AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Kaasaegne kunst
10.02.2023 — 04.03.2023
Solveig Lill ja Olev Kuma Hobusepea galeriis
Kaasaegne kunst
4. märtsini on Hobusepea galeriis avatud EKA vilistlaste Solveig Lille ja Olev Kuma näitus “Piirideta aed”
Aed on piiritletud ökosüsteem, milles loodusvormide kujunemise ja kasvamise ohjad on inimene enda kätte haaranud. Aia loomise ajendiks võib olla nii esteetiline, kogemuslik kui praktiline kaalutlus. Peamiseks aia tunnuseks, ükskõik kui metsiku või hooldatu, on aedniku võim, kontroll seal toimuva üle. Inimene seab aias omad piirid väga mitmel tasandil, otsutades ühteaegu, millised liigid kokku viia, millised hävitada, mille kasvu piirata ja millel vabamalt vohada lasta.
Inimkonna aastatuhandete pikkused kogemused on istutanud meisse sügavale aia arhetüübi. Tunneme selle arhetüübi jõudu, kui meid lummab vapustav vaade, vaimustab õitsev liilia,
või kui viibime aia lõõgastavas rahus.
Aednikena ei saa me muud, kui püüame ikka ja jälle luua seda ürgset aeda, mis eksisteerib meie hinges, kuid ei avaldu kunagi piisavalt välises reaalsuses.
See aed on, nagu Carl Gustav Jung ütleb, meie kollektiivse alateadvuse toode. Ja ülaltoodud definitsiooni järgides on selle toote tingimuseks kontrolli olemasolu. Nii ei eksisteeri ilma inimese kontrollita ei ühtegi aeda, ühtegi kasvandust, ühtegi parki. Aed kõlab kaunilt, aga on planeedi koloniseerimise üks esmaseid tunnuseid. Kas on võimalik sellest kontrollist kuidagi vabaneda? Tegutseda, olla ja unistada ilma omastamata, väljendada end ilma võimu ja piire kehtestamata?
Sellele küsimusele otsivad vastust, kumbki omal moel, maalikunstnikud Solveig Lill ja Olev Kuma. Kuigi Lill ja Kuma töötavad ühe mõiste erinevates sfäärides, otsivad mõlemad olukordi, kus toimub piiri mõiste pidev ümberhindamine, kus miski ei seisa paigal ega ole kunagi päris kindel.
Solveig Lille akvarellid viivad vaataja bioloogilise skaala mikrotasandile, kustpoolt vaadates on kelle iganes kehtestatud piirid nii mõõtmatult kaugel, et vabastavad kogeja tunnetuse nii füüsilistest kui vaimsetest barjääridest. Lill osutab, et piirid lõpevad seal, kus lõpeb meie nägemine, silm või mikroskoop. Edasise otsustab meie kujutlusvõime.
Olev Kuma läheneb piiridega tegelemisele psühholoogilises võtmes. Tema abstraktsed, samas põhjaliku struktuurse ülesehitusega maalid on justkui alateadvuse erinevate kihtide kogumid. Need viitavad meie tajudele, nende teinekord vaevumärgatavatele muutustele, ning võimalusele tajudega kusagil ohutunde piiril manipuleerida. Kollektiivse alateadvuse piiride kompamine on Kuma tööde üks teadlikult manifesteeritud eesmärke.
Kahe kunstniku töödest moodustub kokku tervik, mis annab tundlikule vaatajale võimaluse uurida omaenda sisemist aeda, selle kontrollitust. Ja ehk mõelda selle üle, kuipalju seda harida või kuipalju lasta sel umbrohtu kasvada.
Holger Loodus
Solveig Lill (1994) on omandanud bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis maalikunsti erialal ja magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias kaasaegse kunsti õppekaval (2020). Samuti on ta ennast täiendanud vahetusüliõpilasena Berliini Kunstiülikoolis (UdK). Lill kõneleb läbi erinevate visuaalsete meediumite mikromaailmast, rõhutades selle kõige võõrama, ent füüsiliselt lähima looduse kihi võtmerolli kõiges meie tajutasandil toimuvas. Kujutluse vahendusel rakke ja kudesid ellu kutsudes avab Lill teise tee tollele füüsiliselt kättesaamatule skaalale. Lill on osalenud mitmetel näitustel Tallinnas, Tartus, Vilniuses ja Berliinis. Tema eelmine isiknäitus “Mikroobi kalleim mälestus”
leidis aset 2022. aastal Tartu Kunstimajas.
leidis aset 2022. aastal Tartu Kunstimajas.
Olev Kuma (1990) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias graafilise disaini ja maali erialad ning täiendanud ennast Läti ja Slovakia kunstiakadeemiates. Kuma praktika keskne huviobjekt on nägemise ja alateadvuse vahelised seosed, teda paeluvad värvi ja ruumi suhted ning inimese arenguloo ja reaalsuse olemuse salajased tahud. Tema “Piirideta aia” raames esitletud looming on mõtteline jätk eelmisel aastal toimunud isiknäitusele “Ülekanne”. Kuma on osalenud näitustel Eestis, Soomes, Austrias ja Inglismaal.
Kunstnikud tänavad: Holger Loodus, Madli Kaljuste, Tambet Muide, Mihkel Raev, Valge Kuup. Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Solveig Lill ja Olev Kuma Hobusepea galeriis
Reede 10 veebruar, 2023 — Laupäev 04 märts, 2023
Kaasaegne kunst
4. märtsini on Hobusepea galeriis avatud EKA vilistlaste Solveig Lille ja Olev Kuma näitus “Piirideta aed”
Aed on piiritletud ökosüsteem, milles loodusvormide kujunemise ja kasvamise ohjad on inimene enda kätte haaranud. Aia loomise ajendiks võib olla nii esteetiline, kogemuslik kui praktiline kaalutlus. Peamiseks aia tunnuseks, ükskõik kui metsiku või hooldatu, on aedniku võim, kontroll seal toimuva üle. Inimene seab aias omad piirid väga mitmel tasandil, otsutades ühteaegu, millised liigid kokku viia, millised hävitada, mille kasvu piirata ja millel vabamalt vohada lasta.
Inimkonna aastatuhandete pikkused kogemused on istutanud meisse sügavale aia arhetüübi. Tunneme selle arhetüübi jõudu, kui meid lummab vapustav vaade, vaimustab õitsev liilia,
või kui viibime aia lõõgastavas rahus.
Aednikena ei saa me muud, kui püüame ikka ja jälle luua seda ürgset aeda, mis eksisteerib meie hinges, kuid ei avaldu kunagi piisavalt välises reaalsuses.
See aed on, nagu Carl Gustav Jung ütleb, meie kollektiivse alateadvuse toode. Ja ülaltoodud definitsiooni järgides on selle toote tingimuseks kontrolli olemasolu. Nii ei eksisteeri ilma inimese kontrollita ei ühtegi aeda, ühtegi kasvandust, ühtegi parki. Aed kõlab kaunilt, aga on planeedi koloniseerimise üks esmaseid tunnuseid. Kas on võimalik sellest kontrollist kuidagi vabaneda? Tegutseda, olla ja unistada ilma omastamata, väljendada end ilma võimu ja piire kehtestamata?
Sellele küsimusele otsivad vastust, kumbki omal moel, maalikunstnikud Solveig Lill ja Olev Kuma. Kuigi Lill ja Kuma töötavad ühe mõiste erinevates sfäärides, otsivad mõlemad olukordi, kus toimub piiri mõiste pidev ümberhindamine, kus miski ei seisa paigal ega ole kunagi päris kindel.
Solveig Lille akvarellid viivad vaataja bioloogilise skaala mikrotasandile, kustpoolt vaadates on kelle iganes kehtestatud piirid nii mõõtmatult kaugel, et vabastavad kogeja tunnetuse nii füüsilistest kui vaimsetest barjääridest. Lill osutab, et piirid lõpevad seal, kus lõpeb meie nägemine, silm või mikroskoop. Edasise otsustab meie kujutlusvõime.
