AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisain ja innovatsioonDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondLavastuskunstMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineMuuseumÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Kaasaegne kunst
20.12.2018 — 14.01.2019
Madis Kurss’i näitus “Šassii” Hobusepea galeriis
Kaasaegne kunst
Neljapäeval, 20. detsembril 2018 kell 18.00 avab MADIS KURSS (1985) Hobusepea galeriis isiknäituse „Šassii / Chassis“. Näitus jääb avatuks kuni 14. jaanuarini 2019.
„Pilv kulus ära, kroomluustik roostetus iga tunniga,
ihu muutus kõvaks, narkoliha asendus elusa lihaga.
Ta ei suutnud mõelda. Talle meeldis see väga, olla teadvusel
ja võimetu mõtlema. Talle tundus, et ta muutub kõigeks, mida ta näeb: pargipingiks, antiikse tänavalaterna ümber keerlevaks
valgete ööliblikate parveks, must-kollaste diagonaaltriipudega
kaet robotaednikuks.“
William Gibson, „Neuromant“ (Neuromancer, 1984)
Roomba oli üks esimesi massidele toodetud autonoomseid roboteid. Ta eesmärk oli põrandat puhastada, aga peatselt ühendas ta ennast võrku, kaardistas inimeste eluruume ja talletas harjumusi muutudes efektiivsemaks. Andmetele ei olnud piiranguid, kuid neid oli vaja töödelda. Digitaalses ruumis laienev teadvus võimaldas seda, alguses. Mõne päeva. Siis jäi kõik bioloogiline jalgu. Kehast jäi mulje kui istme soojendajast järgmisele juhile. Vormi meenutuseks kuhjusid liiva alla monumendid ja evolutsioon pöördus introvertseks.
Avatava näituse teoste kaudu vaatleb Madis Kurss täiusliku tehnoloogia ihasid ning sellega kaasnevat paradoksi – tehnoloogia võime lahendada seni lahenduseta probleeme on sama suur, kui selle võime kõike ümbritsevat hävitada.
Madis Kurss on õppinud Tallinna Polütehnikumis infotehnoloogiat, Eesti Kunstiakadeemias fotograafiat ja jätkab hetkel õpinguid Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriõppes. Kunstnik kasutab loomingut kui võimalust kirjeldada nö kirjeldamatut, suunates vaatajat läbi teoste lähemale kindlale kogemusele. Kurssi sõnul võimaldab sünteesitud visuaal või heli luua parema kontakti algse idee ja valminud teose vahel, kuid sünteesis väheneb ka inimlikkuse mõõde, seetõttu on oluline roll valminud teostes esmapilgul juhuslikel detailidel.
Tänud: Keiu Maasik, Tõnis Kurss, Viktor Gurov, EKA Fotoosakond, EKA Graafikaosakond.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eventech.
Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.
Postitas Mart Vainre — Püsilink
Madis Kurss’i näitus “Šassii” Hobusepea galeriis
Neljapäev 20 detsember, 2018 — Esmaspäev 14 jaanuar, 2019
Kaasaegne kunst
Neljapäeval, 20. detsembril 2018 kell 18.00 avab MADIS KURSS (1985) Hobusepea galeriis isiknäituse „Šassii / Chassis“. Näitus jääb avatuks kuni 14. jaanuarini 2019.
„Pilv kulus ära, kroomluustik roostetus iga tunniga,
ihu muutus kõvaks, narkoliha asendus elusa lihaga.
Ta ei suutnud mõelda. Talle meeldis see väga, olla teadvusel
ja võimetu mõtlema. Talle tundus, et ta muutub kõigeks, mida ta näeb: pargipingiks, antiikse tänavalaterna ümber keerlevaks
valgete ööliblikate parveks, must-kollaste diagonaaltriipudega
kaet robotaednikuks.“
William Gibson, „Neuromant“ (Neuromancer, 1984)
Roomba oli üks esimesi massidele toodetud autonoomseid roboteid. Ta eesmärk oli põrandat puhastada, aga peatselt ühendas ta ennast võrku, kaardistas inimeste eluruume ja talletas harjumusi muutudes efektiivsemaks. Andmetele ei olnud piiranguid, kuid neid oli vaja töödelda. Digitaalses ruumis laienev teadvus võimaldas seda, alguses. Mõne päeva. Siis jäi kõik bioloogiline jalgu. Kehast jäi mulje kui istme soojendajast järgmisele juhile. Vormi meenutuseks kuhjusid liiva alla monumendid ja evolutsioon pöördus introvertseks.
