Rubriik: Erialad

17. märtsil 2026 avab kunstnik Laura Põld Viinis Dr. Eva Kahan Foundation galerii ruumides isikunäituse “Beautiful Pulsating Web”. Näitus jääb Viinis avatuks kuni 29. juunini 2026, misjärel liigub näitus septembris edasi Dr Eva Kahan Foundation’i Budapesti näituseruumidesse. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis.

Näitusel esitleb Laura Põld uusi, spetsiaalselt selle näituse jaoks loodud teoseid, mis hõlmab suuremõõtmelisi käsituftitud tekstiilitöid ning uut keraamiliste skulptuuride ansamblit. Oma loomingus lähtub kunstnik taimmõtlemise (plant-thinking) käsitlusest, nihutades tähelepanu inimesekeskselt mõtlemiselt vegetaalse meelemärkuse olemasolule ja selle olulisusele, olgugi et nende organismide loomus on radikaalselt erinev kõigest, mis on inimese mõõdu järgi mõõdetav. Põllu teosed annavad hääle organismidele, keda inimene on harjunud pidama liiga aeglaseks ja passiivseks nende lingvistilise väljendusvõime puudumise tõttu.

Düstoopilise maailmapildi asemel otsib kunstnik alternatiivseid viise, kuidas katkises ja inimese poolt räsitud keskkonnas võivad taimed ja teised elusorganismid leida ootamatuid võimalusi kohanemiseks, ellujäämiseks ja arenemiseks. Looduslikest ja sünteetilistest lõngadest loodud tekstiiliteosed ja elava vormikeelega keraamilised objektid moodustavad installatiivse terviku, mis kannab ideed vegetaalse maailma loovast vastupanuvõimest.

Eva Kahan Foundation on Viinis ja Budapestis tegutsev mittetulunduslik kunstifond, mis keskendub kaasaegse kunsti toetamisele, näituste korraldamisele ja rahvusvahelise kunstidialoogi edendamisele. Fondi programm hõlmab nii näitusi, akadeemilisi uurimisprojekte kui ka koostöövorme kunstnike, kuraatorite ja institutsioonidega ning keskendub kunstile, mis käsitleb aktuaalseid sotsiaalseid, majanduslikke ja poliitilisi küsimusi. Sihtasutuse eesmärk on luua platvorm eksperimentaalsele ja kriitilisele kunstipraktikale ning toetada kunstnike rahvusvahelist nähtavust.

Wangui Kimari avatud loeng “Water, Coloniality and Disobedience”, 18.03, 18:00-19:30, A-101

Nairobi, ligi viie miljoni elanikuga linn, koondab endas palju lootusi, kogemusi ja võitlusi. Ometi on koloniaalajastu arhiivis määratletud selle väljakutseid peamiselt kui näiteks „hulkurite“ ja „sissekolijate“ probleeme; identiteete, mis koonduvad aafriklase kujusse. Pärast iseseisvumist on linna ametliku juhtimise kurtmise ja hävingu sihtmärgid jäänud samaks: „slumm“, „mitteametlikkus“ ja linnalikud „pahed“, mille geograafia kaardistab koloniaalvõimude poolt pikka aega sihikule võetud inimeste kodud ja kehad. Paljude selle linna elanike „abolitsiooniökoloogia“ kogukonnatöö ja pikaajalise uurimistöö põhjal linna ontoloogilistes äärealadel mõtisklen selles ettekandes Nairobi dünaamika üle läbi vee. Lõppkokkuvõttes on minu argument see, et kuigi „põliselaniku“, kodutu, hulkuri või slummi „probleemi“ peetakse selle linnaaglomeraadi määravaks teguriks läbi aastate, siis kui Nairobit vaadeldakse selle veekogemuste kaudu, kerkivad koloniaalsus ja sõnakuulmatus esile selle peamiste dialektiliste hoovustena, võimaldades vaatevälja tulla (eba)õiglasematel ajalugudel, mis aitavad meil näha selles Ida-Aafrika linnas võrdsemaid kuuluvusi ja materiaalsusi.

Avatud loengu korraldavad EKA urbanistika ja TLU Humanitaarteaduste Kool.

