Rubriik: Muinsus­kaitse ja konserveerimine

Juhendajad: Anneli Randla, Hilkka Hiiop,
Merike Kallas

EKA muinsuskaitse ja konserveerimise
osakonna II kursuse bakalaureusetudengite siseviimistlusuuringute praktika Nõo
kirikus tõi päevavalgele imposantsed maalingud hoone võlvidel.

Nõo kirik on Lõuna-Eesti olulisim keskaegne
maakirik. See on ainus kirik piirkonnas, mis on pea terviklikult säilitanud oma
13. saj. algkuju.

Kirik koosneb ühelöövilisest kooriruumist
ja kolmelöövilisest kodakirikulisest pikihoonest. Koor ja pikihoone kesklööv on
kaetud roietega domikaalvõlvidega, külglöövid ristroidvõlvidega.

Ehkki 2012 aastal viidi kirikus ARC Projekti
poolt läbi põhjalikud siseviimistluse uuringud, jäid toona maalingud leidmata.
Põhjuseks aja ning vahendite nappus – uurijad ei pääsenud tookordsete
vahenditega võlvideni.  Aga just maakiriku
kohta eriti kõrgetes võlvipäistes (kooriruumi võlvi kõrgus põrandast on ligi 13
meetrit) kiriku ulatuslikud maalingud asuvad. Oma iseloomult on tegemist siinses
kontekstis küllalt kummalise dekooriga – võlvipäisest siiludele kulgevad
taimornamendid ja kujundid, mille ajalist ja stiililist kuuluvust on analoogide
puudumise tõttu keeruline leida. Esialgse oletuse kohaselt võiks tegemist olla
Poola-Rootsi sõjapurustuste järgse kihistusega 17. sajandist.

Juhendaja: Hilkka Hiiop

Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna magistritudengid Kristina Aas ja Eva Tammekivi restaureerisid ja korrastasid Viinistu Kunstimuuseumis kuu aja vältel eesti kunstiklassikat. Muuseumikülastajal oli võimalik restaureerimistöid uudistada kohapeal sisseseatud konserveerimisstuudios. Kokku vajasid korrastamist ligi 30 tööd. Keerulisemas seisukorras maalid tuleb siiski transportida Tallinnasse, spetsiaalse sisseseadega EKA maalirestaureerimise stuudiosse. Viinistu oma imelise asukoha, hea seltskonna ja erilise atmosfääriga on kindlasti üks meeldejäävamaid praktikakohti meie osakonna ajaloos.

Kunstihariduse osakonna avatud seminarid kõigile huvilistele, eelkõige aga neile, kes kaaluvad kunstiõpetaja magistriõppekavale õppima tulemist.

Seminarid toimuvad Suur-Kloostri 11- 303 kell 15.00-16.30: 

20. märtsil Anneli Porri ja Kunstiteose analüüsi didaktika

11. aprillil Merike Rehepapp ja disainididaktika

25. aprillil Anu Purre ja muuseumipedagoogiline didaktika

23. mail Edna Vahter ja kunstididaktika

11.-15.novembril toimus Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Kunstimuuseumi ühise ettevõtmisena nädalane rahvusvaheline workshop, mis keskendus laiemalt puitpolükroomia ja kitsamalt Hermen Rode altariretaabli konserveerimisele.

Workshop oli suunatud eelkõige doktoriõppe, aga ka teiste tasemeõpete tudengitele ning erialaspetsialistidele.

Töötoa läbi viimiseks oli Eestisse kutsutud valdkonna kaks “grand old man’i”,
üks esindamas Lääne ja teine Ida konserveerimistraditsiooni – dr Arnulf von Ulmann, puitpolükroomia asjatundja ja Germaani Rahvusmuuseumi Konserveerimisinstituudi kauaaegne juhataja ning Rode altarit restaureerinud Nikolai Bregman Venemaa Riiklikust Restaureerimise ja Teadusliku Uurimise
Instituudist Moskvast.

5 päeva jooksul andis dr Ulmann auditoorsete loengute raames laiapõhjalise sissevaate keskaegse puitskulptuuri konserveerimisvõimalustesse, kaasaegsetesse esitlusmeetoditesse (3D rekonstruktsioonid jmt) ning käsitles vanema kunstipärandi eksponeerimistingimuste ja eksponaatide valgustusega seotud probleeme. Pärastlõunane tegevus toimus Nigulistes, Rode altari taha kooriruumi loodud konserveerimisstuudios.

