Rubriik: Muinsus­kaitse ja konserveerimine

20. märtsil algasid uuenevas Maarjamäe lossis ehitustegevuse kõrval ka konserveerimistööd, mille eesmärgiks on värskendada lossi endises suvesaalis paiknevat Evald Okase monumentaalmaali „Rahvaste sõprus“. Mastaapne pannoo valmis 1987. aastal Maarjamäe lossis avatud ENSV Ajaloo-ja Revolutsioonimuuseumi jaoks. Esindussaali kujunduselemendina pidi see rõhutama muuseumi ideelist sõnumit. Tegemist on põneva ja iseäraliku teosega Eesti monumentaalmaali ajaloos. See valmis 1980. aastate lõpul, mil algas laulev revolutsioon ning taasiseseisvumine muutus aina käegakatsutavamaks. Nii pälvis sotsialismi saavutusi ja rahvaste sõprust propageeriv hiigelpannoo rahva seas teravat kriitikat ning sobimatu teos kaeti taasiseseisvunud Eestis aastateks kardinaga.

Konserveerimistööde käigus on muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tudengitel võimalus õppejõudude Hilkka Hiiopi ja Merike Kallase juhatamisel vastuolulise teosega tõtt vaadata – umbes kuu aega vältavate tööde jooksul puhastatakse temperatehnikas seinamaal mustusest ja tolmust, kinnitatakse lahti tulnud maalingufragmendid ning tegeletakse kadude ja pragudega. Koos uuenenud Maarjamäe lossi avamisega 2018. aastal saab uue hingamise ka „Rahvaste sõprus“ kui tükike Eesti ajalugu ja näide Evald Okase meisterlikust pintslitööst.

Loe pannoost lähemalt Ajaloomuuseumi kodulehelt

Vaata Evald Okase visandeid Ajaloomuuseumi digiteegist

Fotosid tööprotsessist saab vaadata Muinsuskaitse digiteegist

Pressikajastused:

Delfi uudis konserveerimistöödest

Kanal 2 Reporter

TV3 meelelahutus

ERR kultuuriuudis

Õhtuleht

Tallinna TV

Eesti Päevaleht

5. märtsil kell 12.00 toimuvad EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna selle aasta esimesed EKA Õpilasakadeemia töötoad: trafarettmaalingute töötuba, mida juhendavad Hilkka Hiiop ja Varje Õunapuu ning tektsiilikahjustuste parandamise töötuba, mida juhendavad Janika Turu ja Helen Lennuk.  

Oodatud on kõik õpihimulised, kes soovivad kätt proovida konserveerimise ja restaureerimise vallas ning tahavad teha tutvust erinevate õppimisvõimalustega Kunstiakadeemias.  Osalemine on tasuta, kuid vajalik on registreerumine SIIN

Muinsuskaitse ja konserveerimise osakond asub Suur-Kloostri 11, Tallinnas.

EKA Õpilasakadeemia teiste ettevõtmiste kohta loe lähemalt https://www.artun.ee/sisseastumine/eka-opilasakadeemia/

Tere tulemast!

28.oktoobril toimus EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas salapärase baltisaksa paruni C.von Roseni poolt 1851. aastal kirja pandud ja nüüd, 165 aastat hiljem maakeelde tõlgitud raamatu “Ehituskäsiraamat maaomanikele Eesti- ja Liivimaal” esitlus. Tegu on ehk vanima terviklikult illustreeritud laiahaardelise ehituskäsiraamatuga Eestis. Tõlkeprojekt sai teoks tänu osakonna magistri Joosep Metslangi eestvõtmisele.

Loe raamatu kohta täpsemalt 

Raamatu tõlkimist ja trükkimist toetasid EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond, Eesti Kultuurkapital, Muinsuskaitseamet ning Kultuuriministeerium.

Huvilised saavad värske tõlketeose soetada EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast Suur-Kloostri 11.

Prof Lilian Hansar osales 28. sept – 1 okt 2016 Saksa muinsuskaitse ja teooria õpetamise töörühma korraldatud kongressil Weimari Bauhausi Ülikoolis. Arutleti digiteerimise ja selle kasutamisvõimaluste üle muinsuskaitses. Anti ülevaade kultuuripärandi registritest ning tutvustati 3D mudelite kasutamisvõimalusi konserveerimises. Tõdeti, et digitaalne koopia ei asenda konserveeritud mälestist, küll aga aitab kaasa kultuurirpärandi tutvustamisele laiemale üldsusele.