Avatava näituse teoste kaudu vaatleb Madis Kurss täiusliku tehnoloogia ihasid ning sellega kaasnevat paradoksi – tehnoloogia võime lahendada seni lahenduseta probleeme on sama suur, kui selle võime kõike ümbritsevat hävitada.
Madis Kurss on õppinud Tallinna Polütehnikumis infotehnoloogiat, Eesti Kunstiakadeemias fotograafiat ja jätkab hetkel õpinguid Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriõppes. Kunstnik kasutab loomingut kui võimalust kirjeldada nö kirjeldamatut, suunates vaatajat läbi teoste lähemale kindlale kogemusele. Kurssi sõnul võimaldab sünteesitud visuaal või heli luua parema kontakti algse idee ja valminud teose vahel, kuid sünteesis väheneb ka inimlikkuse mõõde, seetõttu on oluline roll valminud teostes esmapilgul juhuslikel detailidel.
Tänud: Keiu Maasik, Tõnis Kurss, Viktor Gurov, EKA Fotoosakond, EKA Graafikaosakond.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eventech.
Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.
Postitas Mart Vainre — Püsilink
08.01.2019 — 11.01.2019
Katrin Enni isiknäitus PEAAEGU PARALLEELSED Vent Space projektiruumis
Kaasaegne kunst
Katrin Enni avab teisipäeval,
8. jaanuaril 2019 kell 18.00
Vent Space projektiruumis
isiknäituse „Peaaegu paralleelsed”.
“Peaaegu paralleelsed” on kogu galeriiruumi hõlmav audiovisuaalne installatsioon. Algimpulss teose loomiseks pärineb romantilisest ulmefantaasiast, mille peategelasteks on kosmoses ringi triivivad ja kaaslast otsivad üksildased robotid. Tööprotsessi käigus, uurides
nii heli kui füüsiliste materjalide omadusi ning nendevahelist koosmõju, said peategelased endale plekist lehtrikujulised kehad, mis toimivad samas ka vibratsioonkõlaritena. Tulemuseks on kosmiline heliinstallatsioon, kus oma roll on täita nii helill, müral, valgusel, liikumisel, algoritmidel kui ka juhuslikkusel.
Neljapäeval, 10. jaanuaril kell 19.00 toimub näituseruumis kontsert, kus kunstnik kannab ette erinevad helimaastikke, mis on loodud antud heliinstallatsiooni jaoks. Kontsert on tasuta.
Näitus on avatud igapäevaselt
13.00 kuni 19.00 ning jääb
avatuks kuni 11. jaanuarini.
Katrin Enni lõpetas 2018. aastal EKA installatsiooni- ja skulptuuriosakonna bakalaureuseõppe ning jätkab õpinguid EKA kaasaegse kunsti magistrantuuris.
Ta on loonud heliinstallatsioone elektroonikakomponentidest, mikromootoritest, industriaalsetest materjalidest, leid- ja valmisobjektidest. “Peaaegu paralleelsed” on Katrin Enni esimene isiknäitus.
Postitas Mart Vainre — Püsilink
Katrin Enni isiknäitus PEAAEGU PARALLEELSED Vent Space projektiruumis
Teisipäev 08 jaanuar, 2019 — Reede 11 jaanuar, 2019
Kaasaegne kunst
Katrin Enni avab teisipäeval,
8. jaanuaril 2019 kell 18.00
Vent Space projektiruumis
isiknäituse „Peaaegu paralleelsed”.
“Peaaegu paralleelsed” on kogu galeriiruumi hõlmav audiovisuaalne installatsioon. Algimpulss teose loomiseks pärineb romantilisest ulmefantaasiast, mille peategelasteks on kosmoses ringi triivivad ja kaaslast otsivad üksildased robotid. Tööprotsessi käigus, uurides
nii heli kui füüsiliste materjalide omadusi ning nendevahelist koosmõju, said peategelased endale plekist lehtrikujulised kehad, mis toimivad samas ka vibratsioonkõlaritena. Tulemuseks on kosmiline heliinstallatsioon, kus oma roll on täita nii helill, müral, valgusel, liikumisel, algoritmidel kui ka juhuslikkusel.
