Rubriik: Maal

Olete oodatud Vano Allsalu näituse “Kogu” avamisele reedel, 10.
märtsil kella 17–19 Vabaduse galeriis.
Näitus on vaadata 11. – 29. III.

Vano Allsalu (s 1967) on meie kunstis üks järjekindlamaid,
programmilisemaid abstraktseid ekspressioniste. Allsalu lõpetas
kunstiakadeemia maali erialal 1991. aastal, kaks aastat hiljem
toimusid isikunäitused Tartu Kunstimajas ning Tallinnas Tokko ja
Arraku galeriis; esimesed osalemised ülevaatenäitustel leidsid aga
aset juba koolipoisina 1980ndate keskpaigas. Kunstnike liitu kuulub
Allsalu aastast 1992.

Vabaduse galerii väljapanek toob vaataja ette kunstniku viimase nelja
aasta tööde valiku. “Kogu” ei paku kogutud teoseid kollektsiooni
mõttes, selleks on tagasivaade liiga lühike ja galerii liiga väike.
Aga see ei ole ka juhuslik valik, sest igas maalis ei ole vaataja ette
toodud ainuüksi midagi, mis on olnud kunstnikule just maalimise päeval
ja tunnil tähtis, vaid neis töödes on selgelt tunda suhestumissoov nii
oma varasema loomingu kui ka kultuuripärandiga.
Kunstniku sõnul on talle olulised nii enesekaemus kui eksperiment,
küsimus käekirjast ja kujundikeelest, mis oma muutlikkuses võib
osutuda iseendagi vastandiks –“süsteemseks stiihiaks, kaootiliseks
mustriks, (enese)irooniliseks (enese)imetluseks”. Oma viimaste aastate
loomingus tegutseb Allsalu sageli abstraktsuse ja kujutamise
piirimail. Nii võib „kogu“ olla ka kuju(nd), vari, midagi – tundmatu,
mis saab maalimise läbi nähtavaks.
Vano Allsalu on oma veerandsajandi pikkuse kunstnikukarjääri jooksul
mõelnud maalikunstile omaste väärtuste – värvi ja vormi,
maalikujundite kaudu ja abil. Johannes Saar on seda kirjeldanud
järgmiselt: “Tegelikult huvitab Allsalu ikkagi värv ning selle
kumulatiivne kuhjumine lõuendeil, pintsli raevukas rühkimine üle
pildivälja ning sellest maha jäänud tantsusammude muster – lapidaarne
ja jõuline pritsmerida, mis võimaldab vaatajal kriminalistina
kuriteopaigal teha ballistilisi arvutusi asjaoludest, mis põhjustasid
värvide korratu paiskumise lõuendile.” (Kunst.ee, 2016, nr 1).

Vano Allsalu: “Tahtes luua usutavat, kasvõi mõnda inimest päriselt
kõnetavat ja puudutavat kunsti, peab olema korraga väga enesekindel ja
äärmiselt enesekriitiline. See on mõnevõrra skisofreeniline olukord.
Aga ka lõbus ja kontrastne – nagu külm ja kuum ühekorraga, nagu tuline
pannkook jäätisega. Kui jälgime juba pikemat aega murega nn
paralleelreaalsuste teket poliitikas, majanduses ja meedias, siis
kunst võiks ja peaks senisest enamgi pakkuma inimestele justnimelt
kontrasti tegelikkusega: näiteks teistmoodi, maagilise, poeetilise,
traagilise, veidra reaalsusega täidetud pildiruume, kuhu mõneks ajaks
kaduda. Kus mõelda ja tunda ennast teisiti.”
Allsalu tööd ei ole narratiivsed ega sisalda üheselt mõistetavaid
tõlgendamislõngu, aga ometi kuulub verbaalne tasand kas siis
otsesemalt pealkirjade või kaudsemalt kultuuripärandi (loetud raamat,
nähtud film või või külastatud paik – autori sõnul tema isiklik
“loomingu raamatukogu”) näol tema teoste või vähemalt nende mõistmise
juurde. Kui reastada isikunäituste pealkirjad, paistab Allsalu
kunstnikumaailm selline: “Must ja valge”, “Vaikelu”, “Kena ilm”,
“Leitud ilu”, “Värvine valgus”, “Maal on maastik”, “Armas aeg”, “Öine
Ikaros”, “Igati”, “Unepaanika”, “Motiiv”, “Järelpõletus”, “Üks teine
kord”. Ehk juba kunstniku enda sõnastus osutab paralleelmaailma
loomisele. Allsalu ei ole omamütoloogiate meister, tema maailmas on
ladestunud maalilise metafoorina nii enda elu kui ka
eksistentsiaalsemas mõttes elu kui selline.