Fotol Palmyra triumfikaare koopia Londonis, mille valmistamisel kasutati 3D- modelleerimist.

Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna 2016. aasta sügissemestri väliuuringute kursus (BA II) toimub seekord väga erakordses kohas: Tallinna Toomkiriku pisikeses kahe võlvikuga kabelis, mida kokkuleppeliselt kutsutakse “Kuningakabeliks”. EKA tudengitel oli suur au olla Juhan Kilumetsa käe all selle keskaegse kabelikese esmauurijateks. Kabelis viidi läbi 3D laserskaneerimine (Andres Uueni), ajalooliste krohvide uurimine (Hilkka Hiiop ja Varje Õunapuu), põrandaalune arheoloogia ja kinnimüüritud lavatooriuminiši avamine (Juhan Kilumets).

Tänavu on kahe olulise muinsuskaitselise regulatsiooni kehtestamise juubeliaasta. 350 aastat tagasi, 1666. aastal kinnitas Rootsi kuningas Karl XI
muinsuskaitse seaduse ja 50 aastat tagasi, 1966. aastal kehtestati Tallinna vanalinna kaitsetsoon. Rootsi kuninga seaduse rakendamisest Eestis on vähe
teada, küll aga on see alus muinsuskaitse korraldusele Põhjamaades. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala on aga käega katsutav tähis Eesti muinsuskaitse
korralduses ja väärtushinnangute kujunemises. Mõlemad tekstid on oluliselt mõjutanud õigusruumi ja nende valguses on hea käsitleda erinevaid konflikte
õiguse ja väärtuse vahel erinevais maailma paikades.

Konverentsil esinevad lisaks Eesti ettekandjatele ka peamiselt muinsuskaitsega tegelevad juristid ICOMOSi muinsuskaitse administreerimise, seadusandluse ja rahastamise teaduskomiteest, ICLAFI ja Põhja- ja Baltimaade muinsuskaitsjad.

Lisaks sellele tähistab muinsuskaitseala aastapäeva rahvusringhääling teemaõhtuga 16. oktoobril ETV2s.

Konverentsi ajakava leiab siit

Konverentsi toetab Eesti Kunstiakadeemia

EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas toimus Euroopa Muinsuskaitsepäevade raames laupäeval, 10.septembril avatud uste päev. 

Päeva sisustasid osakonna endised ja praegused tudengid, läbivaks teemaks oli “Pärand ja kogukond”.

Kuulati ettekandeid, osaleti aaderduse ja käärilõigete töötubades ning ekskursioonil. Avatud oli on näitus bakalaureusetööde vaatmikest. Niguliste kiriku Kannatusaltari konserveerimisega seotud ettekanded toimusid kirikus kohapeal.

Oli tore ja sisukas päev. Tänu tublidele vilistlastele ning tudengitele ei pidanud külalised huvipuuduses vaevlema. Ettekanded ja töötaoad said kuulajate/osalejate poolt palju kiitust. Kõik, kes meie “pärandi-ralli” vastu pidasid, lubasid ka järgmisel aastal kohale tulla. 

Vaata pilte toimunud üritusest siit

Ajakava leiab siit:

The workshop was dedicated to nanotechnology that has been taken into use in conservation of historical interior finishing (including painted surfaces). The method is not yet practiced in Estonia although we have searched for suitable consolidation agent for the church plasters and wall paintings for decades. The potential solution could be the innovative nano-lime.

The tutors of the workshop are the teachers of Pardubice University (Czech Republic) who have been the leading partners of cross-European project on development and testing of nanotechnology and have significant practical and theoretical experience in the field.

Workshop included both theory and practice, the methodology was tested in situ at Pöide medieval church in Saaremaa.

Tutors: Jan Vojtechovsky (University of Pardubice, Faculty of Restoration) and Karol Bayer (Dean, University of Pardubice, Faculty of Restoration)