Wangui Kimari on antropoloog, kes töötab Ameerika Ülikooli Nairobi välisõppe programmis. Ta on ka teadur Kaplinna Ülikooli Aafrika Linnade Keskuses (ACC). Tema töö tugineb paljudele kohalikele ajalugudele ja interdistsiplinaarsetele teoreetilistele lähenemisviisidele – sealhulgas suulistele narratiividele, assamblaažiteooriale, linnapoliitilisele ökoloogiale ja musta radikaalse traditsioonile –, et mõelda Nairobi linnaruumilise haldamise üle selle kõige marginaliseeritud elanike vaatenurgast. Wangui on ka veebiväljaande Africa Is a Country (AIAC) piirkondlik toimetaja, Linnauuringute Sihtasutuse (USF) hoolekogu liige, Antipode’i ja Urban Political Ecology ajakirjade toimetuskolleegiumis ning UTA-Do African Cities Workshopi kaaskorraldaja.

19. märtsil kell 11.30-13.00 toimub Joanna Kalmu teise loovuurimusliku doktoriprojekti “Ruumitoonimine. Kaaskujunemise praktika” eelretsenseerimine zoomis (link , Meeting ID: 650 0507 1283, passcode 902366).

Doktoritöö juhendajad on Liina Unt, PhD (Tartu Ülikool) ja Leena Rouhiainen, DA (University of the Arts Helsinki). Projekti retsensendid on Ilmari Kortelainen, PhD (University of the Arts Helsinki) ja Giacomo Veronesi, PhD (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia).

Joanna Kalmu loovuurimus toetub somaatilise kaas- ja eneseregulatsiooni teooriale ning lähtub organismi iseorganiseerumise võimest, mis avaldub nii keha-mina kui ka grupi tasandil, eesmärgiga luua kaasavaid kehapõhiseid praktikaid ja ruume. Kalm uurib somaatilist kehastumist läbistavalt posthumanistliku ja uusmaterialistliku filosoofia ning rakupõhise teadvuse ja organismile orienteeritud ontoloogia teooriate kaudu.

Uurimuse üheks fookuseks on jälgida, millised on keha-mina võimalikud olemis- ja väljendusviisid, tuginedes tundlikule enesekuulamisele ja keha-mina protsessi dünaamikale (somaatiline agentsus). Teine fookus käsitleb somaatilise kehastumise ja praktika kui seadeldise (apparatus) intra-aktiivset kujunemist, küsides: Milline praktika toetab kehapõhist kaas- ja eneseregulatsiooni? Millist praktika ja ruumi toimimist loob loominguline somaatiline kehastumine? 

Ruumitoonimine. Kaaskujunemise praktika, Kalmu 2. eelretsenseeritav projekt, lähtub somaatilisest enese-ja teisetajust ning toetab kehapõhist olemist, osalust ja mõtestamist, mis loob pinnase praktika kui sotsiaal-materiaalse reaalsuse kollaboratiivsele kujunemisele ja kujundamisele. Üheks juhtivaks põhimõtteks ja uurimiskohaks on enese protsessile ja teistes-ruumis toimuvale vastamine. Arvestades, et keha ja keskkond on intra-aktiivses suhtes ja kaaskujunemises, siis kuivõrd oskame ja lubame personaalsetel protsessidel keskkonna toimimist mõjutada? Ning kuivõrd on keskkond võimeline arvesse võtma ja vastama osalejate protsesside erisustele? Seega on antud praktika omamoodi püüdlus liikuda üle n-ö vaigistavast piirist (on see tõeline või harjumuslik?) enese ja ruumi vahel.

Ruumitoomine. Kaaskujunemise praktikad toimuvad igapäevaselt 10.-14. märtsil kell 16:00 ja laupäeval kell 12:00 ja 16:00 ARS Kunstilinnakus. Ruumis ja praktikas osalemine võimaldab eriviisilist olemist-tegutsemist lähtudes isiklikust hetketajust.

Enam infot ja registreerimine: https://fienta.com/et/ruumitoonimine-kaaskujunemise-praktika 

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visuaalkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

26. märtsil kell 18 toimub NB! ruumis A-501 Jos Boysi loeng “Teistsugune lähenemine erivajadustele arhitektuuris” / Doing Disability Differently in Architecture.