Olev Kuma läheneb piiridega tegelemisele psühholoogilises võtmes. Tema abstraktsed, samas põhjaliku struktuurse ülesehitusega maalid on justkui alateadvuse erinevate kihtide kogumid. Need viitavad meie tajudele, nende teinekord vaevumärgatavatele muutustele, ning võimalusele tajudega kusagil ohutunde piiril manipuleerida. Kollektiivse alateadvuse piiride kompamine on Kuma tööde üks teadlikult manifesteeritud eesmärke.
Kahe kunstniku töödest moodustub kokku tervik, mis annab tundlikule vaatajale võimaluse uurida omaenda sisemist aeda, selle kontrollitust. Ja ehk mõelda selle üle, kuipalju seda harida või kuipalju lasta sel umbrohtu kasvada.
Holger Loodus
Solveig Lill (1994) on omandanud bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis maalikunsti erialal ja magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias kaasaegse kunsti õppekaval (2020). Samuti on ta ennast täiendanud vahetusüliõpilasena Berliini Kunstiülikoolis (UdK). Lill kõneleb läbi erinevate visuaalsete meediumite mikromaailmast, rõhutades selle kõige võõrama, ent füüsiliselt lähima looduse kihi võtmerolli kõiges meie tajutasandil toimuvas. Kujutluse vahendusel rakke ja kudesid ellu kutsudes avab Lill teise tee tollele füüsiliselt kättesaamatule skaalale. Lill on osalenud mitmetel näitustel Tallinnas, Tartus, Vilniuses ja Berliinis. Tema eelmine isiknäitus “Mikroobi kalleim mälestus”
leidis aset 2022. aastal Tartu Kunstimajas.
leidis aset 2022. aastal Tartu Kunstimajas.
Olev Kuma (1990) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias graafilise disaini ja maali erialad ning täiendanud ennast Läti ja Slovakia kunstiakadeemiates. Kuma praktika keskne huviobjekt on nägemise ja alateadvuse vahelised seosed, teda paeluvad värvi ja ruumi suhted ning inimese arenguloo ja reaalsuse olemuse salajased tahud. Tema “Piirideta aia” raames esitletud looming on mõtteline jätk eelmisel aastal toimunud isiknäitusele “Ülekanne”. Kuma on osalenud näitustel Eestis, Soomes, Austrias ja Inglismaal.
Kunstnikud tänavad: Holger Loodus, Madli Kaljuste, Tambet Muide, Mihkel Raev, Valge Kuup. Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
16.02.2023 — 16.03.2023
Denisa Štefanigová „Teiselpool sinist sealpoolsust“ EKA Galeriis 16.02.–16.03.2023
Galerii
Teiselpool sinist sealpoolsust
Denisa Štefanigová koos Johanna Ruukholmi ja Marleen Suviga. Kuraator Yilin Ma.
16.02–16.03.2023
Avamine 16.02, kell 17.00
Kultuuriajaloolane Astrida Neimanis kirjutab raamatus “Hüdrofeminism ehk veekoguks muutumisest”, kuidas meie ja teiste vaheline ruum on sama-aegselt nii, kauge kui eelajalooliste vete laotus, kui lähemal meie oma nahast. Štefanigová näitusel “Teiselpool sinist seapoolsust” sulavad inimesed hoovusteks, et siis teiste olevustega jagatud kehas ühes elada.
Štefanigová praeguste tööde keskmes on voolav liikumine inim- ja mitte-inimsubjektide vahel, kus elusolendid pole teineteisest puutumata ega lahutatud. Nagu kõike hõlmav vesi, mis hoiab meid kehades ringlemise läbi lõpmatult kestvas saamise seisundis, immitsevad Štefanigová teosed “Teiselpool sinist sealpoolsust” endast välja uutele territooriumitele. Spetsiaalselt näituse jaoks loodud teoste kaudu, uurib “Teiselpool sinist sealpoolsust” võimalusi kokkuvoolamiseks ja ühtesulamiseks, tehes seda sarnaselt meie kehade soontes endasse suubuvale veele.
Kui vaadata Štefanigová teoseid läbi sidususpuntkide, võib märgata nende välja joonistumist ja nende juurdumist – nii heas kui halvas – meie eraelusse. Neimanis on kirjutanud, kuidas: “Hoolimata sellest, et me oleme kõik veest tehtud, teineteisse nõrguvad ja voolavad kehad, paneme me vastu täielikule ühtesulamisele, ainelisele hävingule. Täpsemalt, me lükkame seda edasi kuniks “põrm saab põrmuks ja vesi veeks””. Tõestuse sellele väitele saab leida Štefanigová’ teostes, kus vesi, õhk ja meid siduv miski töötavad kehadevahelise suhtlusvahendina, ühendades vaatajaid ning hõlbustades kehalisusest teadlikuks saamist. Nõnda lähenedes tõusevad nähtavale nii olnud kui olev. Meie kehad hoiavad endas minevikku, kiikudes samaaegselt tuleviku äärel. Oleme keset kestvat endaks saamise seisundit, milles puudub taassünni naiivsus.
Štefanigová lähenemises, mis esitab väljakutse inimliku ja mitte-inimliku piiridele – kõigele, mis hoiab neid kahte sfääri sotsiaalselt ja keskkondlikult lahus – on midagi kvääri. Nagu selle kohta on kirjutanud bell hooks: “Kväär ei tähista seda, kellega sa seksid. See võib küll olla osa sellest, kuid kväär tähistab seesmise mina vastaseisu ümbritsevaga ning tungi selles luua ja leida koht vestluseks, edenemiseks ja armastuseks”
Štefanigová praktikas täidab vesi olulist rolli – alustades veest, millest koosneb akrüülvärvi keha, lõpetades vee enda kuivamisjälgedega lõuendil. Štefanigová ühe joone tehnika äratab maalides mingi niiske tõe – peegelduse, mis on lõpmatus liikumises. Asetades maalid teineteise kõrvale, loob Štefanigová laine, mis voogab läbi ruumi.
Näitusel on eksponeeritud Denisa Štefanigová maalid ja installatsioonid koos Marleen Suvi skulptuuridedga. Näitust saadab piiratud tiraažiga kataloog, mis uurib näitust läbi kunstnik Denisa Štefanigová ja kuraator Yilin Ma dialoogi. Kataloogi on kujundanud Johanna Ruukholm.
Denisa Štefanigová (s. 1995) on Tšehhi kunstnik, kes töötab peamiselt maali vallas. Ta kaitses hiljuti magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti õppekavas – bakalauresusekraadi Brno tehnikaülikooli vabade kunstide teaduskonnas, olles ennast lisaks täiustanud õpingutel Bilbaos aastal 2021. Štefanigová oli sel aastal üks 15 nominendist ülebaltikumilisele Young Painter Prize-ile. Tema viimasteks näitusepaikadeks on olnud MO muuseum Vilniuses, Hobusepea ja Hoib galeriid. Štefanigová teoseid võib leida nii KogArt-i kui SYNLAB-i kogudest. Sel aastal ootavad teda nii isikunäitused Tallinnas, Prahas kui grupinäitus Ungari kunstniku Asztrid Csatlosega Brnos.
Marleen Suvi (s.1998) on kaitsenud bakalaureusekraad Eesti Kunstiakadeemia maali erialal ning on hetkel EKA magistrant kaasaegse kunsti õppekaval. Oma praktikas uurib Suvi inimkeha ja -hinge vastastikust põimumist. Parasjagu on tema käsitlevate ideede keskmes endaga kohtumise võimalikkus, vastuse leidmine küsimusele: “kuidas lasta lahti isekusest”, ning mida tähendab enda kujutamine seksuaalsel viisil.