Neljapäeval, 10. jaanuaril kell 19.00 toimub näituseruumis kontsert, kus kunstnik kannab ette erinevad helimaastikke, mis on loodud antud heliinstallatsiooni jaoks. Kontsert on tasuta.
Näitus on avatud igapäevaselt
13.00 kuni 19.00 ning jääb
avatuks kuni 11. jaanuarini.
Katrin Enni lõpetas 2018. aastal EKA installatsiooni- ja skulptuuriosakonna bakalaureuseõppe ning jätkab õpinguid EKA kaasaegse kunsti magistrantuuris.
Ta on loonud heliinstallatsioone elektroonikakomponentidest, mikromootoritest, industriaalsetest materjalidest, leid- ja valmisobjektidest. “Peaaegu paralleelsed” on Katrin Enni esimene isiknäitus.
Postitas Mart Vainre — Püsilink
02.11.2018
Tobias Kaspari kunstnikuvestlus “Iseseisvus”
Kaasaegne kunst
Kunstnikuvestluse “Iseseisvus” dress code on must (uksel kontrollitav).
Tobias Kaspar on Šveitsi kunstnik, kes elab ja töötab Zürichis. Ta looming tõstatab küsimusi sellest, kuidas käituda tänapäeva ühiskonnas; kuidas, millal ja millistel tingimustel saab luua iseenda ruumi ja ühtlasi küsitleda ambitsiooni seda teha. Tobias Kaspar viibib Tallinnas seoses näitusega “Epicentre” (koos Oleg Froloviga), mis avaneb 3. novembril Temnikova & Kasela galeriis.
Tobias Kaspari loomingut on näidatud paljudes kunstiinstitutsioonides, sealhulgas Berni Kunsthalles (2018), kim?-is, Riias, (2017), Varssavi Moodsa Kunsti Muuseumis (2016), Wattise Kaasaegse Kunsti Instituudis, San Franciscos (2015). Solo Shows, São Paulos (2015), CAFAM Biennaalil, Pekingis (2014), Viini Kunsthalles (2014), St. Galleni Kunsthalles (2014), Midway Contemporary Art-is, Minneapolises (2013), Artists Space-is, New Yorgis (2013).
Veel infot:
Postitas Mart Vainre — Püsilink
Tobias Kaspari kunstnikuvestlus “Iseseisvus”
Reede 02 november, 2018
Kaasaegne kunst
Kunstnikuvestluse “Iseseisvus” dress code on must (uksel kontrollitav).
Tobias Kaspar on Šveitsi kunstnik, kes elab ja töötab Zürichis. Ta looming tõstatab küsimusi sellest, kuidas käituda tänapäeva ühiskonnas; kuidas, millal ja millistel tingimustel saab luua iseenda ruumi ja ühtlasi küsitleda ambitsiooni seda teha. Tobias Kaspar viibib Tallinnas seoses näitusega “Epicentre” (koos Oleg Froloviga), mis avaneb 3. novembril Temnikova & Kasela galeriis.
Tobias Kaspari loomingut on näidatud paljudes kunstiinstitutsioonides, sealhulgas Berni Kunsthalles (2018), kim?-is, Riias, (2017), Varssavi Moodsa Kunsti Muuseumis (2016), Wattise Kaasaegse Kunsti Instituudis, San Franciscos (2015). Solo Shows, São Paulos (2015), CAFAM Biennaalil, Pekingis (2014), Viini Kunsthalles (2014), St. Galleni Kunsthalles (2014), Midway Contemporary Art-is, Minneapolises (2013), Artists Space-is, New Yorgis (2013).
Veel infot:
Postitas Mart Vainre — Püsilink
30.10.2018
Mare Tralla kunstnikuvestlus feministlikest taktikatest ja aktivismist
Kaasaegne kunst
“Break-up, Burn-out, Re-boot. Feministlike taktikate, kunsti ja aktivisimi reflektsioonid.” Esitlus ja vestlus kunstniku ja aktivisti Mare Trallaga. Teisipäeval, 30. oktoobril kell 17:00 ruumis A302.