Nädala jooksul analüüsiti Rode altari konserveerimise lugu, vaadati altari
sisse nii otseses kui ülekantud tähenduses, uuriti skulptuure mikroskoobi,
foto- ja videokaamerate vahendusel. Pärastlõunaste töötubade teoreetiline
diskussioon keskendus küsimusele, kuidas eilsed konserveerimisotsused mõjutavad tänaseid ja homseid otsuseid nii eetlises, esteetilises kui metoodilises
plaanis.  

Altari ulatuslikud konserveerimistööd viidi läbi 1975-1992 aastatel, mil
töid juhtis üks vene esirestauraatoreid Nikolai Bregman – osaliselt toimusid
need kohapeal (toona Oleviste kirikus, hiljem ka Nigulistes), osa altari
detaile aga viidi  Moskvasse restaureerimisinstituudi töökotta. Tööd katkestas poliitiline pööre 1992. aastal – puhastamata ja konserveerimata jäid umbes pooled retaabli skulptuuridest.

Nüüd, üle 20 aasta hiljem, jätkatakse konserveerimist Eesti Kunstimuuseumi
spetsialistide poolt; töödega kaasneb põhjalik tehniliste ja kunstiajalooliste
uuringute programm ning avalikkusele suunatud üritused.

Workshop oli mitmeid aastaid kestva suurprojekti avalöök, mille ülesanne haridusliku poole kõrval oli vaadata koos eriala tippspetsialistidega üle vene-aegse konserveerimise metoodika ning leida tänane konserveerimislahendus. 

Kokku osales töötoas üle 50 inimese nii Eesti Kunstiakadeemiast, Eesti
Kunstimuuseumist, Ennistuskojast “Kanut”, Tartu Ülikoolist, ERM-ist jm.  Ehkki kohati kippus erinevate keelte virrvarris (eesti, vene, inglise, saksa) teema fookusest välja libisema, võib kokkuvõttes hinnata nädala tulemust õnnestunuks – juba selliste suurmeeste kohalolu andis alustatud projektile täie hingamise.

Jälgige Niguliste kodulehte, kus vahendame oma tegevust ka filmilõigukeste ja varsti avaneva blogi kaudu.

Hilkka Hiiop, Hedi Kard, Tarmo Saaret

Lisa sisutekst

Kolmapäeval, 20. novembril kell 17.30 toimub Niguliste muuseumis Amsterdami Ülikooli emeriitprofessori Anne van Grevensteini
avalik loeng vendade van Eyckide Genti altari uurimisest ja
konserveerimisest rahvusvahelise koostööprojekti raames aastail
2010–2011.

Anne van Grevenstein on õppinud
maalikonserveerimist ja kunstiajalugu Brüsseli Ülikoolis ja Istituto
Superiore per la Conservazione ed il Restauro’s Roomas. Ta on töötanud
Frans Halsi muuseumi peakonservaatorina, asutanud ja juhtinud aastaid
Limbourgi Konserveerimisinstituuti (SRAL) ning õpetanud Amsterdami
Ülikoolis praktilist konserveerimist. Ta on konserveerinud põhiliselt
Madalmaade maalikunsti, kuid tegelenud põhjalikult ka ajalooliste
interjööridega.

Vendade van Eyckide Genti altari
uuringuteks ja esmaseks konserveerimiseks algatas Getty Instituut 2010.
aastal rahvusvahelise koostööprojekti, mida juhtisid Anne van
Grevenstein Amsterdami Ülikoolist ja Ron Spronk Queensi Ülikoolist
Ontarios. Projekti raames viidi läbi altari ulatuslik tehniline
dokumenteerimine, seisundi uuringud, koostati konserveerimiskava ning
tehti esmased konserveerimistööd. Selle projekti käiku ja tulemusi
tutvustabki Anne van Grevensteini avalik loeng.

Loeng on inglise keeles ja ilma tõlketa.

Loengu korraldab Eesti Kunstiakadeemia
muinsuskaitse ja konserveerimise osakond koostöös Eesti Kunstimuuseumi
Niguliste muuseumiga.