Valdav enamus Suvi loomingust on autoportreed. Haikuloome puhul on kunstnik proovinud mõtestada tühje, teaduvustamatusest pinnale kerkinud, otsekui kellelegi teisele kuuluvaid fraseeringuid. Peamisteks materjalideks, millega kunstnik töötab, on õlivärv, lõuend ja klaas. Tema hiljutistest näitusteks vääriksid välja toomist “Külaline” (Hobusepea galerii, 2022) ning “Et keha ei unustaks” (Vent Space, 2021).
Johanna Ruukholm (s. 1996) on graafiline disainer ja kunstnik, disainistuudio Jojo&me liige. Ruukholmi haardeulatus graafilise disaini vallas on lai, ulatudes veebilehtedest illustratsioonideni ning ta naudib väga lugude jutustamist läbi erksate ja mõistatuslike tegelaste ja maailmate. Peale igapäevase töö arvuti ja joonistusvahenditega, loob Ruukholm keeramilisi skulptuure ja tarbekunsti Nestworkersi brändi alt. Ta on samuti üks Tallinnas toimuvate peoürituste sarja “HoneyCombat” loojaid.
Yilin Ma (s. 1995) on Helsingis baseeruv kuraator ja kirjutaja, kes töötab kirjanduse ja visuaalkultuuri lõikepunktides, fookuspunktiga Ida-Aasia kväär diasporaa narratiividel ja kväär-feministlikel mõistmisviisidel lüürilise ja materjaalse lõikepunktides. Praegusel hetkel on ta omandamas magistrikraadi näituse-uuringutes Helsingi kunstiülikoolis.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia
Näituse avamisjoogid pakub Punch
Postitas Pire Sova — Püsilink
Denisa Štefanigová „Teiselpool sinist sealpoolsust“ EKA Galeriis 16.02.–16.03.2023
Neljapäev 16 veebruar, 2023 — Neljapäev 16 märts, 2023
Galerii
Teiselpool sinist sealpoolsust
Denisa Štefanigová koos Johanna Ruukholmi ja Marleen Suviga. Kuraator Yilin Ma.
16.02–16.03.2023
Avamine 16.02, kell 17.00
Kultuuriajaloolane Astrida Neimanis kirjutab raamatus “Hüdrofeminism ehk veekoguks muutumisest”, kuidas meie ja teiste vaheline ruum on sama-aegselt nii, kauge kui eelajalooliste vete laotus, kui lähemal meie oma nahast. Štefanigová näitusel “Teiselpool sinist seapoolsust” sulavad inimesed hoovusteks, et siis teiste olevustega jagatud kehas ühes elada.
Štefanigová praeguste tööde keskmes on voolav liikumine inim- ja mitte-inimsubjektide vahel, kus elusolendid pole teineteisest puutumata ega lahutatud. Nagu kõike hõlmav vesi, mis hoiab meid kehades ringlemise läbi lõpmatult kestvas saamise seisundis, immitsevad Štefanigová teosed “Teiselpool sinist sealpoolsust” endast välja uutele territooriumitele. Spetsiaalselt näituse jaoks loodud teoste kaudu, uurib “Teiselpool sinist sealpoolsust” võimalusi kokkuvoolamiseks ja ühtesulamiseks, tehes seda sarnaselt meie kehade soontes endasse suubuvale veele.
Kui vaadata Štefanigová teoseid läbi sidususpuntkide, võib märgata nende välja joonistumist ja nende juurdumist – nii heas kui halvas – meie eraelusse. Neimanis on kirjutanud, kuidas: “Hoolimata sellest, et me oleme kõik veest tehtud, teineteisse nõrguvad ja voolavad kehad, paneme me vastu täielikule ühtesulamisele, ainelisele hävingule. Täpsemalt, me lükkame seda edasi kuniks “põrm saab põrmuks ja vesi veeks””. Tõestuse sellele väitele saab leida Štefanigová’ teostes, kus vesi, õhk ja meid siduv miski töötavad kehadevahelise suhtlusvahendina, ühendades vaatajaid ning hõlbustades kehalisusest teadlikuks saamist. Nõnda lähenedes tõusevad nähtavale nii olnud kui olev. Meie kehad hoiavad endas minevikku, kiikudes samaaegselt tuleviku äärel. Oleme keset kestvat endaks saamise seisundit, milles puudub taassünni naiivsus.
Štefanigová lähenemises, mis esitab väljakutse inimliku ja mitte-inimliku piiridele – kõigele, mis hoiab neid kahte sfääri sotsiaalselt ja keskkondlikult lahus – on midagi kvääri. Nagu selle kohta on kirjutanud bell hooks: “Kväär ei tähista seda, kellega sa seksid. See võib küll olla osa sellest, kuid kväär tähistab seesmise mina vastaseisu ümbritsevaga ning tungi selles luua ja leida koht vestluseks, edenemiseks ja armastuseks”
Štefanigová praktikas täidab vesi olulist rolli – alustades veest, millest koosneb akrüülvärvi keha, lõpetades vee enda kuivamisjälgedega lõuendil. Štefanigová ühe joone tehnika äratab maalides mingi niiske tõe – peegelduse, mis on lõpmatus liikumises. Asetades maalid teineteise kõrvale, loob Štefanigová laine, mis voogab läbi ruumi.
Näitusel on eksponeeritud Denisa Štefanigová maalid ja installatsioonid koos Marleen Suvi skulptuuridedga. Näitust saadab piiratud tiraažiga kataloog, mis uurib näitust läbi kunstnik Denisa Štefanigová ja kuraator Yilin Ma dialoogi. Kataloogi on kujundanud Johanna Ruukholm.
Denisa Štefanigová (s. 1995) on Tšehhi kunstnik, kes töötab peamiselt maali vallas. Ta kaitses hiljuti magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti õppekavas – bakalauresusekraadi Brno tehnikaülikooli vabade kunstide teaduskonnas, olles ennast lisaks täiustanud õpingutel Bilbaos aastal 2021. Štefanigová oli sel aastal üks 15 nominendist ülebaltikumilisele Young Painter Prize-ile. Tema viimasteks näitusepaikadeks on olnud MO muuseum Vilniuses, Hobusepea ja Hoib galeriid. Štefanigová teoseid võib leida nii KogArt-i kui SYNLAB-i kogudest. Sel aastal ootavad teda nii isikunäitused Tallinnas, Prahas kui grupinäitus Ungari kunstniku Asztrid Csatlosega Brnos.
Marleen Suvi (s.1998) on kaitsenud bakalaureusekraad Eesti Kunstiakadeemia maali erialal ning on hetkel EKA magistrant kaasaegse kunsti õppekaval. Oma praktikas uurib Suvi inimkeha ja -hinge vastastikust põimumist. Parasjagu on tema käsitlevate ideede keskmes endaga kohtumise võimalikkus, vastuse leidmine küsimusele: “kuidas lasta lahti isekusest”, ning mida tähendab enda kujutamine seksuaalsel viisil.
Valdav enamus Suvi loomingust on autoportreed. Haikuloome puhul on kunstnik proovinud mõtestada tühje, teaduvustamatusest pinnale kerkinud, otsekui kellelegi teisele kuuluvaid fraseeringuid. Peamisteks materjalideks, millega kunstnik töötab, on õlivärv, lõuend ja klaas. Tema hiljutistest näitusteks vääriksid välja toomist “Külaline” (Hobusepea galerii, 2022) ning “Et keha ei unustaks” (Vent Space, 2021).
Johanna Ruukholm (s. 1996) on graafiline disainer ja kunstnik, disainistuudio Jojo&me liige. Ruukholmi haardeulatus graafilise disaini vallas on lai, ulatudes veebilehtedest illustratsioonideni ning ta naudib väga lugude jutustamist läbi erksate ja mõistatuslike tegelaste ja maailmate. Peale igapäevase töö arvuti ja joonistusvahenditega, loob Ruukholm keeramilisi skulptuure ja tarbekunsti Nestworkersi brändi alt. Ta on samuti üks Tallinnas toimuvate peoürituste sarja “HoneyCombat” loojaid.
