Rubriik: Lavastuskunst

Roosikrantsi 8B
9.05-17.05
E-R 14-18
L-P 12-18

Hei! Minu nimi on Liisa ja mul on suur rõõm olla selles imelises mängus teie diiler. Kas olete valmis? Teil on jäänud veel viimased sekundid panustamiseks. 

Nii algab Liisamari Viigi uus videoteos “320 000” (2026). Selles viie kanaliga videotöös põimuvad erinevad tasandid.
Ülima professionaalsuse tasand – ekraanil tegutseva diileri liigutused, hääletoon ja kõneviis on äärmise täpsusega välja mõõdetud, peaaegu robotlikud. Tema töö on olla perfektne. Diiler ei eksi, ta naeratab ja on ühtviisi lahke kõigi vastu.

Lootuse tasand. Mängijal on kaksteist sekundit aega, et teha valik. Kaksteist sekundit põnevust on see, mille eest ta maksab. Kaksteist sekundit teadmatust, kas ta võitis või kaotas. Kaheteistkümne sekundi vältel on kõik võimalik. Ja ta maksab veel ja veel.

Üksilduse tasand. Diiler ei näe mängijat, vaid iseennast ekraanil. Oluline on vältida vigu. Tema tööd kontrollib arvuti. Iga neljakümne minuti järel on diileril puhkepaus. Ta joob kohvi, sööb küpsist, veibib. Diiler ei kohta kedagi, ei suhtle kellegagi. Vaatab peeglist oma nägu, et korrastada meiki.

Puhkepausi lõppedes naaseb diiler tööle ja kõik algab otsast peale. Taas kaksteist sekundit lootust. Samad fraasid, samad liigutused. Kümneid, sadu, tuhandeid, sadu tuhandeid kordi. Äärmuseni reglementeeritud tehing kellegagi, kellega tegelikkuses kunagi ei kohtuta.

Liisamari Viigi seekordsel näitusel esitletakse asju fragmentaarselt. Stseenid ekraanidel ilmuvad sõnahaaval, mäng veebikasiinos tekib pilthaaval. Fragmentaarsusest hoolimata või ehk just seetõttu on tekkiv maailm haarav ja kõnekas. Me ju tunneme neid fragmente.

Vaatamata banaalsusele on need jätkuvalt lummavad. Punaste küüntega käsi lehvitamas, täiuslikud huuled naeratamas ja täiuslikke lauseid vormimas. Täiuslikud detailid, mille vahel vilksatab must tühjus. Tühjuses prõksatab nendesamade punaste huulte vahel küpsis. Kohv soriseb tassi. Suitsune hingetõmme väljub ümbritsevasse õhku.

Omaette mustri moodustavad numbrid. 12 sekundit. 40 minutit. 12 tundi. 320 000 korda. Numbrid ei valeta, need aitavad tajuda aja möödumist.

Uudisteos “320 000” on sündinud Liisamari Viigi kümne kuu pikkusest töökogemusest veebikasiiino diilerina. Dokumentaalsele algtõukele vaatamata ei ole seekordse näituse teemaks hasartmängud või kasiinosõltuvus. See näitus on igatsusest, tegelikest ja näilistest võimalustest ning killustumisest meid ümbritsevas ahvatlustest küllastunud maailmas.

Panuste tegemise aeg on läbi! Soovin teile palju edu. Avame kaardid. Parem pool võidab seitse viie vastu. Minu suurimad õnnesoovid suurimatele võitjatele. 

Näituse kuraator Ene-Liis Semper

Plakati kujundus Estookin

Tehniline abi Anita Kremm, Marto Mägi

Tänan: Carmen Kass, Aleksandr Valetto, EKA.

EKA Galeriis (Kotzebue 1) ning EKA monumentaalstuudios
(Kotzebue 10)
28.04.–17.05.2026
Avatud E–L 14–18 P 12–16, sissepääs tasuta (NB! Suletud 1. mail)

EKA vabade kunstide hindamismaraton

Kolme nädala vältel saab taaskord osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: pea iga päev eksponeeritakse uusi üliõpilaste kursuse lõputöid.