Vano Allsalu õpetab Eesti Kunstiakadeemias maalikunsti osakonnas ja on
Eesti Kunstnike Liidu president. Näitusega “Kogu” tähistab kunstnik
oma 50. sünnipäeva.

Veel teavet:

Reet Varblane, galerist
tel 55655014, reetvarblane@gmail.com

Vano Allsalu
tel 5130555, vano@kunstikeskus.ee

Lisatud repro: Nõidus / Spell (akrüül, lõuend, 180×160 cm, 2016)

“Kunst on inimloomuse kõige väärtuslikum osa. Seda eriti tänapäevases konfliktide maailmas, kus igasugune humanism on ohustatud. Kunst loob ideaalse platvormi mõtisklemiseks, ekspressiivsuseks, vabaduseks ja fundamentaalseteks küsimusteks. Me ütleme elule “jah”, kuigi vahel tahaksime lõppu lisada “aga”. Kaasaegsete debattide raames peab kunstnik aina enam end kuuldavamaks tegema.
Viva Arte Viva on kirglik hüüatus kunstile ning ka kunstnikule. See biennaal on koostatud kunstnike poolt kunstnikutele. See tegeleb nende loomevormidega, sealhulgas küsimuste, praktikate ja ka eluviisidega.
Näitus taotleb olla elamus, esitlemaks ekstravertset liikumist ühisesse kohta, milleks on määratlematu dimensioon, avamaks teekondi neo-humanismini. “

Christine Macel,
57. Veneetsia biennali kuraator

Olete oodatud Eesti Kunstiakadeemia maali eriala magistrantuuri esimese kursuse üliõpilaste ühisnäitusel avamisele 21. detsembril kell 18:00 ARSi maja projektiruumis (Pärnu mnt 154). Näitus koosneb kahe workshopi raames loodud projektidest ning on ühtlasi kokkuvõte semestri jooksul tehtud tööst. 

Näituse pealkiri Viva Arte Viva viitab järgneva aasta Veneetsia biennaalile. Kunstnikud tutvusid biennaali temaatikaga ning lõpplahenduseks leidis igaüks isikliku tähenduse fraasile Viva Arte Viva.

Näitusel osalevad kunstnikud Leelo-Mai Aunbaum, Tilly Davies, Nieves Felipo, Kelli Gedvil, Martyna Kosiarz, Kristen Rästas, Heidy Tiits, Inga Tsernova, Alo Valge ja Katrin Valgemäe.

Juhendajad: Jaan Toomik ja Vladimir Dubossarsky.

Avamine 21. detsembril kell 18:00 ARSi maja projektiruumis (Pärnu mnt 154). Sissepääs hoovist.

Performance ajakava:
18:00 Tilly Davies (“Withdraw”)
19:00 Alo Valge ja külaliskunstnik Fideelia-Signe Roots (“VANN. BATHTUB. 浴缸”)
21:30 Inga Tsernova ja Tilly Davies (“Painting Project 1”)

Näitus jääb avatuks kuni 30. detsembrini kell 12-18.
24. ja 25. detsembril on näitus suletud.

Näitust toetab Eesti Kunstnike Liit.