Vaata projekti kohta lähemalt: http://closertovaneyck.kikirpa.be

Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise eriala doktorant Kadri Kallaste kaitseb teisipäeval, 19. novembril 2013. a algusega kell 14.00 EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas (Suur-Kloostri 11, auditoorium 103) doktoritööd teemal “Preservation of Wallpapers as a Part of Interior. Addressing Issues of Wallpaper Conservation on the Basis of Projects Carried Out in Austria, Estonia and Romania” (“Tapeetide säilitamine interjööri osana. Tapeedi konserveerimise problemaatika käsitlus Austrias, Eestis ja Rumeenias läbiviidud projektide põhjal”).

Doktoritöö juhendajad on prof. dr. Krista Kodres ja Markus Krön ning eelretsensendid on dr. Hilkka Hiiop ja prof. dr. Anne van Grevenstein-Kruse. Doktoritöö kaitsmisel on oponent prof. dr. Anne van Grevenstein-Kruse.

Kadri Kallaste doktoritöö keskendub ajalooliste tapeetide säilitamisele nende algses asukohas tervikliku interjööri osana ning selleks vajaliku metodoloogia väljatöötamisele. Teema valik on eelkõige tingitud murettekitavast olukorrast Eestis, kuid töö tulemus on rakendatav ka laiemalt.   

Uurimuse eesmärgiks oli töötada välja juhised, mis võimaldaksid säilitada suuremat hulka ajaloolisi tapeete interjööri osana. Selleks ei ole võimalik välja pakkuda üht universaalset lahendust, vaid erinevate säilituskontseptsioonide kogum, mida saab kasutada restaureerimislahenduste väljatöötamiseks erinevates olukordades.

Uurimuse esimene osa keskendub tapeetide ja levinumate seinaskeemide ajaloole, kasutatud materjalidele ja tootmisviisidele. Lisaks sellele on analüüsitud tapeetide restaureerimise põhjuseid, meetodeid ja erinevate kontseptsioonide mõju restaureeritavale objektile.

Doktoritöö praktilises osas on dokumenteeritud kaheksat erinevat ajalooliste tapeetide restaureerimise juhtumit ja analüüsitud nende säilitamise probleemistikku.

Juhised valmisid uurimuse teoreetilise osa ja praktiliste restaureerimislahenduste kombineerimisel. Tapeetide säilitamiseks interjööri osana pakub autor välja erinevaid variante:in situ säilitamine, restaureeritud objekti paigaldamine selle algsesse asukohta ning tapeedi paigaldamine sekundaarsesse asukohta. Tapeete võib interjööris säilida nii terviklike kui fragmentaarsete objektidena.

Väljatöötatud metodoloogia võimaldab suurema hulga väärtusliku materjali säilitamist ja eksponeerimist selle algses või selleks sobivas uues keskkonnas, vaatajaskonna paremat ligipääsu ning ajalooliste tapeetide väärtustamist interjööri osana.

Kaitsmine toimub inglise keeles.

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus (Estonia pst 7, III korrus) ja doktorikooli kodulehel. 

—

Triin Piip 

Doktorikooli koordinaator/ Coordinator of Doctoral Studies

DoRa programmi koordinaator / Coordinator of DoRa programme

Eesti Kunstiakadeemia / Estonian Academy of Arts

Estonia pst 7-526, 10143, Tallinn

mobiil (+ 372) 53 068 909

e-post: triin.piip@artun.ee

Skype: eka.doktorikool

https://www.facebook.com/EKAdoktorikool 

www.artun.ee

Muinsuskaitseameti, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna koostöös ilmub esimene inglisekeelne ülevaade Eesti muinsuskaitsest ja restaureerimisest aastail 2005-2012.

Trükise “Estonian Cultural Heritage. Preservation and Conservation. Vol. 1. 2005-2012” esitlus toimub 17. septembril kell 17.00 Arhitektuurimuuseumis.

Darren Barker peab teisipäeval 17. septembril kell 17.00 Suur-Kloostri 11 loengu restaureerimispraktikast Inglismaal ja tutvustab Great Yarmouth Preservation Trusti.

Darren Barker on Euroopa Komisjoni nimistusse kuuluv konserveerimisekspert, töötanud konservaatori ja nõustajana näiteks Cardiffi lossi restaureerimisel, praegu töötab Great Yarmouthi piirkonna omavalitsuse juures.