Näha saab animatsiooni, fotograafia, graafika, installatsiooni ja skulptuuri, kaasaegse kunsti, maali ja lavastuskunsti õppekavade töid. Peaaegu igal maratoni õhtul installeeritakse uus näitus, järgneval õhtul väljapanek taandub uue ees.

AJAKAVA:

T 28.04. Joonistamine, kunst BA II, juhendaja Tõnis Saadoja (EKA Galerii)

K 29.04. Anatoomiline joonistamine, kunst BA I, juhendaja Maiu Rõõmus (EKA Galerii)

N 30.04. – P 03.05. Fotograafia, BA I, juhendaja Tuukka Kaila (EKA Galerii)

E 04.05. Abstraktne joonistamine, kunst BA I ja II, juhendaja Tõnis Saadoja (EKA Galerii)

T 05.05. Stuudiofoto, fotograafia BA I, juhendaja Madis Kurss (EKA Galerii)

K 06.05. Joonistamine, kunst BA III, juhendaja Britta Benno (EKA Galerii)

N 07.05. – P 10.05. Kaasaegne kunst, MA I ja II, juhendajad Merike Estna, Karel Koplimets, Camille Laurelli, Sten Saarits, Anna Skodenko, Kristi Kongi, Liina Siib, Viktor Gurov, Laura Põld, Tuukka Kaila, Reimo Võsa-Tangsoo (EKA Galerii ja Kotzebue 10 monumentaalstuudio)

E 11.05. Graafika, BA I, juhendajad Kadi Kurema, Charlotte Biszewski, Mark Antonius Puhkan, Mirjam Varik (EKA Galerii)

T 12.05. Maal, BA I, juhendajad Kristi Kongi, Jaan Toomik, Eero Alev, Holger Loodus (EKA Galerii)

K 13.05. Graafika, BA II, juhendajad Viktor Gurov, Eve Kask, Maria Erikson, Liina Siib (EKA Galerii)

N 14.05. Installatsioon ja skulptuur, BA I, juhendaja Laura Põld (Kotzebue 10)

R 15.05. Animatsioon, MA I, juhendajad Lilli-Krõõt Repnau, Bruno Quast (EKA Galerii)

R 15.05. Stsenograafia, BA II, juhendaja Liina Keevallik (Kotzebue 10)

L 16.05. – P 17.05. Joonistamine, stsenograafia BA II, animatsioon BA II, fotograafia BA I, juhendajad Lilli-Krõõt Repnau, Eleri Porrison, Mark Antonius Puhkan (EKA Galerii, näitus on avatud Kalamaja päevade osana).

Stsenograafia eriala tudengi Ksenia Verbeštšuki isikunäitus “Hoia mind soojas”, Roosikrantsi 8b galeriis.

Ksenia Verbeštšuki näitus on noore kunstniku pilguheit inimsusele meie tänase äreva ja kriisides vaevleva maailma kontekstis. Olles valinud oma töövahendiks soojuskaamera, vaatleb kunstnik kehasoojuse peegeldumist ruumis ning selle salvestumist ümbritsevatesse pindadesse.

Esmapilgul tehnilisena mõjuv töövahend osutub pikemas praktikas ootamatult poeetiliseks, viidates inimkeha haprusele, keskkonnatundlikkusele ja lähedusvajadusele.

Näituse kuraator: Ene-Liis Semper
Postrite kujundus: Jan-Markus Maasepp

Näitus jääb avatuks 3. maini.

Näitust toetab Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond.

Karolina Peterson kutsub oma filmi “Riia mu Arm” esilinastusele reedel, 3. aprillil, kell 19.00.

Esilinastus toimub aadressil Roosikrantsi 8b.