Yilin Ma (s. 1995) on Helsingis baseeruv kuraator ja kirjutaja, kes töötab kirjanduse ja visuaalkultuuri lõikepunktides, fookuspunktiga Ida-Aasia kväär diasporaa narratiividel ja kväär-feministlikel mõistmisviisidel lüürilise ja materjaalse lõikepunktides. Praegusel hetkel on ta omandamas magistrikraadi näituse-uuringutes Helsingi kunstiülikoolis.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia
Näituse avamisjoogid pakub Punch
Postitas Pire Sova — Püsilink
10.02.2023 — 18.02.2023
Helikunstifestival „Seintel on kõrvad“
Kaasaegne kunst
10. veebruaril, kell 18.00, avatakse ARS Kunstilinnakus rahvusvaheline helikunstifestival „Seintel on kõrvad“.
Iga kahe aasta tagant toimuma planeeritud sündmus koondab esimesel aastal nii kodu- kui välismaiseid artiste, kelle peamiseks väljenduskeeleks on heli. Jäika kuraatoripositsiooni vältivas programmis esitlevad autorid nii interaktiivseid, osaluspõhiseid, tajupõhiseid, asukohaspetsiifilisi kui ka kontseptuaalseid teoseid.
Kunstinäitusel osalevad kunstnikud:
Therese Frisk (SE), Kaisa Maasik & Gerda Nurk (EE), Kat Austen (DE/GB), Katrin Enni (EE), Madlen Hirtentreu (EE), Mari-Liis Rebane, Jaanika Arum & Helen Västrik (EE), Taavi Suisalu (EE),
Performance programmis esinevad:
Sabotanic Garden (FI), Yuri Landmann (NL), Simonas Nekrošius (LT), THRVS (Matthias Kampf, AT), Sister Clara (PT), Katrin Enni (EE), SSSS (Sten Saarits ja Sven Sosnitski, EE), Mari-Liis Rebane, Jaanika Arum & Helen Västrik (EE), Erik Alalooga (EE), Janno Bergmann (EE)
Programm
Helikunsti näitus 11. – 18.02.2023. Avatud 13.00 – 19.00
Reede 10.02
Helikunsti näituse avamine kell 18.00 (näitus jääb avatuks 11. – 18.02.2023)
Festivali avamisperformance-installatsioon stuudios 98 (Erik Alalooga & Janno Bergmann)
Teisipäev 15.02 / Performance õhtu vol. 1
Sister Clara (PT/DE) – ARS Projektiruum
Reede 17.02 / Performance õhtu vol. 2
SSSS (EE) – Stuudio 98
Helen Västrik (EE), Jaanika Arum (EE), Mari-Liis Rebane (EE) – ARS Projektiruum
Katrin Enni (EE) – Stuudio 53
Simonas Nekrošius (LT) – Stuudio 98
Järelkaja Burgerboxis: Katja Adrikova (EE)
Laupäev 18.02 / Performance õhtu vol. 3
Yuri Landmann (NL) – Stuudio 98
THRVS (Matthias Kampf, AT) – Stuudio 98
Erik Alalooga (EE) – Stuudio 53
Sabotanic Garden (FI) – Stuudio 98
Järelkaja Burgerboxis
Festivali koduleht: www.seintelonkorvad.ee
Festivalil toimuvat vahendab veebigalerii post-gallery.online
Graafiline disain: Kert Viiart
Festivali korraldajad: Erik Alalooga, Sten Saarits
Festivali toetavad: Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kultuurkapital, ARS Kunstilinnak
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Helikunstifestival „Seintel on kõrvad“
Reede 10 veebruar, 2023 — Laupäev 18 veebruar, 2023
Kaasaegne kunst
10. veebruaril, kell 18.00, avatakse ARS Kunstilinnakus rahvusvaheline helikunstifestival „Seintel on kõrvad“.
Iga kahe aasta tagant toimuma planeeritud sündmus koondab esimesel aastal nii kodu- kui välismaiseid artiste, kelle peamiseks väljenduskeeleks on heli. Jäika kuraatoripositsiooni vältivas programmis esitlevad autorid nii interaktiivseid, osaluspõhiseid, tajupõhiseid, asukohaspetsiifilisi kui ka kontseptuaalseid teoseid.
Kunstinäitusel osalevad kunstnikud:
Therese Frisk (SE), Kaisa Maasik & Gerda Nurk (EE), Kat Austen (DE/GB), Katrin Enni (EE), Madlen Hirtentreu (EE), Mari-Liis Rebane, Jaanika Arum & Helen Västrik (EE), Taavi Suisalu (EE),
Performance programmis esinevad:
Sabotanic Garden (FI), Yuri Landmann (NL), Simonas Nekrošius (LT), THRVS (Matthias Kampf, AT), Sister Clara (PT), Katrin Enni (EE), SSSS (Sten Saarits ja Sven Sosnitski, EE), Mari-Liis Rebane, Jaanika Arum & Helen Västrik (EE), Erik Alalooga (EE), Janno Bergmann (EE)
Programm
Helikunsti näitus 11. – 18.02.2023. Avatud 13.00 – 19.00
Reede 10.02
Helikunsti näituse avamine kell 18.00 (näitus jääb avatuks 11. – 18.02.2023)
Festivali avamisperformance-installatsioon stuudios 98 (Erik Alalooga & Janno Bergmann)
Teisipäev 15.02 / Performance õhtu vol. 1
Sister Clara (PT/DE) – ARS Projektiruum
Reede 17.02 / Performance õhtu vol. 2
SSSS (EE) – Stuudio 98
Helen Västrik (EE), Jaanika Arum (EE), Mari-Liis Rebane (EE) – ARS Projektiruum
Katrin Enni (EE) – Stuudio 53
Simonas Nekrošius (LT) – Stuudio 98
Järelkaja Burgerboxis: Katja Adrikova (EE)
Laupäev 18.02 / Performance õhtu vol. 3
Yuri Landmann (NL) – Stuudio 98
THRVS (Matthias Kampf, AT) – Stuudio 98
Erik Alalooga (EE) – Stuudio 53
Sabotanic Garden (FI) – Stuudio 98
Järelkaja Burgerboxis
Festivali koduleht: www.seintelonkorvad.ee
Festivalil toimuvat vahendab veebigalerii post-gallery.online
Graafiline disain: Kert Viiart
Festivali korraldajad: Erik Alalooga, Sten Saarits
Festivali toetavad: Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kultuurkapital, ARS Kunstilinnak
Postitas Andres Lõo — Püsilink
01.02.2023 — 25.02.2023
Grupinäitus “Mu väheste oskuste nõrgad uimed” Pärnu Linnagaleriis
Kaasaegne kunst
Grupinäitus „Mu väheste oskuste nõrgad uimed”
Pärnu Linnagalerii Raekoda
Uus tn 4, Pärnu
2.–25.02.2023
Kolmapäeval, 1. veebruaril kell 18 avatakse Pärnu Linnagaleriis grupinäitus „Mu väheste oskuste nõrgad uimed”.
Näitus toob esile loomeuurimuse hapruse võrreldes igapäevase eluga, kus on eelistatud tegevused, mis toodavad kohest väärtust. See on kui mitme looja hääle kokkutulemine, et eri tehnikas harjutada empaatiat enda valitud teema vastu. Kuna oskused on piiratud ja uimed pole loodud süvaveeks, meenutab tulem pigem lugu kolmest pimedast mehest, kes püüavad kirjeldada elevanti, kuid jäävad eri arusaamadele, kes jala, kes külje, kes londi juurde. Projekti esmane versioon oli väljas Automati-nimelises projektiruumis, Saarbrückenis 2022. aasta sügisel. Väljapanek Pärnu Linnagaleriis on Saksamaal toimunud projekti edasiarendus.