Great Yarmouth Preservation Trust on 1979. aastast tegutsev avalik-õiguslik tulu mittetaotlev ühendus, kelle peamiseks tegevuseks on ajalooliste kultuuriväärtusega alade ning puit- ja kiviehitiste säilitamine, restaureerimine, renoveerimine ning nende toimimise eest hea
seismine. Organisatsioon on võtnud oma ülesandeks restaureerida ja
muuta ajaloolised alad ning hooned uuesti kasutuskõlblikeks. Oma tegutsemise algusest saadik on Preservation Trust töötanud tihedas koostöös kohaliku omavalitsusega, aidanud uuele elule ja andnud kohaliku kogukonna kasutusse mitmeid ajaloomälestisi, nagu näiteks Time and Tide Museum, Bretts Warehouse jpt.

http://www.greatyarmouthpreservationtrust.org/en/about-us

Darren Barkeri loengut on kuulama kutsustud kõik muinsuskaitse ja konserveerimse osakonna tudengid ning valdkonna vastu huvi tundvad inimesed.

20.04 – 26.05

Tartu Jaani kirik ja tema terrakotafiguurid ei ole alati olnud tellispunased. Kunagi olid skulptuurid erksates toonides värvitud, kiriku seinapindu aga katsid maalingud.

Näitusel esitletakse Tartu Jaani kiriku nüüdseks kadunud värve – seinamaalinguid ja skulptuuride värvilist viimistlust – läbi Olev Printsi jooniste, akvarellide ja fotode. Kunstiajaloolane O. Prints (1915–1996) tegeles pikemalt Jaani kiriku uurimisega 1950.–1960. aastatel. Oskusliku fotograafi ja joonistajana jättis ta oma uurimustööst maha pärandi, mis on haruldase infoallikana omandanud hindamatu väärtuse. Tema joonised ja fotod Jaani kiriku seinamaalingutest on ainuke tänaseni säilinud allikas Eesti linnakirikus olnud suuremast keskaegsest maalinguprogrammist, skulptuuride värvikihtide dokumentatsioon aga suure potentsiaaliga uurimismaterjal, mis oma teostuslaadilt eraldi tähelepanu vääriv. Käesoleval näitusel tuuakse O. Printsi joonised avalikkuse ette esmakordselt.

Eksponeeritakse ka väikest valikut Jaani kiriku ainulaadsest skulptuurikogust.

Näituse kuraator: Johanna Lamp

Näituse kujundaja: Kristo Kooskora

Näituse toetaja: Kultuurkapital

Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakond kutsub avalikule loengule!

16. aprillil 17.00 toimub prof. Ivo Hammeri avalik loeng teemal “Conservators of Architectural Surfaces at Work. The Hanseatic Church of Salzwedel/Saxonia-Anhalt and the Restoration of its Interior Walls.”

Prof. Ivo Hammer on rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert nii monumentaalmaali kui üldisemalt ajaloolise pinnaviimistluse restaureerimise alal. Ta on töötanud ligi 20 aastat (1976-1997) Austria muinsuskaitseametis monumentaalmaalide peakonservaatorina. 1997-2008 oli Ivo Hammer muinsuskaitse osakonna professor HAWK rakendusteaduste ja kunstide kõrgkoolis Hildesheimis. HAWKis töötas ta esmakordselt maailmas välja spetsiaalse õppekava arhitektuurse pinnaviimistluse restaureerimiseks, kus tudengeid õpetatakse “tavalisi” pinnaviimistlusi nagu lubikrohv või lihtsalt värvkate käsitlema sama professionaalsusega kui maalinguid. 2010-2012. aastal oli prof. Ivo Hammer tihedalt seotud Brnos asuva Mies van der Rohe projekteeritud Villa Tugendhati ennistustöödega, olles ühtlasi restaureerimise ajaks moodustatud ekspertide komitee (THICOM) president.

“Tavaliste” arhitektuursete viimistluskihtide restaureerimine on keskne teema ka prof. Ivo Hammeri Eesti Kunstiakadeemias peetaval loengul, kus professor tutvustab nii oma mõtteid antud küsimuses kui annab ülevaate Salzwedeli keskaegse kiriku viimistluskihtide restaureerimisloost.

Loeng toimub EKA muinsuskaitse ja restaureerimise osakonnas Suur-Kloostri 11. Loeng on tasuta ja avatud kõigile.

Teate koostas: Lilian Hansar, professor, EKA muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna juhataja