laengu“ sarja keskne eesmärk arutleda erinevate kunstiinstitutsioonide (muuseum, kunstikriitika, residentuur jt) võimaluste üle poliitilise sõnumi edastamiseks. Ühtlasi on fookus lähiregiooni (Põhjamaad, Ida-Euroopa) mõtlejatel. 2020. aasta aprillis astub loengusarja raames eeldatavalt üles veel Christoph Platz (Steirischer Herbst, Austria). Kõik külalised tutvuvad oma visiidil Tallinnasse ka Eesti kunstnike ja kunstieluga.

Loengusarja korraldamist toetab Eesti Kultuurkapital.

21.–22. veebruaril 2020 toimub EKAs rahvusvaheline sümpoosion “Vaikuse prismad” (“Prisms of Silence”), kus analüüsitakse, kuidas me saaksime tähenduslikke vaikusi käsitleda. Huvi keskmes on Teise Maailmasõja, selle järgse perioodi ning nõukogudeaja vaikused, mille uurimisest püütakse leida produktiivseid viise meie kaasaja paremaks mõistmiseks. Osalevad humanitaarteadlased, kunstnikud ja kuraatorid: vt sümpoosioni üleskutset. Sümpoosioni korraldajad on KVI teadur dr Margaret Tali ja kuraator Ieva Astahovska Läti kaasaegse kunsti keskusest, see on osa Läti kaasaegse kunsti keskuse ja EKA KVI koostööprojektist “Kommunikeerides ebamugavat minevikku”. Sümpoosion toimub inglise keeles.

Sümpoosioni “Prisms of Silence” kava:

Reede, 21. veebruar 2020, EKA ruum A501

9:00 – 9:10 Tervitussõnad:  Mart Kalm, EKA rektor

9:10 – 9:30 Sümpoosioni sissejuhatus: Margaret Tali ja Ieva Astahovska

9:30 – 11:00  Sessioon 1: “Absences, their Impacts and Memory Work”, modereerib Violeta Davoliūtė, Vilniuse ülikool

Asja Mandić, “Suppression of Socialist Narratives of the Second World War and its Modes of Visual Representation”

Annika Toots, “Exhibition Displaced Time: 10 Photographs from Restricted Collections as a model of remembrance”

Jan Miklas-Frankowski, “A City of Amnesia: Marcin Kącki’s Białystok. White Power. Black Memory”

11:00 – 11:30 Kohvipaus

11:30 – 13:00  Sessioon 2: “Difficult Knowledge and Artistic Interventions”. Modereerib Ieva Astahovska

Margaret Tali, “Thinking through Silence and Mental Health in Recent Documentary Film”

Zuzanna Hertzberg, “Nomadic Memory. Artivism as Everyday Feminist Antifascist Practice”

Rasa Goštautaitė, “Contested Soviet Legacy: The Case of the Petras Cvirka Monument in Vilnius, Lithuania”

13:00 – 14:00  Lõunapaus

14:30 – 16:00  Ekskursioon Vabamus, Toompea 8

16:30 – 18:30 Sessioon 3: “When Sources Fail: Visual Languages for Analysing Past Trauma”, modereerib Margaret Tali

Assel Kadyrkhanova, “Image, Sound, Absence, Silence. Artmaking on Historical Trauma”

Lia Dostlieva, “I still feel sorry when I throw away food – Grandma used to tell me stories about the Holodomor.”