Osalevad kunstnikud: Laura De Jaeger, Joosep Kivimäe, Johannes Luik, Kaisa Maasik, Tiiu Maasik, Eva Mustonen ja Mathias Väärsi
Projektijuht: Elo Meier
Graafiline disain: Pamela Sume
Toetajad: Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital ja Pärnumaa ekspertgrupp, Jaanihanso Siidrivabrik, PERI AS, Pizzakiosk, Pärnu Linn
Täname: Estonia Medical Spa & Hotel, Karel Koplimets, Kusja, Mariel Värk, Nienke Fransen, Pärnu Jahtklubi, Villa Wesset
Näitus jääb avatuks kuni 25. veebruarini 2023.
Registreeru kunstibussile, et minna avamisele!
Marsruut: Tallinn-Pärnu-Tallinn
Ajakava, kolmapäeval, 1. veebruaril:
16.00 – kunstibuss stardib Vene Kultuurikeskuse eest (Mere pst 5, orienteeruv saabumisaeg on 18.00)
21.30 – kunstibuss stardib Endla teatri eest parklast ning lõpetab sõidu Vene Kultuurikeskuse ees (orienteeruv saabumisaeg on 23.30)
Rohkem infot ja registreerimisvorm
Lisainfo:
www.linnagalerii.ee
Liitu ka meie uudiskirjaga:
—
Pärnu Linnagalerii
Nikolai 27 / Uus 4
Avatud T-R 11-17 ja L 11-14
tel. +372 552 2381
galerii@linnagalerii.ee
www.linnagalerii.ee
Postitas Kaisa Maasik — Püsilink
Grupinäitus “Mu väheste oskuste nõrgad uimed” Pärnu Linnagaleriis
Kolmapäev 01 veebruar, 2023 — Laupäev 25 veebruar, 2023
Kaasaegne kunst
Grupinäitus „Mu väheste oskuste nõrgad uimed”
Pärnu Linnagalerii Raekoda
Uus tn 4, Pärnu
2.–25.02.2023
Kolmapäeval, 1. veebruaril kell 18 avatakse Pärnu Linnagaleriis grupinäitus „Mu väheste oskuste nõrgad uimed”.
Näitus toob esile loomeuurimuse hapruse võrreldes igapäevase eluga, kus on eelistatud tegevused, mis toodavad kohest väärtust. See on kui mitme looja hääle kokkutulemine, et eri tehnikas harjutada empaatiat enda valitud teema vastu. Kuna oskused on piiratud ja uimed pole loodud süvaveeks, meenutab tulem pigem lugu kolmest pimedast mehest, kes püüavad kirjeldada elevanti, kuid jäävad eri arusaamadele, kes jala, kes külje, kes londi juurde. Projekti esmane versioon oli väljas Automati-nimelises projektiruumis, Saarbrückenis 2022. aasta sügisel. Väljapanek Pärnu Linnagaleriis on Saksamaal toimunud projekti edasiarendus.
Osalevad kunstnikud: Laura De Jaeger, Joosep Kivimäe, Johannes Luik, Kaisa Maasik, Tiiu Maasik, Eva Mustonen ja Mathias Väärsi
Projektijuht: Elo Meier
Graafiline disain: Pamela Sume
Toetajad: Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital ja Pärnumaa ekspertgrupp, Jaanihanso Siidrivabrik, PERI AS, Pizzakiosk, Pärnu Linn
Täname: Estonia Medical Spa & Hotel, Karel Koplimets, Kusja, Mariel Värk, Nienke Fransen, Pärnu Jahtklubi, Villa Wesset
Näitus jääb avatuks kuni 25. veebruarini 2023.
Registreeru kunstibussile, et minna avamisele!
Marsruut: Tallinn-Pärnu-Tallinn
Ajakava, kolmapäeval, 1. veebruaril:
16.00 – kunstibuss stardib Vene Kultuurikeskuse eest (Mere pst 5, orienteeruv saabumisaeg on 18.00)
21.30 – kunstibuss stardib Endla teatri eest parklast ning lõpetab sõidu Vene Kultuurikeskuse ees (orienteeruv saabumisaeg on 23.30)
Rohkem infot ja registreerimisvorm
Lisainfo:
www.linnagalerii.ee
Liitu ka meie uudiskirjaga:
—
Pärnu Linnagalerii
Nikolai 27 / Uus 4
Avatud T-R 11-17 ja L 11-14
tel. +372 552 2381
galerii@linnagalerii.ee
www.linnagalerii.ee
Postitas Kaisa Maasik — Püsilink
26.01.2023 — 29.01.2023
Antropotseeni teemaline disaini ja rakenduskunsti ning MACA õppekavade ühisnäitus
Disain ja rakenduskunst
Disaini ja rakenduskunsti ning MACA ühisnäitus „Staying in the Compost: Ghosts and Monsters of the Anthropocene“.
Näitus avatakse neljapäeval, 26. jaanuaril kell 18.00 Kanuti Gildi SAALi keldrisaalis (Pühavaimu 5).
Näitusel on esitatud disaini ja rakenduskunsti ning kaasaegse kunsti magistrantide tööd, mis on tehtud sügissemestril toimunud Taavi Hallimäe ja Sandra Kosorotova juhendatud kursuse „Ghosts and Monsters of the Anthropocene“ raames. Kursus algas Sepideh Ardalani ja Pire Sova töötubadega MASSIA kunstiresidentuuris (Massiaru, Pärnumaa), jätkus seminaride ja individuaalse tööga ning lõppeb avaliku näitusega Kanuti Gildi SAALis. Lisaks kuue tudengi individuaalsetele projektidele saab näitusel tutvuda Pire Sova töötoast alguse saanud ning tudengite ja komposti lagundavate mikroorganismide ühistööna valminud teosega.
Kunstnikud: Siew Ching Ang, Y. Derya Balkan, Zody Burke, Katarina Kruus, Viktor Kudriashov, Elle Kannike
Graafiline disainer: Agnes Isabelle Veevo
Näituse avamisel pakutakse Sveta Baari alkohoolseid jooke ja mittealkohoolset kombucha-teed, mille on valmistanud näitusel osalev kunstnik Elle Kannike.
Reedel, 27. jaanuaril, kell 17.00–19.00 toimub näitusel lugemisgrupp, mida viib läbi näitusel osalev kunstnik Siew Ching Ang.
Osalemissoovi korral võtke palun Siew’ga ühendust: siew.ang@artun.ee
Näitus on avatud 27.–29. jaanuaril, kell 13.00–19.00.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Antropotseeni teemaline disaini ja rakenduskunsti ning MACA õppekavade ühisnäitus
Neljapäev 26 jaanuar, 2023 — Pühapäev 29 jaanuar, 2023
Disain ja rakenduskunst
Disaini ja rakenduskunsti ning MACA ühisnäitus „Staying in the Compost: Ghosts and Monsters of the Anthropocene“.
Näitus avatakse neljapäeval, 26. jaanuaril kell 18.00 Kanuti Gildi SAALi keldrisaalis (Pühavaimu 5).
Näitusel on esitatud disaini ja rakenduskunsti ning kaasaegse kunsti magistrantide tööd, mis on tehtud sügissemestril toimunud Taavi Hallimäe ja Sandra Kosorotova juhendatud kursuse „Ghosts and Monsters of the Anthropocene“ raames. Kursus algas Sepideh Ardalani ja Pire Sova töötubadega MASSIA kunstiresidentuuris (Massiaru, Pärnumaa), jätkus seminaride ja individuaalse tööga ning lõppeb avaliku näitusega Kanuti Gildi SAALis. Lisaks kuue tudengi individuaalsetele projektidele saab näitusel tutvuda Pire Sova töötoast alguse saanud ning tudengite ja komposti lagundavate mikroorganismide ühistööna valminud teosega.