Arhitektuurihariduses ja -praktikas suhtutakse erivajadustega inimestesse peaaegu alati kui millessegi teisejärgulisse. Aga mis oleks, kui seeasemel hoopis alustaksime erivajadustest, väärtustades bio- ja neuroerinevuste rikkalikku mitmekesisust kui disaini loovat lähtekohta ja kriitilist vahendit, mille kaudu seada normatiivne ehitamine ja linnaplaneerimine kahtluse alla? Oma loengus tutvustab Jos Boys 18 aasta jooksul DisOrdinary Architecture projekti raames tehtud koostööd erivajadustega kunstnike, disainerite ja arhitektidega, arendades koos välja uuenduslikke ja isegi radikaalseid viise arhitektuurist mõtlemiseks ja selle praktiseerimiseks.

Dr Jos Boys asutas koos erivajadustega kunstniku Zoe Partingtoniga platvormi The DisOrdinary Architecture Project, mis toob arhitektuuriharidusse ja -praktikasse erivajadustega kunstnikke, et hinnata kriitiliselt ja loovalt ümber ligipääsetavuse ja võrdõiguslikkuse küsimusi. Lõpetanud arhitektuurikooli, oli ta 1980. aastatel üks feministliku arhitektuurikollektiivi Matrix asutajatest Londonis ning juhib hetkel Matrixi avatud online-arhiivi arendamist. Pühendudes peamiselt disainiaktivismile, on Boys tegutsenud ka ajakirjaniku, kriitiku, uurija, konsultandi, koolitaja, fotograafi ja kunstnikuna ning avaldanud mitmeid raamatuid ja artikleid. Muuhulgas on ta kirjutanud raamatu Doing Disability Differently: an alternative handbook on architecture, dis/ability, and designing for everyday life (“Tegeleda erivajadustega teistmoodi: arhitektuuri, erivajaduste ja argieludisaini alternatiivne käsiraamat”, Routledge 2014); toimetanud kogumiku Disability, Space, Architecture: A Reader (“Erivajadused, ruum ja arhitektuur: lugemik”, Routledge 2017) ning kaastoimetanud artiklite kogumiku Neurodivergence and Architecture (“Neuroerinevused ja arhitektuur”, Elsevier 2022).

Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kevadloengute ajakava:

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

• 26.02 kell 18:00 ruumis A-101 Kaisa Karvinen “Arhitektuur näitustel: hooletööst betoonini”
• 26.03 kell 18:00 ruumis A-501  Jos Boys (London)
• 9.04 kell 18:00 ruumis A-101  Katarina Bonnevier (Stockholm)
• 30.04 kell 18:00 ruumis A-101  Emma Cheatle (Sheffieldi Ülikool) “Lamades pimedas ruumis: emaduse arhitektuur Suurbritannias”
• 14.05 kell 18:00 ruumis A-101  Iulia Statica (Sheffieldi Ülikool)

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

Kristina Norman kutsub publikut 18. ja 19. märtsil kl 19:30 Kanuti Gildi Saali vaatama oma lavastuse “Kastepunkt” ingliskeelset versiooni. 18. märtsi etendusele järgneb lavastuse avalik eelretsenseerimine kunstniku doktoritöö raames, mille tööpealkirjaks on “Strateegilised põimingud – kuidas luua heterotoopilist ruumi”.

Retsensendid on Victoria Donovan (University of St Andrews) ja Madli Pesti (EMTA)
Doktoritöö juhendaja on doktor Linda Kaljundi (EKA)

Normani uurimuse keskseks küsimuseks on see, milline võiks olla tema kunstipraktikas struktuuri loov elulugude ja ruumide strateegilise põimimise emantsipeeriv jõud. Doktoritöö raames võtab Norman eesmärgiks mõtestada ja kontseptualiseerida, kuidas need ruumide ja häälte põimingud loovuurimusliku praktika kaudu tekivad ja aktiveeruvad ning kuidas need aitavad olemasolevaid narratiive ja keskkondi dekonstrueerida ja dekoloniseerida.

Lavastus “Kastepunkt” sündis liminaalsuse märksõna ümber, mida on laiendatud nii ruumilistele ja ehitatud kui geograafilistele keskkondadele, igapäevastele ja ajaloolistele kogemustele ja praktikatele kui ka kogukondlikule ajaloomälule. Norman kasutab sellest töös meetodina sõdade ja militarismiga seotud tunnistuste ja ruumide põimimist selleks, et uurida nõukogude militarismi jätkuvat kestmist ja selle põlvkondadeülest mõju.

Käimasoleva hoogsa militariseerumise taustal testib teos potentsiaali lõhestunud ühiskonnas ühiste mälupaikade loomiseks, tuues kokku ruumilisi keskkondi ja erinevatest mälukondadest pärinevaid hääli.