Kristi Kongi nimi ei vaja siinsele kunstipublikule eraldi tutvustamist. Tegemist on kahtlemata ühe väljapaistvama ja aktiivsema noorema põlvkonna maalikunstnikuga. Kristi Kongi on lõpetanud 2008. aastal maalingute osakonna Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja kaitsnud 2011. aastal Eesti Kunstiakadeemias magistrikraadi. 2007. aastal viibis ta välisõppes Lahtis, Soomes. Ta on pälvinud Noore Kunstniku preemia (2011) ja Sadolini kunstipreemia (2013). Tema viimaste aastate ülesastumistest meenuvad esimesena isiknäitus „Siis. Praegu. Kõikide aegade vahel“ Tallinna Linnagaleriis ja mastaapne väljapanek grupinäitusel „Can’t go on. Must go on“ / „Võimatu minna. Kindlasti minna“ Tallinna Kunstihoones (mõlemad 2014). Käesoleval aastal on Kristi Kongi nimi olnud fookuses eelkõige seoses kandideerimisega kaasaegse kunsti preemiale Köler Prize. Kristi Kongi maaliinstallatsioon „Pilk läbi pisarate“ preemia nominentide näitusel Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis oli täiuslik vahekokkuvõte kunstniku senisest, värvi- ja ruumiuuringutele keskendunud loomingust. Ka oli Kristi Kongi esitatud üheks tänavuse Konrad Mäe preemia ja medali kandidaadiks.

Kunstiteadlane Kati Ilves on kirjutanud tema loomingu kohta: „Kristi Kongi keskendub oma töödes värvile, valgusele ja ruumile, teostades maale sageli installatiivselt või kohaspetsiifiliselt. Tema töödele on iseloomulik erk, sageli spektrivärvidel baseeruv koloriit. Kasutades maaliinstallatsioonides materjale nagu pleksiklaas, puit, kile jmt ning integreerides keskkonda video, laseri või heli, muudab Kongi teosed dünaamilisteks ja muutlikeks.“

Oma värske, Hobusepea galeriis avatava, näituse võtab kunstnik kokku sõnadega: „Näitus on galeriiruume täitev terviklik maaliinstallatsioon. See koosneb viimastel aastatel kogutud mustritest, mis on pärit mingit sorti pakenditelt näiteks: kilekottidelt, lille- ja kingipaberitelt.

Iga detail on osaks loo moodustumisel, mida aitab luua mäletamine. Aeg koosneb erinevatest märksõnadest ja tundmustest. Oluliseks märksõnaks, miks mind hakkasid pakendid huvitama, on varjatud olek. Iga pakend sisaldab endas midagi. On mõeldud kellelegi või on kelleltki. Mõni ese selle paki sees omab kindlat funktsiooni. Või siis näiteks lilled, mis lõpuks tegelikult närtsivad ja kaovad. Ja see paber, mis on lillede ümber jääb alles. Mõnest maalist kumavad läbi asjade varjud, mis kohati abstraktse, kohati reaalsena võiksid anda märku olemasolust. Selle näituse juures olen mõelnud võibolla kõige rohkem olemasolemisele. Sellele mõtlemise tingib kindlasti kõik, mis meid ümbritseb. Mustrid ja värvid aitavad natuke peita seda, mida päriselt ei taha näha või tunda. Samas aitavad nad kaasa endast mõtlemisele.“

Näitus jääb avatuks 21. novembrini 2016.

Kunstnik tänab: Ahti Lill, Tiit Kongi, Taavi Suisalu, Anna-Kai Tõrs

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja „Vana Tallinn“.