Filmi saab vaadata 13. aprillini järgmistel kellaaegadel:

12:00
13:45
15:30
17:15
19:00
20:45

“Lahkun ma
Kugrus nutt
Sinna kus
Tee vallutab uduloor
Jääb Riia mu Arm”

– Vennaskond, laul “Riia mu Arm”

Karolina Peterson aka Kara Popicon (s. 2002) on pärit Lätist, eesti-vene perest. Kunstiakadeemia õpinguteks kolis ta viieks aastaks Tallinna. Nüüd, peale pikka eemalolekut jälle Riiga naastes mõistis Karolina, et on jäänud kodumaale võõraks. Roosikrantsi tänava galeriis toimuval isikunäitusel “Riia, mu arm” näitab Karolina filmi, kus uurib oma kodulinna. Nii nagu see on seni püsinud tema mälestustes ning nii, nagu see on praegu.

Riias toimunud protestid naiste ja migrantide õiguste eest (02.10.25, 08.10.25, 15.10.25, 21.10.25, 29.10.25, 6.11.25) panid Karolina kunstnikuna proovile ka poliitilises kontekstis. Ta osales neis protestides kuuel korral, korraldades iga kord uue aktsiooni.

Karolina Petersoni isikunäitusel esitletavas uues videoteoses vaadeldakse kunstniku politiseerumisega kaasnevat mõtteprotsessi algusest lõpuni, vaheldumisi Karolina isiklike tunnete ja koduga emotsionaalse sideme kaotamisest tuleneva leinaseisundiga.

Lõputöö juhendaja: Anita Kremm

Kestus: 96 minutit
Film linastub inglise keeles.

Näitust toetab Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond.

Kumb on lollim kas homne õhtu või tänane hommik?

Tulevik, mis meilt röövitakse? Kes röövib? Me ise? Me elame võlgu?

Võlgu mille arvelt? Mis on see tulevik mille arvelt me elame?

Vaene tulevik? Vaene väike tulevikukene? Saada oma vitsad kätte? Me väärime seda?

Kes üldse vastutab?

Me oleme kiirteel otse põrgusse? Me oleme kiirteel paradiisi? Me oleme kiirteel… (?)

Ajupesu? Me tahame rekordeid? Rekordid on parimad? Rekordid on meile alati meeldinud?

Lavastus kujutab Eestit aastal 2052 läbi noorte, murelike, uudishimulike, kriitiliste, kuid ka lootusrikaste silmade. See on loovuurimuslik projekt, kus ekspertide hinnangud ja ennustused põimuvad poeetilise ja fantastilisega.

See on ajakapsel.
See on mõtteharjutus.
See on dialoog sellega, mida pole veel olemas.

Laval: Jenss Lootus, Jete Liisa Kiik, Jens Patrik Rand, Heleriin Lass (TÜ VKA näitleja eriala III kursus)

Lavastaja: Kasper Sebastian Silla (TÜVKA)
Lavastusdramaturg: Helery Pikk (TÜVKA)
Tekstide autorid: Mihhail Boitsov, Marie Ojamaa, Ekke Janisk, Helery Pikk, Kasper Sebastian Silla.
Koreograaf/liikumisjuht: Anette Merisalu (TÜVKA)
Kunstnik: Karoline Lohe (EKA)
Helikujundus: Andreas Kalvet (EMTA), Kasper Sebastian Silla
Helindaja: Kaur Hannes Käämbre (TÜVKA)
Valguskunstnik: Mairon Tovstsik (TÜVKA)
Videokujundaja: Kreete Kamber (TÜVKA)
Graafik: Mattias Mägi (TÜVKA)
Produtsent: Iti Arvisto (TÜVKA)

Lavastus esietendub 24. jaanuaril 2026, Sakala 3 teatrimajas

Mängitakse veel 28.,29.,30. ja 31. jaanuaril

NB! Laval esineb vilkuvaid valguseid, valju heli ja häirivaid stseene.

PANE TÄHELE: etendus algab kell 19:30!!!

Olete oodatud ühisnäituse ,,Heinaaeg. Igaviku igatsus.”  avamisele 11. novembril kell 18.30 Manufaktuuri 7/2, Tallinn. 