Program of the workshop

Lecture notes and final report

Photo documentation

http://www.saartehaal.ee/2016/08/26/lustakas-smaili-kirikulaes-paneb-ahhetama/

http://www.saartehaal.ee/2016/09/09/poide-kirikus-katsetati-nanotehnoloogiat/

III Mõisakunsti konverents toimub 20. mail algusega 10.30 Raikküla mõisas. Eesmärgiks on taaskord kokku tuua mõisa- ja kunstirahvas, et üheskoos arutada mõisate, nende interjööride, kunstikollektsioonide ning nende tähenduste üle. Jälle mõtiskleme Eesti mõisakunsti fenomenist, teeme mõtterännaku selle kunagistesse hiilgeaegadesse ja räägime mõisatest kui kunsti missiooni kandjatest! Praegu on selleks sobiv hetk, sest järjest enam kuuleme uuele elule ärganud mõisatest. Me ju teame, et mõisate taastamine ei tähenda ainult müüriladumist, vaid tervikliku visuaalse keele loomist, milles kunstil on kandev roll, sest mõisad ise ongi kunstiteosed! See töö tähendab inetrjööride ja eksterjööride taasloomist koos kõikide sinna kuuluvate elementidega.

KAVA

10.30 – 11.00 Kogunemine, registreerimine ja hommikukohv

11.00 – 11.15 Avasõnad, kunstinäituse ja konverentsi tutvustus

11.15 – 12.00 Linda Kaljundi „Baltisaksa kunst, identiteet ja ajalugu“

12.00 – 12.45 Viljar Vissel „Kunst mõisainterjöörides“

12.45 – 13.30 EKA dotsent Hilkka Hiiop „Eesti mõisate interjöörimaalingud”

13.30 – 14.30 Lõunapaus

14.30 – 15.15 Ingrid Sahk “Raadi mõisa kunst läbi Liphartite graafikakogu”

15.15 – 16.00 Siim-Tanel Annus „Kohaspetsiifiline kunst“

16.00 – 16.15 Sandra Jõgeva stand up performance

16.15 – 16.30 Diskussioon vabas vormis, küsimused esinejatele

16.30 Konverentsi lõpetamine, huvilistele ekskursioon Raikküla mõisas

Konverentsi lektoriteks on asjatundlikud ja pühendunud inimesed, kellega koos vaatame Eesti mõisakunstikunsti minevikku ja olevikku ning püüame saada ettekujutust mõisate rollist kunstiväljal. Konverents on mõeldud ajaloolistest hoonetest huvituvatele inimestele, aga loomulikult ka kõikidele kunstnikele, kunstiteadlastele, sisearhitektidele, -kujundajatele ja kindlasti ka mõisahuvilistele. Sel aastal toome rohkem sisse kunstniku rolli, sest just nemad on kõige aktiivsemad tähenduste loojad tänasel kunstiväljal. Võrreldes baltisaksa aegadega on kunstiobjekti mõiste palju muutunud ja seda ilmestab hästi ka puändina konverentsi lõpetav perfomance.

Konverents toimub unikaalses ajaloolises saalis, kus külastajate kasutuses on Raikküla mõisa antiikmööblikollektsioon. Osalejad saavad näiteks võtta kohvitassi aastast 1763 pärinevast nõudekapist, istuda 19 sajandist pärineval biidermeier stiilis sohval ning nautida hetki ühes kunagises klassitsistlikus esindusmõisas! Samas saalis on ürituse ajal avatud kunstinäitus, mille täpsem sisu jääb aga üllatuseks.

Esimese Mõisakunsti konverentsi tulemuse kahe aasta eestl jõudsime järeldusele, et mõisakunst ootab oma väärikat taassündi nõudes endale oma vormi, unikaalset sisu, eraldi paradigmat ning väärikat rolli kultuuri- ja kunstimaastikul. Seekord uurime mõisakunsti sisulist poolt ja keskendume rohkem mõisale endale. Millise loogika alusel moodustus baltisaksa aegne mõisakunst ning kuidas seda loogikat rakendada täna? Nendele ja paljudele teistelegi küsimustele asume vastuseid otsima juba 20. mail Raikkülas!

REGISTREERIMINE kuni 15. maini aadressil: ivo@raikkylamois.ee

Osalustasu 22 € sisaldab lisaks konverentsile ka kohvipausi, lõunasööki ja ettekandeid elektroonilisel kujul! Arve saadetakse e-postiga pärast registreerumist, selle tasumine tagab koha konverentsil!

Info telefonil 56 244 382.

Konverents toimub Raplamaal, Raikküla külas, mõisa kastellihoone suures saalis.