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

__________________________________________________

Hobusepea galerii

Draakoni galerii

gsm: (+372) 55 679 009

tel.: (+372) 6276 777

fax: (+372) 6273 631

e-mail: galerii@eaa.ee

http://www.eaa.ee/hobusepea

http://www.eaa.ee/draakon

Hobusepea 2

Tallinn 10133

KRISTI KONGI

1985, Tallinn

www.kristikongi.com

Haridus:

2008-2011 Eesti Kunstiakadeemia, maali eriala, MA

2004-2008 Tartu Kõrgem Kunstikool, maalingute osakond

2007 Lahti University of Applied Sciences, Taideinstituutti, Soome

Preemiad, stipendiumid:

2013 Sadolini kunstipreemia

2011 Noore Kunstniku preemia

Valitud isikunäitused:

2016 “Kas oled end näinud?”, Hobusepea galerii, Tallinn

2014 “Siis. Praegu. Kõikide aegade vahel” Tallinna Linnagalerii. Tallinn

2013 “Androgüünsed meelemasinad” (koos Raoul Kurvitz’aga), Kunstihoone galerii, Tallinn

2012 “Soovin, et ma oleksin lind”, Hobusepea galerii, Tallinn

2012 “HEAVEN” (koos Marta Stratskasega), Vaal galerii, Tallinn

2010 “transformaator/transformer”, Draakoni galerii, Tallinn

2010 „Sina oled minu kiisu“, galerii SooSoo@Telliskivi, Tallinn

Valitud grupinäitused:

2016 november, “Nomadic Images”, Vilniuse 16. Rahvusvaheline Maalitriennaal, kuraator

Linas Liandzbergis, Disaini- ja Tarbekunstimuuseum, Vilnius, Leedu

2016 “Suur maalritöö”, kuraator Liisa Kaljula, Evald Okase Muuseum, Haapsalu

2016 Kilomeeter Skulptuuri, kuraator Anna Virtanen, Rakvere

2016 Köler Prize nominentide näitus, EKKM, Tallinn

2014/15 “White sheet – Three Versions”, dFab, Riga and Arka Gallery, Vilnius, Leedu

2014 “Can’t go on. Must go on”, kuraatorid Elin Kard ja Mihkel Ilus, Tallinna Kunstihoone

2014 “Merike Estna ja Mina kui maal” kuraatorid Merike Estna ja Kati Ilves, Kumu

kunstimuuseum, Tallinn

2014 Artishoki Biennaal. A+B=AB14, Mūkusalas Mākslas Salons, Riia, Läti

2014 “Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?”, kuraator Rael Artel, Tartu Kunstimuuseum

2013-14 “Young painter prize”, CAC, Vilnius, Leedu

2013 “Are we not drawn to new era”, Tartu Kunstimaja, Tartu

2012 “Raplamaa maal vol2”, Raplamaa Kaasaegse Kunsti keskus, Rapla

2012 “Pimedusekiirus ja teised lood”, Kumu kunstimuuseum, Tallinn

2012 “MUUDA OMA MEELT” / “Change Your Mind”, Viljandi Linnagalerii, Viljandi

2011 Young painter prize finalists exhibition, Titanikas exposition hall, Vilnius, Leedu

2011 Tase11, US galerii, Tallinn

2011 “Zugzwang”, Kultuuritehas Polymer, Tallinn

2010-11 “Girl power”, Artdepoo, Tallinn

2010 “Zugzwang”, Commune Art, Vilnius, Leedu

2010 „Muutuv maalikunst. Painting in Process“, Kumu kunstimuuseum, Tallinn

2010 „193 x 292“, Vaal galerii, Tallinn.

Residentuurid:

2016 de LICEIRAS 18, Porto, Portugal

2014 SIM residentuur, Reykjavik, Island

Osalemine festivalidel:

2011 NEU NOW festival, Tallinn

2011 Kaasaegse kunsti festival “Seanahk”, Haapsalu

Raamatud:

2015 “Ma ei ole oma pead padjal liigutanud” Kristi Kongi. Kunstnikuraamat

2014 “Võimatu minna, kindlasti minna” Tallinna Kunstihoones 25.10-30.11.2014 kaasnev

trükis

2014 “Kallis Mina kui Maal / Alati Sinu Sinine Laguun” kaasneb Kumu kunstimuuseumi

näitusteprojektiga „Merike Estna ja mina kui maalˮ (27.06.–02.11.2014)

Bibliograafia:

Kati Ilves. Kristi Kongi nostalgiaruumid. Kunst.ee, 2/2015

Andreas Trossek. Kunstilugu. Vikerkaar, 3/2015

Johannes Saar. Värvifuuga toaseinal. Eesti Ekspress, 6.12.2014.