Kunstnikud: Siew Ching Ang, Y. Derya Balkan, Zody Burke, Katarina Kruus, Viktor Kudriashov, Elle Kannike
Graafiline disainer: Agnes Isabelle Veevo
Näituse avamisel pakutakse Sveta Baari alkohoolseid jooke ja mittealkohoolset kombucha-teed, mille on valmistanud näitusel osalev kunstnik Elle Kannike.
Reedel, 27. jaanuaril, kell 17.00–19.00 toimub näitusel lugemisgrupp, mida viib läbi näitusel osalev kunstnik Siew Ching Ang.
Osalemissoovi korral võtke palun Siew’ga ühendust: siew.ang@artun.ee
Näitus on avatud 27.–29. jaanuaril, kell 13.00–19.00.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
10.01.2023 — 27.01.2023
Maris Paal Jakobi galeriis
Kaasaegne kunst
10. jaanuaril, kell 18.00 avatakse Jakobi galeriis Maris Paali isikunäitus „Olen siin käinud”.
Näitus „Olen siin käinud” põhineb nostalgial, eskapismil ja seiklusjanul. See on unenägu, mis on kokku tikitud emotsionaalselt laetud paikadest – mälusopis kaugele peidetud salaaedadest. Kuidas leida puhkepaika tundmatus kohas? Kuidas saab võõras koht tunduda nii tuttavana?
Autorit inspireerib mõte vaatajast, kellel on teose tähenduse loomisel kandev osa. Näitusel on eksponeeritud maalid ja installatiivsed objektid, mis julgustavad ruumi kogema uudishimulikult ning mänguliselt.
Maris Paal peab oma loomepraktikat alternatiiviks päeviku kirjutamisele. Tema maalidele omane priiskav koloriit ja pintslikeel peegeldavad tundeid, mis esinesid loomehetkes – õhin, nostalgia ja igatsus. Olenemata sellest, kas teosed on loodud emotsionaalselt turbulentsel või rahulikul perioodil, võimaldab maali konstrueerimise füüsiline protsess teadvustada ja visualiseerida psühholoogilist maastikku, mida jagada välismaailmaga. Maris on lõpetanud Kõrgema Kunstikooli Pallas maaliosakonna ning õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriõppes.
Viimased isikunäitused olid tal 2020. aastal Tartu Kunstimajas ning 2022. aastal Põhjala Tehases Sepikoja Galeriis koos Brita Maripuuga.
„Olen siin käinud” on avatud kuni 27. jaanuarini.
T-R kell 13.00–18.00.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Maris Paal Jakobi galeriis
Teisipäev 10 jaanuar, 2023 — Reede 27 jaanuar, 2023
Kaasaegne kunst
10. jaanuaril, kell 18.00 avatakse Jakobi galeriis Maris Paali isikunäitus „Olen siin käinud”.
Näitus „Olen siin käinud” põhineb nostalgial, eskapismil ja seiklusjanul. See on unenägu, mis on kokku tikitud emotsionaalselt laetud paikadest – mälusopis kaugele peidetud salaaedadest. Kuidas leida puhkepaika tundmatus kohas? Kuidas saab võõras koht tunduda nii tuttavana?
Autorit inspireerib mõte vaatajast, kellel on teose tähenduse loomisel kandev osa. Näitusel on eksponeeritud maalid ja installatiivsed objektid, mis julgustavad ruumi kogema uudishimulikult ning mänguliselt.
Maris Paal peab oma loomepraktikat alternatiiviks päeviku kirjutamisele. Tema maalidele omane priiskav koloriit ja pintslikeel peegeldavad tundeid, mis esinesid loomehetkes – õhin, nostalgia ja igatsus. Olenemata sellest, kas teosed on loodud emotsionaalselt turbulentsel või rahulikul perioodil, võimaldab maali konstrueerimise füüsiline protsess teadvustada ja visualiseerida psühholoogilist maastikku, mida jagada välismaailmaga. Maris on lõpetanud Kõrgema Kunstikooli Pallas maaliosakonna ning õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriõppes.
Viimased isikunäitused olid tal 2020. aastal Tartu Kunstimajas ning 2022. aastal Põhjala Tehases Sepikoja Galeriis koos Brita Maripuuga.
„Olen siin käinud” on avatud kuni 27. jaanuarini.
T-R kell 13.00–18.00.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
15.12.2022 — 22.12.2022
Lara Brener Vent Space galeriis
Kaasaegne kunst
Lara Breneri näitus It Brittly Joints the Other’s
16.12.2022–22.12.2022
12.00–18.00
Avamine 15.12, kell 19.00
Näitus “It brittly joints the other’s (See ühendab hapralt teise oma)” on peegeldus tõlkekogemusest ja ümberasustatud identiteetide kohtumisest. Brener uurib enesetõlgendamist, silmitsi seismist teise sees oleva ja hübriidsete ja mitmetähenduslike identiteetide kokkupuute kaudu tekkiva piiriga. Kunstnik mõtiskleb ka nihke üle, mängides teksti peensustega, uurides tõlget kui piltide ja ruumide, identiteetide, keelte ja kogemuste varjatud esile kerkimist.
Lara Brener on Brasiiliast São Paulost pärit kunstnik ja koolitaja. Tal on Fundação Armando Alvares Penteado (FAAP) visuaalkunsti bakalaureuse- ja litsentsiaadikraad ning praegu õpib ta Eesti Kunstiakadeemia (EKA) kaasaegse kunsti magistriõppes. Ta on osalenud näitustel Brasiilias, Eestis ja Leedus ning on ka õpetaja Tallinnas. Oma praktikas, töötades peamiselt teksti, graafika ja fotograafiaga, loob Brener koopapilte, lahustades narratiive, kusjuures kujutised keevad, kuid ei jää kunagi täielikult katmata.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Lara Brener Vent Space galeriis
Neljapäev 15 detsember, 2022 — Neljapäev 22 detsember, 2022
Kaasaegne kunst
Lara Breneri näitus It Brittly Joints the Other’s
16.12.2022–22.12.2022
12.00–18.00
Avamine 15.12, kell 19.00
Näitus “It brittly joints the other’s (See ühendab hapralt teise oma)” on peegeldus tõlkekogemusest ja ümberasustatud identiteetide kohtumisest. Brener uurib enesetõlgendamist, silmitsi seismist teise sees oleva ja hübriidsete ja mitmetähenduslike identiteetide kokkupuute kaudu tekkiva piiriga. Kunstnik mõtiskleb ka nihke üle, mängides teksti peensustega, uurides tõlget kui piltide ja ruumide, identiteetide, keelte ja kogemuste varjatud esile kerkimist.
Lara Brener on Brasiiliast São Paulost pärit kunstnik ja koolitaja. Tal on Fundação Armando Alvares Penteado (FAAP) visuaalkunsti bakalaureuse- ja litsentsiaadikraad ning praegu õpib ta Eesti Kunstiakadeemia (EKA) kaasaegse kunsti magistriõppes. Ta on osalenud näitustel Brasiilias, Eestis ja Leedus ning on ka õpetaja Tallinnas. Oma praktikas, töötades peamiselt teksti, graafika ja fotograafiaga, loob Brener koopapilte, lahustades narratiive, kusjuures kujutised keevad, kuid ei jää kunagi täielikult katmata.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
05.12.2022 — 10.12.2022
Edith Karlsoni stsenograafia etendusele “Cowbody”
Kaasaegne kunst
Edith Karlson (EKA Skulptuuri ja installatsiooni BA ja kaasaegse kunsti MA) on loonud stsenograafia KAnuti Gildi SAALis 5. detsembril esietenduvale Hanna Kritten Tangsoo ja Sigrid Savi etendusele “COWBODY/ Oh wow, it’s you!” (“LEHMKEHA/ Oh, sina siin!”), mis tegeleb fookuse ümberpaigutamisega erakordselt harjumuspärasele.