2025. aasta 12. november – 18. detsember korraldavad Tallinnas, Manufaktuuri kvartalis Martin Mikson, Anna-Liisa Pärt, Paul Aadam Mikson, Juulia Aleksandra Mikson ühisnäituse ,,Heinaaeg. Igaviku igatsus.”.

,,Heinaaeg. Igaviku Igatsus.” on näitus, mis mõtiskleb inimese ja looduse vahekorra, aja kulgemise ning ellujäämise rütmide üle. Kui kunagi tähendas heinaaeg ärevat ootust ja sõltuvust ilmast, siis nüüd on see muutunud poeetiliseks kujundiks – igatsuseks rahu ja tasakaalu järele muutuvas maailmas.

Näitus peegeldab kunstnike isiklikku ja ühist suhestumist tuttavate maastikega, mis on pidevas muutumises. Näitus kutsub märkama looduse rütmi ja meenutab, kui habras on side, mis meid selle rütmiga seob.

Martin Mikson on stsenograaf ja maalikunstnik. Ta on loonud mitmeid kujundusi Eesti teatrites.

Anna-Liisa Pärt on stsenograaf ja maalikunstnik.

Paul Aadam Mikson on metallikunstnik, kes tegeleb suuremõõtmeliste sepisvormidega.

Juulia Aleksandra Mikson on tekstiilikunstnik, kes uurib materjalide vahelisi piirialasid. 

Kunstnikud on Eesti Kunstiakadeemia vilistlased.

Graafiline disain: Juulia A. Mikson

Näitust toetavad: Hepsor, Põhjala Pruulikoda, Õllenaut.

Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus ja Eesti Lavastuskunstnike Liit korraldavad 14. ja 15. novembril 2025 Tallinnas ühiskonverentsi ”Stsenograafia kord”.

Esimene konverentsipäev leiab aset Salme kultuurikeskuses, teine Eesti Kunstiakadeemias.

Konverentsi ajendab küsimus, miks jääb stsenograafia, see kõige käegakatsutavam ja silmatorkavam osa teatrist, sageli ilma tõsisema tähelepanuta. Kas sellepärast, et peamegi stsenograafiat vaid „käegakatsutavaks“ (materiaalne) ja unustame ära, et ka kõik „silmatorkav“ (visuaalne) on stsenograafia pärusmaa? Või äkki me etendust analüüsides (ruumisuhted, valgus, video, atmosfäär jne) räägime stsenograafiast tihtipeale seda endale teadvustamata? Või kui stsenograafia ongi ainult see käegakatsutav, siis kuidas analüüsida mateeriat lavastuse abstraktse sõnumi kontekstis?

Konverentsil osalemiseks palume end hiljemalt 10. novembriks kirja panna siin: https://form.jotform.com/252794260972062 

Konverentsil peavad ettekandeid nii teatriuurijad kui ka kunstnikud ja lavastajad, nende seas Kristel Nõlvak, Karmo Mende, Liina Keevallik, Eve Komissarov, Inga Vares, Tamur Tohver, Liis Kolle, Luule Epner, Riina Oruaas, Jaanika Juhanson, Aare Toikka, Ene-Liis Semper, Anita Kremm, Kristel Zimmer, Liina Unt, Andrus Laansalu, Epp Kubu, Ivar Piterskihh, Ardo Ran Varres, Marko Raat, Eero Epner ja Kerttu Männiste. Vestlusringides saavad sõna Lilja Blumenfeld, Iir Hermeliin, Pille Jänes, Kaie Mihkelson, Andres Noormets ja Lembit Peterson, modereerivad Karmo Mende ja Kristel Nõlvak.

Samuti olete esimese konverentsipäeva lõpus kell 19.00 oodatud Eesti Lavastuskunstnike Liidu näituse “Maalisaalis” avamisele Vabaduse galeriis (kuraatorid Mae Kivilo ja Marge Martin).

Konverentsi korraldavad Kristel Nõlvak ja Anneli Saro ETUKÜst ning Karmo Mende ELKList.