Andreas Trossek. Kristi Kongi: “Ma väga naudin pikalt mõtlemist ja asjade üle kaalumist” Kunst.ee, 1/2014.

Hanna-Liis Kont. Aus maalikunstnik Kristi Kongi. Müürileht, märts 2014

Eha Komissarov. Kristi Kongi ja Marta Stratskas maalivad paradiisi. Eesti Ekspress, 19.04.2012

http://epifanio.eu/nr15/est/varvimaja.html

http://www.arterritory.com/en/texts/interviews/203-kristi_kongi_playing_in_the_house_of_color_/

http://www.arterritory.com/en/blogs_video/sneak_peek/223-kristi_kongi/

Kadri Karro. Kristi Kongi värvimuusika. Eesti Ekspress, 11.01.2011

Ragne Nukk. Kristi Kongi tõlkeprobleemid. Äripäev, 19.11.2010

Oled ootatud Marta Stratskase näituse “Possible” avamisele 12. mail kell 17.

Näitus jääb avatuks 11. juunini.

Marta Stratskase näitus „Possible“ on kohtumine kellegi vägevamaga kui inimene. Uue maaliseeriaga avab kunstnik roomajate rolli mütoloogias ja erinevates inimkultuurides, jutustades sellega loo müütidest, sümbolitest, maailma algusest ja ka lõpust.

Kunstnik loob näitusel silla mütoloogia ja tänapäeva vahele. Meie rahvapärimustes leiab rohkesti lugusid ussisõnadest ja –tarkustest, aga loomulikult on need samuti olemas enamikus teistes maailma kultuurides. Nüüdisajal näeme, kuidas aina enam levib usk millessegi tundmatusse ja suuremasse kui inimene. Marta Stratskase näitus „Possible“ ongi vahendaja inimese ja mitte-inimese vahel, kus saavad võimalikuks kohtumised tundmatuga, kel oli oma osa maailma alguses ja ilmselt on ka selle lõpus.

Marta Stratskas õpib Eesti Kunstiakadeemias maalikunsti. Ta on osalenud näitustel Vaal galeriis, Draakoni galeriis, Hobusepea galeriis, Kumus, EKKM-is, Tartu Kunstimajas. Tema teostele on iseloomulik tume värvikoloriit ning dramaatilised või ebamaised teemad. Stratskase õppejõud Kaido Ole on nimetanud teda jõulise maalilaadi tõttu sünnipäraseks ekspressionistiks.

Näitusele on loonud originaalmuusika Artur Lääts.

Avamisõhtu veinide eest täname Valiori!

Vaal galerii

+372 6810 871

+372 5302 8766

galerii@vaal.ee 

Jaan Toomik

Esimene uni

Kunstihoone Galeriis

4.03 – 03.04.2016

Pärast selle aasta jaanuaris lõppenud ja vananemise ilu üle põske pugistanud personaalnäitust Temnikova ja Kasela galeriis astub Jaan Toomik endast väljapoole jääva maailma hullusesse, mille ta saagimispakul trooniva puuslikuga ja kirvevarrest välja kasvava halupuuga kaunistatud koduõue lohistab.