Rohkem infot lavastuse ja piletite kohta: https://saal.ee/performance/kastepunkt-2006/

Avalik eelretsenseerime algab 18. märtsi etenduse järel kl 21:30, prii sissepääs Kanuti Gildi Saali peauksest (Pikk 20).

EKA raamatukogu, 6.03.–15.05.2026

Kallis sõber,

On möödunud palju aega sellest, kui me Sinust kuulsime. Viimati, kui rääkisime, töötasid Sa graafikatöökojas tõmmiste kallal, valts käes ja trükivärv sõrmedel. Kuidas läheb? Tahaksime näha Sinu tööde proovitrükke või tööprotsessi. Hetkel teeme samuti töökojas mõningaid trükiproove. Olen ümbrikusse lisanud näidise. Vaata seda ja anna meile teada, mida Sa arvad!

Hoiame ühendust.

Graafika tõmmiste vahetuse projekti algatas 2025. aasta kevadel Charlotte Biszewski Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonnas. Erinevate ülikoolide graafikaosakonna tudengeid kutsuti osa võtma ja esitama värske tiraaži oma teosest. Iga tõmmis saadeti Tallinnasse, kus need sorteeriti ja saadeti osalejatele tagasi nii, et igaüks sai juhusliku valiku alusel kümme graafilist lehte.

Projekti eesmärk oli luua uusi kontakte graafikaosakondade ja tudengite vahel koostöö ja füüsiliste teoste jagamise kaudu. Seega saatsime uutele kirjasõpradele kirja, küsides, kuidas läheb ning mille kallal parajasti töötatakse. Vastusena olid oodatud kõiksugused pooleliolevad katsetused või kujutised hetkel meeles mõlkuvatest ideedest ja projektidest.

Kokku osalesid projektis neli ülikooli: Eesti Kunstiakadeemia (EKA), Kunsthøgskolen i Oslo (KIHO), University of the West of England Bristol (UWE) ja Akademia Sztuk Pięknych im. Eugeniusza Gepperta we Wrocławiu (ASP WRO). Vahetuses osalenud ülikoolides on toimunud tõmmiste väljapanekud, Eestis oli esmaesitlus 2025. aasta juunis-juulis Tartus TYPA rõdugaleriis.

Täname: EKA graafika, TYPA, Anna Kodź, Aleksandra Janik ja Angie Butler.

EKA trükivahetuse organiseerisid Alona Chuprina, Margarita Feofanova, Chantal Gerschuetz, Merit Himmelreich, Triin Mänd, Helena Pass, Marten Prei, Sandra Puusepp ja meie juhendaja Charlotte Biszewski.

EKA raamatukogu näituse kujundasid Sandra Puusepp ja Marten Prei.

Graafika osakonna III kursuse üliõpilaste näitus käsitleb kunstnikuraamatut kui iseseisvat visuaalse kunsti meediumi ja originaalset kunstiteost. Autorid tõukuvad isiklikest läbielamistest ja mälestustest, kombates kehalisust, ajalugu ning eetilisi piire:

• Aliisa Ahtiainen toob vaatajani risograafia tehnikas vanaisa eluloo ja vanaema sanatooriumikogemusest inspireeritud “hingava” kunstnikuraamatu.
• Jacqueline-Desiree Rosenthal esitab tätoveeritud seatoornahast teose, mis küsib valusaid küsimusi looma ja inimese vahelistest paralleelidest ning moraalist.
• Olga Dubrovskaja, tuginedes intensiivraviarsti taustale, käsitleb surmakogemust läbi enda ja kolleegide prisma. Oma teises raamatus pealkirjaga „Delight“ keskendub ta aga elu lummavatele hetkedele.
• Adriana Jinmao Biosca Sánchez uurib mälu muutlikkust läbi materiaalsuse ja trükikihistuste.
• Robin August Vöörmann tegeleb soolise identiteediga, tuues paralleele looduses toimuvate muutustega.

Juhendajad: Eve Kask, Eve Kaaret (köide) ja Viktor Gurov.

Näitus on avatud: 6.03.–15.05.2025

Tule 31. märtsil kl 18 toimuvale raamatuesitlusele ja kuulama vestlusringi!