PS! Ürituse kohta saab jooksvat infot Facebookist:

https://www.facebook.com/events/491746911035198/

Kokkuvõtvat artiklit Mõisakunsti konverentsist saab lugeda siit:

http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/2014-08-07-14-40-06/

KONVERENTSIL OSALEVATE LEKTORITE TUTVUSTUS:

Linda Kaljundi – on doktorikraadiga eesti ajaloolane ning Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi Ajaloo arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse teadur, kelle uurimisteemad ulatuvad ristisõdadest eesti ja baltisakslaste ajaloo tõlgendamiseni. Ta on Tallinna Ülikooli Keskaja Keskuse asutajaliige, kes on õige inimene rääkima kutuurimälust, mälupaikadest ja nendega seonduvast identiteedist.

Viljar Vissel – on muinsuskaitsja ja interjööri ajaloolane. Interjööride ja mööbli kõrval on domineeriv uurimisvaldkond Eesti ajaloolised tapeedid. Praegune töökoht on Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskuse Kanut maali-, puidu ja metalli konserveerimise osakonna juhataja.

Hilkka Hiiop – on Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisspetsialist ja Eesti Kunstiakadeemia dotsent, kes omandas 2012 aastal Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakonnas doktorikraadi töö eest “Nüüdiskunst muuseumis: kuidas säilitada mittesäilivat?” Ta on ka praktilise töö käigus uurinud põhjalikult mitmete Eesti mõisate seina- ja maalinguid ning on kahtlemata sobivaim inimene nendel teemadel rääkima.

Ingrid Sahk – on õpingute ning töö kaudu seotud Tartu Ülikooli ja selle kunstikogudega. Koostanud näitusi vanagraafikast ning Eesti kunstist. Praegu tööl kuraatorina Tartu Ülikooli kunstimuuseumis, kus asub ka suurem osa Liphartite Eestisse jäänud kunstivaradest. Seoses õpingutega Tartu Ülikooli kunstiajaloo doktorantuuris uurinud Karl Eduard von Lipharti graafikakogu ning vanagraafika kollektsioneerimist.

Siim-Tanel Annus – on eesti moodsa kunsti nimekamaid esindajaid, tuntud nii graafiku, maalija kui ka performance’i viljelejana, olles 1980–1993 peamisi performance’i harrastajaid Eestis. Teda peetakse eesti tegevuskunsti isaks, alates 1976. aastast on ta korraldanud ligi kuuskümmend isikunäitust Euroopas, Ameerikas ja Aasias. Ta on võitnud mitmeid auhindu mainekatelt festivalidelt üle maailma ja tema töid leiame paljudest kunstimuuseumitest.

Sandra Jõgeva – Mis saab olla veel hullem, kui Õhtuleht, Kroonika või Inno ja Irja Tähismaa

blogi? Vastus on Sandra Jõgeva stand-up tragöödia. Kui keegi Eesti

kunstnikest üldse julgebki oma elu ja isiksuse täielikult publikule avada

ning kiskuda päevavalgele kõige personaalsemad ja intiimsemad lood ning

lisada neile piisav annus ühiskonna musta aluspesu, siis on see tema. Ta

peatub teemadel, millest sotsioloogid ei kirjuta ning mis panevad proovile

ka kõige avatuma inimese taktitunde piirid. Tema huumor võib olla nii

kohatult veider, et just sellepärast kanduvadki etteasted pigem tragöödiale

omasesse žanri

Ivo ja Karmel

Raikküla mõis

www.raikkylamois.ee

LINNAEKSKURSIOON KOPLI LIINID JA PROFESSORITE KÜLA

12. MÄRTS 2016

Kogunemine TTÜ Mereakadeemia ees (Kopli tn 101) kell 12

Ühistransport: Trammid 1 ja 2, troll 9 ja buss 32 (lõpp-peatus Kopli)

Ekskursioonil tutvustatakse piirkonna kujunemislugu, räägitakse hetkeolukorrast ja probleemidest ning kiigatakse tulevikku.

Kopli poolsaar enne XX sajandit. Vene-Balti laevatehaste lugu. Endine administratiivhoone kui võimas arhitektuurne maamärk. Jalutuskäik läbi Professorite Küla ja selle majadega tutvumine. Matk Kopli liinide varemete vahel. Lähituleviku arendusplaanid.

Pange selga soojad riided (vett ja pori kannatavad jalatsid, paksud sokid, kampsun, kindad, sall, müts) olenemata plusskraadidest, sest mõne objekti juures seisame kauem ja mere ääres on külm tuul! Kuum tee või kohv termosega ei ole halb mõte!

Ekskursiooni viivad läbi muinsuskaitse- ja konserveerimise magistrandid Juhan Hint ja Teele Jürivete. Olete oodatud!