Kai Ziegner, “A History of Violence”

Aslan Goisum, “Realms of Memory and Sources of Resistance”

18:30 – 19:30 Õhtusöök

Laupäev, 22. veebruar 2020, EKA ruum A501

9:30 – 10:15 Peaettekanne: Giedrė Jankevičiūtė, “Reconstruction of Contested History: Vilnius, 1939-1949”, sisse juhatab Margaret Tali

10:15 – 11:45 Sessioon 4: “The Unspeakable and Agency”, juhatab Eneken Laanes, Tallinna ülikool

Katrina Black, “Absence as Form: Spaces of Articulation in the Work of Chantal Akerman”

Kati Roover, “Project Red”

Jaana Kokko, “Oral History and Moving Image”

11:45 – 12:15 Kohvipaus

12.15 – 13.45 Sessioon 5: “Patterns of Muting and Silencing”, juhatab Siobhan Kattago, Tartu ülikool

Franziska Link, “Brawling Silences. Rereading Louis-Ferdinand Céline’s Écrits Maudits”

Mischa Twitchin, “Refracting Implication: the Uses of Silence”

Jan Matonoha, “Dispositives of Silence: Injurious Attachments and Discursive Emergence of Silencing. “Missing” Gender in Czech Dissent Samizdat and Exile Literature”

13:45 – 14:45 Lõunapaus

14:45 – 16:15 Sessioon 6: “Breaking Silences and Challenges to Changing Discourses”, juhatab Ilya Lensky, Läti Juudi muuseumi direktor

Shelley Hornstein, “Architecture’s Dirty Little Secrets”

Ieva Astahovska, “On Collaborations, Silences and Lustration”

Maayan Raveh, “The Implication of Silence – the Promised Land in Palestinian Christian Theology”

16:15 – 16:45 Kohvipaus

16:45 – 18:15 Sessioon 7: “There and Not There – Ways of Giving Voice to the Past”, juhatab Pille Runnel, ERMi teadusdirektor

Elina Niiranen, “Finnish Linguist Pertti Virtaranta and Silenced Identity of Karelians in the 1960’s Soviet Karelia”

Paulina Pukytė, “Repetition of Silence”

Elisabeth Kovtiak, “(Non-)sites of Memory of the Holocaust in Belarus: Cases of Minsk and Brest”

18:15 – 18:45 Sümpoosioni kokkuvõttev paneelvestlus

19:00 – 20:00 Õhtusöök

Sümpoosioni toetavad:

EKA LOOVKÄRG – Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja
teaduskeskus (Sisutegevuste projekt)
2014-2020.4.01.16-0045

Nordic Culture Point

Eesti Kultuurkapital

EKA teadusfond

NEP4DISSENT: COST Action 16213

20. veebruaril kell 18:30 esitleb kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorant Hasso Krull ühiskonnakriitiliste esseede kogumikku “Imelihtne tulevik”. Raamat kuulub uude sarja “Vabamõtlejad”. EKA aatriumis toimuval esitlusel võtavad sõna raamatu autor ja kirjastaja, filosoof Leo Luks.

Kogumik “Imelihtne tulevik” jaguneb kahte ossa. Esimene osa “Monokkel” sisaldab pikemaid arutlevaid kirjutisi, teine osa “Binokkel” aga lühikesi sõnavõtte erinevatel teemadel. Neid täiendab “Pumpernikkel”, ehk koostaja Leo Luksi intervjuu autoriga 2019. aasta detsembris.

Hasso Krull kirjutab raamatu iseloomustuseks: “Tulevik on imelihtne. Tegelikult on tulevikus kõik samamoodi nagu praegu, ainult tehnika töötab efektiivsemalt ja inimesed jõuavad rohkem. Neil on kiiremad arvutid, paremad telefonid ja mugavamad autod. Tööd tehakse rohkem kui praegu ja seetõttu on ka raha rohkem, sest majandus kasvab intensiivsemalt. Väga palju mõeldakse privaatsusele ja turvalisusele, seetõttu käivad mõned asjad keerulisemalt kui tänapäeval. Aga kõik on sellega harjunud ja see ei häiri enam kedagi.

Visandatud tulevikupildis on siiski üks väike viga: see pole mitte tulevik, vaid olevik. Sellest väikesest veast aga tuleneb üks oluline puudus. Niisugust tulevikku ei tule kunagi. Sest tulevik on alati tundmatu.”