Jurriaan Benschopi „Miks maalid mõjuvad“ ilmus 2025 aasta lõpus – nüüd räägivad raamatust ja maalikunstist Kristi Kongi ja Kaido Ole; vestlust suunab Anu Allas. Kõik on teretulnud kuulama ja kaasa mõtlema!

Benschop navigeerib raamatus tänapäeva maalikunsti mitmekülgsel maastikul. Hulga kaasaegsete maalikunstnike, sealhulgas Kaido Ole ja Kristi Kongi töid tutvustades otsib ta vastust küsimusele, miks üks maal üldse mõjub. Mil viisil on see tähenduslik ja suudab veenda? Ta uurib maali nähtavaid aspekte, nagu pildimotiiv ja värvikasutus, ning seostab neid kunsti nähtamatute tegurite – kunstniku ajendite, maailmavaate ja päritoluga. Raamat puudutab paljusid teemasid, mis tänapäeva maalikunstnike töid vaadates esile tulevad: loodus, keha, materiaalsus, puudutus, identiteet, mälu ja spirituaalsus.

Raamatu kirjastas Eesti Kunstiakadeemia, tõlkis Katrin Laiapea, toimetas Neeme Lopp ja kujundas Maria Muuk. 

Esitluseks ja vestluseks koguneme EKA raamatukogu uues sündmustenurgas. Palin end kirja kui oled tulemas – siis teame publiku hulgaga arvestada: https://forms.gle/h6aXonQvRpFiEHHW9

Aeg: 31. märts kell 18

Koht: EKA raamatukogu

Vestlus toimub eesti keeles.

17. märtsil kell 14.00-18.00 toimub muinsuskaitse ja konserveerimise eriala doktorandi Triin Talki doktoritöö „21. sajandi massiturismi mõjud Tallinna vanalinnale ning nende leevendamise võimalused“ praktikapõhise osa eelretsenseerimine.

Retsenseerimine toimub EKA valges majas (Kotzebue tn 10), ruumis V308.
Kuna kohtade arv on piiratud, saab eelretsenseerimisel osaleda ka Zoomis (LINK, meeting ID: 617 6053 8063, passcode 167423).

Doktoritöö praktikapõhise osa moodustavad kolm tööd: uuringu „Tallinna vanalinna jätkusuutlik areng ja eksponeerimine“ lõpparuanne, Vanalinna linnafoorumi “Vana linna uus võimalus” kokkuvõte ning Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu koos seletuskirjaga.
Doktoritöö seob omavahel turismiuuringud ja muinsuskaitse valdkonna suunates Eesti Kunstiakadeemialt tellitud uuringu lähteülesandes püstitatud küsimuse „kuidas leida võimalusi külastajate arvu kasvatamiseks?“ vanalinna mitmekesisuse ja elatavuse hoidmisele ning turismi- ja kasvukesksuse vähendamise võimalustele.

Doktoritöö juhendajad on Kristina Jõekalda (Eesti Kunstiakadeemia) ja Claudio Milano

1. Uurimisprojekti „Tallinna vanalinna jätkusuutlik areng ja eksponeerimine“ lõpparuanne on 2023. aastal välja antud uuringuaruanne, mille tellija oli Tallinna Sadam.
Uuringuaruanne sarnaneb akadeemilisele artiklikogumikule, kuid on suunatud pigem laiemale avalikkusele (sh Vanalinna kogukonnale, ametnikkonnale, linnaplaneerijatele). Seetõttu on see rohkelt illustreeritud ja mõnevõrra lihtsama keelekasutusega. Kuigi kogumiku kõiki osasid eraldi ja ka tervikut on esitletud nii projekti juhtnõukogule kui avalikel esitlustel, ei ole kogumikku seni akadeemiliselt retsenseeritud.
Kogumik pälvis 2023. aastal EKA rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursil peapreemia ning ETAGʼi üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil Muinsuskaitseameti eripreemia.
Retsensendid Toomas Tammis (Eesti Kunstiakadeemia) ja Tarmo Pikner (Tallinna Ülikool)

2. Vanalinna linnafoorumi “Vana linna uus võimalus” kokkuvõte kajastab 2022. aastal kuraatorina korraldatud kahepäevaste arutelude tulemusi. Linnafoorumi teema kasvas välja koroonajärgsest olukorrast, mil Tallinna vanalinn oli tuntavalt välja surnud, foorumiga otsiti võimalusi selle taaselavdamiseks.
Üldine teemapüstitus oli tellija (Tallinna linnavalitsuse) ja Arhitektuurikeskuse vahel kokku lepitud, täpsemad fookused seati varem uurimisprojektis esile kerkinud küsimuste põhjal.
Retsensendid Epp Lankots (Eesti Kunstiakadeemia) ja Tarmo Pikner (Tallinna Ülikool)

3. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu koos seletuskirjaga on 2022.-2023. aastal töögrupi juhina koostatud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu.
Kaitsekorras on lähtudes eelnevatest uurimistulemustest ja aruteludest rõhutatud, et oluline on selle kasutuses hoidmine atraktiivse elukeskkonnana ja kesklinna osana – vanalinna hoidmiseks elava pärandruumina on esmatähtis, et siin säiliks püsielanikkond ja mitmekesisele kesklinnale iseloomulikud kasutused (st peale turismi ja meelelahutuse ka haldushooned, kultuuri- ja haridusasutused, kaubandus, teenindus).
Kaitsekorra eelnõu ootab edasist menetlust Kultuuriministeeriumis juba 2024. aastast. Praegu saame analüüsida kaitsekorra eelnõu ja selle seletuskirja kui valmis õigusteksti, kuid arvestagem võimalusega, et see tuleb mõne aja pärast uuesti lahti võtta ja ajakohastada, mõnda teemat täpsustada või hägustada. Retsenseerimine võib anda selleks väärtuslikku sisendit.
Retsensendid Kaire Tooming (Tallinna Linnaplaneerimise Amet) ja Tarmo Pikner (Tallinna Ülikool)
Kõik retsenseeritavad materjalid koos kaaskirjaga on kättesaadavad siit.

Ajakava:
14.00 sissejuhatus ja ürituse formaadi tutvustus – õppekavajuht Anneli Randla
Vanalinna linnafoorum “Vana linna uus võimalus”
14.10 doktorandi sõnavõtt (projekt osana uurimistööst)
14.30 retsensent Toomas Tammise sõnavõtt ja diskussioon
14.50 retsensent Tarmo Pikneri sõnavõtt ja diskussioon
15.10 avalik diskussioon

Vanalinn: pärand, elukeskkond, turism. Uuring „Tallinna vanalinna jätkusuutlik areng ja eksponeerimine“
15.20 doktorandi sõnavõtt (projekt osana uurimistööst)
15.40 retsensent Epp Lankotsi sõnavõtt ja diskussioon
16.00 retsensent Tarmo Pikneri sõnavõtt ja diskussioon
16.20 avalik diskussioon

Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu
16.40 doktorandi sõnavõtt (projekt osana uurimistööst)
17.00 retsensent Kaire Toominga sõnavõtt ja diskussioon
17.20 retsensent Tarmo Pikneri sõnavõtt ja diskussioon
17.40 avalik diskussioon
17.55 juhendaja Kristina Jõekalda lühike sõnavõtt (soovi korral)

Mais ja juunis toimub kaks sisearhitektuuri magistriõppekava infotundi sisseastujatele. Osaleda on võimalik nii EKAs kohapeal kui ka online (Zoomis).

Juunikuise infotunni käigus tutvustatakse ka sisearhitektuuri magistritöid, mis väljas TASE lõputööde näitusel.

• K 6.05. kl 16.00-17.00 Sisearhitektuuri magistriõppe infotund EKAs ja Zoomis
• N 11.06. kl 15.00-17.00 Sisearhitektuuri magistriõppe infotund EKAs ja Zoomis (koos sisearhitektuuri magistritööde tutvumisega TASE näitusel)

REGISTREERUMINE SIIN

Infotunnis tutvustab õppekava juht Gregor Taul õppekava, toimunud ja tulevasi kursusi ja projekte ning räägib ka sisseastumisest ja püüab vastata kõikvõimalikele küsimustele.

Õppekavaga saate ennast eelnevalt kurssi viia Tahvlis. Soovitame vaadata ka osakonna viimast ajalehte. Jooksvat infot tudengite tegemiste kohta leiate ka osakonna kodulehelt ning Facebookist ja Instagramist.

Sisearhitektuuri magistriõppekavale on võimalik sisseastumisavaldusi esitada kuni 25.06.2026 sisseastumise infosüsteemis SAIS. Vastuvõtu info leiad SIIT.

Lisainfo: Gregor Taul, gregor.taul@artun.ee