Iga Jaan Toomiku näitus teostub ainult talle omases rütmis ja kontekstis, tema enda loogika järgi ja tema poolt fokusseeritud valguses. Enamasti näib kunstniku tööde kooslus ja sõnum vaatajale katkendliku ja ebaühtlasena, selle järjepidevus ja tähendus avanevad alles hiljem, järgmise väljapaneku tulles. Seegi on tähendusrikas, et kunstniku ebaühtluses on – nagu märgib Hanno Soans – midagi väga olulist*. Tema ausus iseenda kui refleksioonipaiga (Alina Astrova tabav väljend)** dokumenteerimisel koosneb hulgast eelaimustest, nägemustest ja näiliselt irratsionaalsetest seostest, mis piitsutavad nii kunstnikku kui tema tööde tõlgendajaid aina suurema täpsuse poole. See, mis ei lase vaataja pingestatusel ja tähelepanul lahtuda, on Toomiku võime püüda kinni ja peatada mitte tunne või mõte, vaid neid ajendav, neid käima lükkav jõud. Viimane on pealispinnal nähtavast intiimsusest oluliselt suurem, on meid kõiki liigutav sõnastamatu mootor. . .keda see ei puudutaks?

Käesolev näitus jätkab Jaan Toomiku viimase aja väljapanekute tunnusjoont: kunstnikule iseloomulike valdavalt tumedate ja tuhmide värvikoosluste kõrval ripuvad üksikud punase, oranži ja lilla eredusest kantud plahvatuslikud maalid. Koheselt nahaaluseks sublimeeruvate võõrahirmu ja läheduse igatsusega võrreldes on nende maalide kirkuses pika vinnaga paratamatust, välist ja möödapääsmatut. Sel paratamatusel on unest äratamise võime ja omadus aidata jalule järjekordne kaader pikast filmist, mis räägib elust. Elust, millel niikaua kui ta tiksub, on alati kujundiks saav järg.

*Hanno Soans. Elu surmasuunaline voolus. Sirp, 18 dets.2015

**Alina Astrova pressiteade Jaan Toomiku näitusele „Smells Like Old Men’s Spirit“ Temnikova ja Kasela galeriis 5.11.2015 – 9.01.2016

Kustihoone galerii

Vabaduse väljak 6

4.märts – 3.aprill 2016

K-P 12.00-18.00, tasuta

www.kunstihoone.ee

Rohkem teavet:

Jaan Toomik – jaantoomik@gmail.com

Pressiteate koostas:

Tamara Luuk – tamara@kunstihoone.ee

03.02.2016 avas Kunstiakadeemia maalikunsti üliõpilane ROBIN NÕGISTO (1992) Hobusepea galeriis isiknäituse „Pildid Näituselt“.

Kuigi näituse pealkiri viitab vene helilooja Modest Mussorgski 1874. aastal kirjutatud klaveripalade tsüklile, saab sel näitusel näha muud kui rafineeritud „klaverimuusikat“. Klaver tõstetakse näitusesaalist välja ja sisse astub punk-bänd. Nõgisto rokib. Puhaste värvitoonide, optiliste mustrite ja psühhedeelsete tegelaste abil viib ta vaataja hiigellõuenditel omamütoloogilistesse maailmadesse:

„Põmm, põmm …. veri, reklaam, parim tomatiketšup.

Olen omadega perses, inimesed vahivad mind nagu rotti, nahkhiirt, rämpsu.

Aga seekord mu põlvkond langeb, sest ma avasin ukse, kuna ma avasin oma silmad ja vaatasin põrandale.

Ma võin ju olla hull ja laisk, aga mind see lõuend seal põrandal juba haneks ei tõmba.

Ma lasen su sisse ja ei luba sul kunagi lahkuda, sest ma kaotasin oma õige teeotsa juba kaua aega tagasi.

Nii et ära arva, et olen halb või hea.

Sest ma tahan sulle parimat ja ei paku sulle iial midagi muud.

Ma hoian kõike, mis on raske

Ma hoian kõike, mis on valus

Ma võtan kõik, mis võib sulle haiget teha

Isegi kui elu mulle julmalt tappa annab.

Ma ei taha üksik olla, palun tee minuga kaasa see reis aja ja ruumi kaugustesse.