Mare Tralla on Eesti feminsitlik kunstnik ja aktivist, kes hetkel elab ja töötab Londonis. Mare professionaalne karjäär sai alguse 90date esimesel poolel, kui temast sai üks tollase Eesti noore põlvkonna juhtivamatest interdistsiplinaarsetest kunstnikest. Tralla ammutab oma loominguks inspiratsiooni isiklikust ajaloost ja igapäeva elu kogemustest, tema 90date looming oli kriitiline vastus sellel, kuidas üleminekuaja ühiskond Ida-Euroopas mõjutas naiste elusid. Tralla oli üks vähestest kunstnikest, kes alustas feministliku revolutsiooni Eesti kaasaegse kunsti väljal. Rohkem infot: http://www.tralla.net
Hiljuti on ta osalenud järgnevatel näitustel: Unusta tont (Give Up the Ghost). 13. Balti triennaal, kim?, Riia (2018), Things. Tamaraprojects, London (2018); Sohihääled (Bastard Voices).13. Balti trienaali esitlusüritus, South London Gallery, London (2018); Women. Threshold Artspace, Perth, Suurbritannia, (2017-2018); Amor, Oi Futuro, Rio de Janeiro, Brasiilia, (2016); Love At the Edge, Gallery Arsenal, Białystoki jõujaam, Poola (2015); 1995, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM), Tallinn (2015).
Vestlus toimub inglise keeles, Kaasaegse Kunsti rahvusvahelise magistriõppe (MACA) raames. Kõik huvilised on oodatud!
Postitas Mart Vainre — Püsilink
Mare Tralla kunstnikuvestlus feministlikest taktikatest ja aktivismist
Teisipäev 30 oktoober, 2018
Kaasaegne kunst
“Break-up, Burn-out, Re-boot. Feministlike taktikate, kunsti ja aktivisimi reflektsioonid.” Esitlus ja vestlus kunstniku ja aktivisti Mare Trallaga. Teisipäeval, 30. oktoobril kell 17:00 ruumis A302.
Mare Tralla on Eesti feminsitlik kunstnik ja aktivist, kes hetkel elab ja töötab Londonis. Mare professionaalne karjäär sai alguse 90date esimesel poolel, kui temast sai üks tollase Eesti noore põlvkonna juhtivamatest interdistsiplinaarsetest kunstnikest. Tralla ammutab oma loominguks inspiratsiooni isiklikust ajaloost ja igapäeva elu kogemustest, tema 90date looming oli kriitiline vastus sellel, kuidas üleminekuaja ühiskond Ida-Euroopas mõjutas naiste elusid. Tralla oli üks vähestest kunstnikest, kes alustas feministliku revolutsiooni Eesti kaasaegse kunsti väljal. Rohkem infot: http://www.tralla.net
Hiljuti on ta osalenud järgnevatel näitustel: Unusta tont (Give Up the Ghost). 13. Balti triennaal, kim?, Riia (2018), Things. Tamaraprojects, London (2018); Sohihääled (Bastard Voices).13. Balti trienaali esitlusüritus, South London Gallery, London (2018); Women. Threshold Artspace, Perth, Suurbritannia, (2017-2018); Amor, Oi Futuro, Rio de Janeiro, Brasiilia, (2016); Love At the Edge, Gallery Arsenal, Białystoki jõujaam, Poola (2015); 1995, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM), Tallinn (2015).
Vestlus toimub inglise keeles, Kaasaegse Kunsti rahvusvahelise magistriõppe (MACA) raames. Kõik huvilised on oodatud!
Postitas Mart Vainre — Püsilink
05.09.2018
USA kunstniku Jeffrey Alan Scudderi performatiivne loeng radikaalsest digitaalsest kunstist
Kaasaegne kunst
Kolmapäeval, 5. septembril kell 17.00 peab USA kunstnik Jeffrey Alan Scudder EKAs ruumis A302 avaliku loengu radikaalsest digitaalsest kunstist.