Etendus toob kokku ootused ja resultaadi, ning liugleb maailma, kus intiimsust rakendatakse distantsilt ja kus mõnikord piisab vaid poolest lausest. Sigrid ja Hanna Kritten kutsuvad publikut osa saama tantsu, skulptuuri, muusika ja fitness-trampliinide kompotist, kus kaks keha enesekaitse vormis võitlust naudivad või võitlevad, et nautida.
Kaks üsna noort naisterahvast. Hääl nende peenikeste huulte vahel on uskumatult madal. Nende justkui haprad, passiivsed kehad huugavad intensiivsusest. Nad ei paku teenuseid, vaid teenivad. Teenivad paradoksi, transformatsiooni ja jõudu. Nad on isereguleerivad, isetaastuvad. Konkreetsed ja kujundlikud. Elusuuruses. Nad üllatavad ja üllatuvad. Sosistavad möirgeid. Mängivad kodustatud vormidega – roomates, karates – nii et tutid lendavad.
Väga igapäevane rutiinne usk hetkesse, kus kõik saab olema lihtsalt hästi. Usk, mis kõike kuidagi kergelt koos hoiab. Oled allutatud jõududele, mida sa ei mõista, ja mis sind lõhki rebivad. Sa oled päris inimene. Ära muretse. Hapnikku voolab. Nii et nüüd võid lõpuks ometi end vabaks lasta, kas pole? Oled võib-olla alati mul meeles.
Hanna Kritten Tangsoo on Berliinis tegutsev koreograaf ja valguskunstnik. Ta on õppinud tantsu Viljandi Kultuuriakadeemias 2011-2014 ja lõpetanud Berliinis Hochschulübergreifendes Zentrum Tanz/ HZT tantsu ja koreograafia eriala bakalaureuse (2014-2017). Õpingute ajal HZT-s alustas ta tööd ülikooli teatritehnikuna ning puutus seeläbi kokku valguskujundusega. Aastal 2021 osales ta ETC Electronic Theater Controls Ltd Fred Foster Student Mentorship Program International branch programmis. Hanna Kritten on Berliinis toimetava etenduskunstide kollektiivi Suddenly üks kaasasutajatest. Alates 2017. aastast on Hanna Kritten vabakutseline nii tantsu- kui ka valguskunsti valdkonnas.
Sigrid Savi on Berliinis ja Tallinnas tegutsev vabakutseline etenduskunstnik. Oma esimest soolotööd “Imagine There’s a Fish” (Sõltumatu Tantsu Lava) on ta esitanud Glasgow’s, Riias, Berliinis, Hammerfestis, Kiievis, Nürbergis ja Vilniuses. Oma teist soolotööd “Pushing Daisies” (Kanuti Gildi SAAL) esitas Savi 2019. aasta SAAL Biennaalil. Koostöös Jon Konkoliga on ta tööd “not this pillow fight” esitanud New Yorgis (Panoply Performance Lab) ja Berliinis (grüntaler9) ning Edith Karlsoniga valminud performance’it “Let’s get lost I know the way” (Sõltumatu Tantsu Lava, Tallinna Kunstihoone) Tallinna Kunstihoones.
Koreograafia: Hanna Kritten Tangsoo, Sigrid Savi
Muusika, helikujundus: Markus Daßau
Stsenograafia: Edith Karlson
Dramaturgia: Ruslan Stepanov
Valguskujundus: Hanna Kritten Tangsoo
Projektijuhtimine: Maarja Kalmre
Tehniline tugi: Henry Kasch
Kaasprodutsendid: Kanuti Gildi SAAL, Hanna Kritten Tangsoo, Sigrid Savi
Toetajad: Fonds Darstellende Künste aus Mitteln der Beauftragten der Bundesregierung für Kultur und Medien im Rahmen von NEUSTART KULTUR Saksamaa, Eesti Kultuurkapital
Tänud: Heneliis Notton
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Edith Karlsoni stsenograafia etendusele “Cowbody”
Esmaspäev 05 detsember, 2022 — Laupäev 10 detsember, 2022
Kaasaegne kunst
Edith Karlson (EKA Skulptuuri ja installatsiooni BA ja kaasaegse kunsti MA) on loonud stsenograafia KAnuti Gildi SAALis 5. detsembril esietenduvale Hanna Kritten Tangsoo ja Sigrid Savi etendusele “COWBODY/ Oh wow, it’s you!” (“LEHMKEHA/ Oh, sina siin!”), mis tegeleb fookuse ümberpaigutamisega erakordselt harjumuspärasele.
Etendus toob kokku ootused ja resultaadi, ning liugleb maailma, kus intiimsust rakendatakse distantsilt ja kus mõnikord piisab vaid poolest lausest. Sigrid ja Hanna Kritten kutsuvad publikut osa saama tantsu, skulptuuri, muusika ja fitness-trampliinide kompotist, kus kaks keha enesekaitse vormis võitlust naudivad või võitlevad, et nautida.
Kaks üsna noort naisterahvast. Hääl nende peenikeste huulte vahel on uskumatult madal. Nende justkui haprad, passiivsed kehad huugavad intensiivsusest. Nad ei paku teenuseid, vaid teenivad. Teenivad paradoksi, transformatsiooni ja jõudu. Nad on isereguleerivad, isetaastuvad. Konkreetsed ja kujundlikud. Elusuuruses. Nad üllatavad ja üllatuvad. Sosistavad möirgeid. Mängivad kodustatud vormidega – roomates, karates – nii et tutid lendavad.
Väga igapäevane rutiinne usk hetkesse, kus kõik saab olema lihtsalt hästi. Usk, mis kõike kuidagi kergelt koos hoiab. Oled allutatud jõududele, mida sa ei mõista, ja mis sind lõhki rebivad. Sa oled päris inimene. Ära muretse. Hapnikku voolab. Nii et nüüd võid lõpuks ometi end vabaks lasta, kas pole? Oled võib-olla alati mul meeles.
Hanna Kritten Tangsoo on Berliinis tegutsev koreograaf ja valguskunstnik. Ta on õppinud tantsu Viljandi Kultuuriakadeemias 2011-2014 ja lõpetanud Berliinis Hochschulübergreifendes Zentrum Tanz/ HZT tantsu ja koreograafia eriala bakalaureuse (2014-2017). Õpingute ajal HZT-s alustas ta tööd ülikooli teatritehnikuna ning puutus seeläbi kokku valguskujundusega. Aastal 2021 osales ta ETC Electronic Theater Controls Ltd Fred Foster Student Mentorship Program International branch programmis. Hanna Kritten on Berliinis toimetava etenduskunstide kollektiivi Suddenly üks kaasasutajatest. Alates 2017. aastast on Hanna Kritten vabakutseline nii tantsu- kui ka valguskunsti valdkonnas.
Sigrid Savi on Berliinis ja Tallinnas tegutsev vabakutseline etenduskunstnik. Oma esimest soolotööd “Imagine There’s a Fish” (Sõltumatu Tantsu Lava) on ta esitanud Glasgow’s, Riias, Berliinis, Hammerfestis, Kiievis, Nürbergis ja Vilniuses. Oma teist soolotööd “Pushing Daisies” (Kanuti Gildi SAAL) esitas Savi 2019. aasta SAAL Biennaalil. Koostöös Jon Konkoliga on ta tööd “not this pillow fight” esitanud New Yorgis (Panoply Performance Lab) ja Berliinis (grüntaler9) ning Edith Karlsoniga valminud performance’it “Let’s get lost I know the way” (Sõltumatu Tantsu Lava, Tallinna Kunstihoone) Tallinna Kunstihoones.