Seal, kus sõnad lõppevad ja käed hakkavad vehkima ja miski ei tee end selgeks, saab selgeks, et maal on ülim.“

Robin Nõgisto

Näitus jääb avatuks 22. veebruarini 2016.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

___________________________________________________

Hobusepea galerii

Draakoni galerii

gsm: (+372) 52 85 324

tel.: (+372) 6276 777

fax: (+372) 6273 631

e-mail: galerii@eaa.ee

http://www.eaa.ee/hobusepea

http://www.eaa.ee/draakon

Hobusepea 2

Tallinn 10133

ROBIN NÕGISTO

12.03.1992

Haridus

2011-… Eesti Kunstiakadeemia, maalikunst BA

Isiknäitused

2016 „Pildid Näitusel“, Hobusepea galerii

2015 „In Robin Nõgisto“, Kultuuriklubi Kelm, Tallinn

Grupinäitused

2015 „Kevadnäitus“, Eesti Kunstnike Liidu 15. aastanäitus, Tallinna Kunstihoone

2014 „Lagunemine“, Sagritsa majamuuseum, Karepa

2014 „Kevadnäitus“, Eesti Kunstnike Liidu 14. aastanäitus, Tallinna Kunstihoone

2012 „Just Kids Vol2“, Vaal galerii, Tallinn

Screening’ud

2015 Visuaalne lahendus Peeter Vähi oratooriumile „Müstilisel Kaydara-maal“,

teater Vanemuine; Tartu; Rahvusooper Estonia, Tallinn

2015 „Rock’n Roll Means You’re Fucked“, „Together“, TASE FILM 2015, Kino Sõprus

Vano Allsalu

“Järelpõletus/Afterburn”

18.12.2015 – 16.01.2016

Oled oodatud Vano Allsalu näituse “Järelpõletus” avamisele neljapäeval, 17. detsembril kell 17. Näitus on avatud 18. detsembrist kuni 16. jaanuarini.

Vano Allsalu (1967) lõpetas 1991. aastal Eesti Kunstiakadeemia maali erialal, esimese isikunäituse korraldas aastal 1984. Praegu töötab Allsalu maali dotsendina Eesti Kunstiakadeemias ning on ametis ka Eesti Kunstnike Liidu presidendina. Vaalas on eksponeeritud viimase pooleteise aasta jooksul valminud akrüülmaalid.

Näituse läbivad küsimused on kunstniku motivatsioon ja loomingulise tegevuse liikumapanevad jõud – teemad, millega Allsalu tegeles ka Draakoni galerii näitusel „Motiiv“ eelmisel sügisel.

Vano Allsalu:

Millised on kunstniku energiaallikad? Mis on see aines, mis muundatakse nii kõrvalseisjale kui kohati ka tegijale tabamatu vaimse ja manuaalse protsessi tagajärjel kunstiliseks tulemuseks? Rõõm, mure, ängistus? Intriig, vaesus, ilu? Valu, vaimustus või hoopis väsimus?

Vahel käivitab mind maailmavalu, teinekord mõni vilksamisi märgatud proosaline motiiv, inimlik puudutus või lühike lause, kummitama jääv sõna või helikatke. Mind võib võluda korduse rütm, siis jälle tundub see talumatult tüütu. Pingutus võib olla erutav, aga vahel tahaks lihtsalt olla.

Kujutledes end mootorina, ei ole minu kütuseks selge allikavesi ega ka mitte punane vein või plahvatusohtlik bensiin, vaid pigem raskesti defineeritav mikstuur, milles leidub nii nestet kui mürki, vitamiine, detergente ja konservante, sadet ja vahtu. Algupärased looduslikud elemendid on segunenud kultuuriliste maitsetugevdajate ja ühiskondlike emulgaatoritega.