Jeffrey Alan Scudder räägib loengus “Radical Digital Painting” kaasaegsest maalist ja sellega seotud artefaktidest ning seostab need digitaalsete tehnoloogiate ja ajalooliste arengutega. Jeffrey loeng on inspireeritud Taani-Fääri muusiku ja kunstniku Parl Kristian Bjørn Vesteri ehk Goodiepali Radical Computer Musicu kontseptsioonist. Oma performatiivsetes ja interaktiivsetes loengutes tutvustab Jeffrey isevalmistatud tarkvaraleiutisi ja uusi teooriaid maalist ja pildiloomest.
Guugeldades märksõna “digitaalne maal” leiab suuremalt jaolt juhiseid, kuidas traditsioonilised kujutava maali võtted digitaalsesse meediumisse üle kanda, ometi suudab digitaalne maal vabadesse kunstidesse panustada ka poeetilisel ja teoreetilisel tasandil. Jeffrey on loonud mitmeid programme, mis panevad rõhku just väljendusrikkuselt, mängulisusele ja improvisatsioonile, mitte niivõrd kvaliteedile ja tehnilisele poolele. Lisaks tarkvarademodele, esileb kunstnik ka pildiresolutsiooni, arvutioskuse ja kujutisloome uusi teoreetilisi mudeleid ning seostab need abstraktse maali ja joonistamise ajalooga.
2018. aasta suvel ja sügisel tuuritab Jefferey Goodiepaliga koostöös valminud loenguga Euroopas. Jeffrey töö “Ten Minute Painting” kuulub Kopenhagenis asuva Statens Museum for Kunsti Goodiepali kogusse.
Loeng toimub inglise keeles.
Rhizome’i intervjuu Jeffreyga: http://rhizome.org/editorial/2017/dec/05/Artist-Profile-Jeffrey-Alan-Scudder/
Postitas Keiu Krikmann — Püsilink
USA kunstniku Jeffrey Alan Scudderi performatiivne loeng radikaalsest digitaalsest kunstist
Kolmapäev 05 september, 2018
Kaasaegne kunst
Kolmapäeval, 5. septembril kell 17.00 peab USA kunstnik Jeffrey Alan Scudder EKAs ruumis A302 avaliku loengu radikaalsest digitaalsest kunstist.
Jeffrey Alan Scudder räägib loengus “Radical Digital Painting” kaasaegsest maalist ja sellega seotud artefaktidest ning seostab need digitaalsete tehnoloogiate ja ajalooliste arengutega. Jeffrey loeng on inspireeritud Taani-Fääri muusiku ja kunstniku Parl Kristian Bjørn Vesteri ehk Goodiepali Radical Computer Musicu kontseptsioonist. Oma performatiivsetes ja interaktiivsetes loengutes tutvustab Jeffrey isevalmistatud tarkvaraleiutisi ja uusi teooriaid maalist ja pildiloomest.
Guugeldades märksõna “digitaalne maal” leiab suuremalt jaolt juhiseid, kuidas traditsioonilised kujutava maali võtted digitaalsesse meediumisse üle kanda, ometi suudab digitaalne maal vabadesse kunstidesse panustada ka poeetilisel ja teoreetilisel tasandil. Jeffrey on loonud mitmeid programme, mis panevad rõhku just väljendusrikkuselt, mängulisusele ja improvisatsioonile, mitte niivõrd kvaliteedile ja tehnilisele poolele. Lisaks tarkvarademodele, esileb kunstnik ka pildiresolutsiooni, arvutioskuse ja kujutisloome uusi teoreetilisi mudeleid ning seostab need abstraktse maali ja joonistamise ajalooga.
2018. aasta suvel ja sügisel tuuritab Jefferey Goodiepaliga koostöös valminud loenguga Euroopas. Jeffrey töö “Ten Minute Painting” kuulub Kopenhagenis asuva Statens Museum for Kunsti Goodiepali kogusse.
Loeng toimub inglise keeles.
Rhizome’i intervjuu Jeffreyga: http://rhizome.org/editorial/2017/dec/05/Artist-Profile-Jeffrey-Alan-Scudder/
Postitas Keiu Krikmann — Püsilink