Koreograafia: Hanna Kritten Tangsoo, Sigrid Savi
Muusika, helikujundus: Markus Daßau
Stsenograafia: Edith Karlson
Dramaturgia: Ruslan Stepanov
Valguskujundus: Hanna Kritten Tangsoo
Projektijuhtimine: Maarja Kalmre
Tehniline tugi: Henry Kasch
Kaasprodutsendid: Kanuti Gildi SAAL, Hanna Kritten Tangsoo, Sigrid Savi
Toetajad: Fonds Darstellende Künste aus Mitteln der Beauftragten der Bundesregierung für Kultur und Medien im Rahmen von NEUSTART KULTUR Saksamaa, Eesti Kultuurkapital
Tänud: Heneliis Notton
Postitas Andres Lõo — Püsilink
01.12.2022 — 22.12.2022
Hindamismaraton EKA Galeriis 01.–22.12.2022
Animatsioon
Avatud kell 15—18
Detsembrikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuselõpu töödega.
Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Esimesel vahetusel on lisaks näha ka disainiteaduskonna joonistuse kursus. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.
AJAKAVA:
1.12. Joonistamine, juhendajad Matti Pärk, Maiu Rõõmus
2.12. Joonistamine, juhendaja Eero Alev
3.—4.12. Stsenograafia, juhendaja Mark Raidpere
5.12. Joonistamine, juhendajad Tõnis Saadoja
6.12. Joonistamine, juhendaja Britta Benno
7.12. Fotograafia, juhendajad Annika Haas, Kadri Otsiver
8.12. Fotograafia, juhendaja Taavi Piibemann
9.12. Fotograafia, juhendaja Kalle Veesaar
12.12. Graafika, juhendajad Liina Siib, Eve Kask, Maria Erikson, Len Murusalu, Martinus Daane Klemet, Viktor Gurov
13.12. Graafika, juhendajad Kadi Kurema, Mark Antonius Puhkan, Aarne Mesikäpp, Maria Izabella Lehtsaar
14.12. Maal, juhendajad Tõnis Saadoja, Mart Vainre
15.12. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Mihkel Maripuu, Jaan Toomik
16.12. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Alice Kask, Mart Vainre
17.12. Skulptuur ja installatsioon, juhendajad Taavi Talve, Laura Põld
19.—22.12. Kaasaegne kunst, juhendajad Anu Vahtra, Jaan Toomik, Liina Siib, Taavi Talve, John Grzinich, Reimo Võsa-Tangsoo, Marge Monko, Taavi Piibemann, Eve Kask, Maria Erikson, Kristi Kongi, Sirja-Liisa Eelma
Postitas Pire Sova — Püsilink
Hindamismaraton EKA Galeriis 01.–22.12.2022
Neljapäev 01 detsember, 2022 — Neljapäev 22 detsember, 2022
Animatsioon
Avatud kell 15—18
Detsembrikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuselõpu töödega.
Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Esimesel vahetusel on lisaks näha ka disainiteaduskonna joonistuse kursus. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.
AJAKAVA:
1.12. Joonistamine, juhendajad Matti Pärk, Maiu Rõõmus
2.12. Joonistamine, juhendaja Eero Alev
3.—4.12. Stsenograafia, juhendaja Mark Raidpere
5.12. Joonistamine, juhendajad Tõnis Saadoja
6.12. Joonistamine, juhendaja Britta Benno
7.12. Fotograafia, juhendajad Annika Haas, Kadri Otsiver
8.12. Fotograafia, juhendaja Taavi Piibemann
9.12. Fotograafia, juhendaja Kalle Veesaar
12.12. Graafika, juhendajad Liina Siib, Eve Kask, Maria Erikson, Len Murusalu, Martinus Daane Klemet, Viktor Gurov
13.12. Graafika, juhendajad Kadi Kurema, Mark Antonius Puhkan, Aarne Mesikäpp, Maria Izabella Lehtsaar
14.12. Maal, juhendajad Tõnis Saadoja, Mart Vainre
15.12. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Mihkel Maripuu, Jaan Toomik
16.12. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Alice Kask, Mart Vainre
17.12. Skulptuur ja installatsioon, juhendajad Taavi Talve, Laura Põld
19.—22.12. Kaasaegne kunst, juhendajad Anu Vahtra, Jaan Toomik, Liina Siib, Taavi Talve, John Grzinich, Reimo Võsa-Tangsoo, Marge Monko, Taavi Piibemann, Eve Kask, Maria Erikson, Kristi Kongi, Sirja-Liisa Eelma
Postitas Pire Sova — Püsilink
03.11.2022 — 29.11.2022
Inimkäsn ekraanide ajastul
Kaasaegne kunst
Alates neljapäevast, 3. novembrist on ARS Showroom galeriis avatud Kaisa Maasiku isikunäitus „Inimkäsn ekraanide ajastul“. Uus projekt toob kokku laste poolt filmitud materjali, mille keskmes on lastele omane soov järgi teha kõike, mida nad näevad ja kuulevad. Näitus jääb avatuks 29. novembrini.
Näitusel kombineeritud materjali süžeevalikus on äratuntavad massimeedia, peavoolu filmi- ja muusikatööstuse mõjud. Nullindatest alates, kui salvestustehnika muutus kättesaadavamaks ka noortele, seda nii video-, veebi-, digikaamerate kui ka mobiiltelefonide kujul, on laste seas toimunud aktiivne nähtu taasetendamine. “Laste lõputu kujutlusvõime, siirus ja entusiasm teoses on vinged, kuid neid varjutab vägivald, mida paljudes stseenides etendatakse. Minu meelest peegeldavad lapsed ümbritsevat jäljendades hästi ühiskonnas laiemalt toimuvat,” lisab kunstnik.
Avatud E–R 12–18, sissepääs tasuta
NB! Näitus on erandkorras avatud kahel laupäeval: 19.11 ja 26.11 kl 13–16
ARS Showroom galerii
ARS kunstilinnak
Pärnu mnt 154
11317 Tallinn
www.arsfactory.ee
Lisainfo:
Kaisa Maasik
kaisamaasik@gmail.com
5396 2524
Postitas Kaisa Maasik — Püsilink
Inimkäsn ekraanide ajastul
Neljapäev 03 november, 2022 — Teisipäev 29 november, 2022
Kaasaegne kunst
Alates neljapäevast, 3. novembrist on ARS Showroom galeriis avatud Kaisa Maasiku isikunäitus „Inimkäsn ekraanide ajastul“. Uus projekt toob kokku laste poolt filmitud materjali, mille keskmes on lastele omane soov järgi teha kõike, mida nad näevad ja kuulevad. Näitus jääb avatuks 29. novembrini.
Näitusel kombineeritud materjali süžeevalikus on äratuntavad massimeedia, peavoolu filmi- ja muusikatööstuse mõjud. Nullindatest alates, kui salvestustehnika muutus kättesaadavamaks ka noortele, seda nii video-, veebi-, digikaamerate kui ka mobiiltelefonide kujul, on laste seas toimunud aktiivne nähtu taasetendamine. “Laste lõputu kujutlusvõime, siirus ja entusiasm teoses on vinged, kuid neid varjutab vägivald, mida paljudes stseenides etendatakse. Minu meelest peegeldavad lapsed ümbritsevat jäljendades hästi ühiskonnas laiemalt toimuvat,” lisab kunstnik.
Avatud E–R 12–18, sissepääs tasuta
NB! Näitus on erandkorras avatud kahel laupäeval: 19.11 ja 26.11 kl 13–16
ARS Showroom galerii
ARS kunstilinnak
Pärnu mnt 154
11317 Tallinn
www.arsfactory.ee
Lisainfo:
Kaisa Maasik
kaisamaasik@gmail.com
5396 2524
Postitas Kaisa Maasik — Püsilink