Ajakava ja rohkem infot: https://teatriuurijad.ee/eesti-teatriuurijate-ja-kriitikute-uhenduse-ning-eesti-lavastuskunstnike-liidu-uhiskonverents-stsenograafia-kord/

Anita Kremmi näitus lepingutest ja identiteedist 

30. aprillil 2025 kell 18.00 avaneb Hobusepea galeriis EKA noore kunstniku preemia 2024 laureaadi Anita Kremmi isiknäitus „Leping“.
Näituse kuraator on Ene-Liis Semper.

Anita Kremm on lepingute teemaga tegelenud juba 2021. aastast. Sellest lähtuvalt on ta viinud läbi rea praktilisi eksperimente, mille käigus on sõlminud lepinguid väga erinevatel teemadel ja erinevates formaatides: verega allkirjastatud leping, mille käigus osapooled kohustuvad avaldama kõige vägivaldsema teo oma minevikust. Sünnipäevaleping, mille käigus kõik külalised toovad sünnipäevalapsele raamatu, mida nad kohustuvad ise kogu õhtu kohapeal lugema. Võla leping, mille käigus mõlemad osapooled lepivad kokku vastastikkuses võlgnevussuhtes, mida saab lõpetada ainult lepingus kirjeldatud teo sooritamisega või eseme loovutamisega. Ja nii edasi. Sõlmitavad lepingud on juriidiliselt korrektselt sõnastatud, seega seadusandlikult pädevad ja allkirjastatud poolte kokkuleppel. Anita enda sõnutsi on see suund tema loomingulises tegevuses justkui koroona-ajastu kaasnähe: „Tundsin, et vajan rohkem teadmisi inimesest ja tema toimimisest. Tundsin, et kõik, mida tean, on vaid pealispind“.

Seekordse näituse aluseks on leping, mille autor on sõlminud ühe vabatahtlikuga, kellele ta annab üheks ööpäevaks üle kogu oma välise identiteedi: oma korteri, oma riided, oma söömisharjumused, oma igapäevarutiinid, oma telefoni ja arvuti, kõik sotsiaalsed ja perekondlikud kontaktid.

Eksperimendi käigus salvestatud videodokument võimaldab vaatajail küsida küsimusi, nagu: Mis on mina? Mis mind defineerib? Kas mina vajab välist identiteeti, et keegi näeks, kes ta on? Või tekib mina sellesama välise kirjelduse kaudu? Mis on meie mina määravad isiklikud ja üldised kokkulepped? Jne.

Näitus jääb avatuks 26. maini.

Anita Kremm (1998) on kunstnik, kelle meediumiks on fotograafia, teater, film, video ja performance. Erinevate stiilide ja meediumitega töötades on tal alati konkreetne kavatsus: keskenduda inimestevahelistele suhetele, piiridele tuntud ja tundmatu ning igapäevase ja tavapäratu vahel. Igapäevaste rutiinide häirimise ja mugavustsoonide ületamise kaudu loob ta ebatavalisi hetki, provotseerib igapäevast olmet ja kutsub tuppa tundmatust. Tema teosed on publikuni jõudnud Tallinnas, Helsingis, Moskvas, Weimaris, Grazis ja Prahas; tema eksperimentaalseid lühifilme on näidatud mitmetel Euroopa festivalidel. Anita Kremmi magistritöö “Mina/Tema – dialoogis Julia Kristevaga” võitis 2024. aastal EKA Noore Kunstniku preemia.

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital ja Advokaadibüroo COBALT.
Kunstnik tänab: Irina Kremm ja Vladislav Kremm, Ljudmilla ja Hariton Drajev, Jakob Juksaar, Mia Maria Rohumaa, Aksel Haagensen, Karin Allik, Eva Mari Mahhov, Ele Mall Vainomäe
Mihhail, Tõnu Hiielaid, Oliver Reimann, Anette Pärn, Mark Raidpere, Peeter Kutman, Kanuti Gildi Saali perekond, Still Frame OÜ.

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.