Sellise kütuse põletamine on kohati lausa keeruline, ilmselt ka ohtlik. Lahendus peitub ehk selles, kui põlemine toimub piisavalt kõrgel temperatuuril ja korraliku surve all, kasuks tuleb ka reaktiivmootorites tänuväärset rakendamist leidev järelpõletuse põhimõte. Siis avanevad varjatud energiaallikad ning tekib korralik tõmme, mis surub selja mõnusalt istmesse.

Vano Allsalu mitmekülgse ning jõulise värvikeelega peamiselt abstraktsed tööd kompavad riivamisi ka figuraalsust. Allsalu teoste teemadering on ulatunud loodusstiihiatest mütoloogiliste konstruktsioonide ning meeleseisunditeni, puudutades seejuures nii intiimselt isiklikku kui ka tõlgendusi kultuurilisel ja sotsiaalsel väljal toimuvast. Oma viimaste aastate loomingus käsitleb kunstnik peamiselt kujutamise ja mittekujutamise piiride ning tähenduse tekkimisega seotud küsimusi.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:

Vaal galerii

6810 871

5302 8766

galerii@vaal.ee

pilt: Vano Allsalu “Järelpõletus” (2015) akrüül, lõuend

Esmaspäeval, 02.11.2015 kell 17.00 avab ALEXEI GORDIN (1989) Draakoni galeriis isiknäituse „Igavesti ei ole valmis“.

Alexei Gordin on Venemaal Tomskis sündinud ja praegu vahelduvalt Tallinnas ja Helsinkis resideeruv kunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maali eriala bakalaureuseõppe aastal 2011 ja jätkab hetkel magistriõpinguid Helsinki Ülikooli Kunstiakadeemias. Näitustel esineb aastast 2007 ja käesolev on tema üheksas isiknäitus. Maalikunsti kõrval kasutab Gordin ma loomingus ka teisi kunstimeediumeid nagu joonistus, foto, video, performance ja heli. Tema loomingut iseloomustab irooniline suhe käsitletavatesse teemadesse. Laiemat kõlapinda on leidnud tema kunstiprojekt „Kunstnik korjab taarat“, milles kunstnik käsitles kunsti tegemise ja vaesuse temaatikat. Projekti käigus loodud kunstiteosed olid eranditult valminud raha toel, mille Gordin teenis tänaval pudeleid korjates.

Draakoni galeriis avatava näituse keskmes on aga kunstimaailm ja kunstitegemine ise, mida lahatakse gordinliku kriitilisuse ja sarkasmiga. Näituse kaastekstis kirjutab Alexei Gordin:

“Tõtt-öelda, näitusest ei tahaks ma üldse kirjutada, sest pole veel valmis mainima midagi konkreetsemat. Viimase aasta jooksul olen käesoleva näituse jaoks teinud päris palju töid, kuid hetkel meeldib mulle neist vaid kaks, teisi ma eriti ei salli. Nii juhtub, kui töötad palju. Ja kui keegi küsib miks, siis ei oska vastata. Lihtsalt tahtsin kunsti teha ja tegingi.

Vaatan päris palju kunstinäitusi ning vahepeal suhtlen kunstnikega kunsti teemadel. Kõik see on minus niivõrd segaseid tundeid tekitanud, et hakkasin maalima ja joonistama kunstnikke ja kunstinäitusi. Juurde joonistasin nii kunstipublikut kui ka kunstitegelasi.

Isegi siis, kui mu elus on kõik hästi, olen asjade suhtes ikkagi kriitiline. Seepärast käituvad minu tegelased halvasti ja teevad imelikke asju. Aga kui keegi oskab sügavamale vaadata, siis avastab, et taolisel käitumisel on omad põhjused ning mina kui kunstiringkondades osaleja ei ole veel valmis täpsustama, millised. Lihtsalt tahtsin olla kriitiline ja olingi. Kõik minu tegelased on ju osa minust, seetõttu võin väita, et olin kriitiline ka iseenda suhtes.

Nagu näituse nimetusest selgub, on huvi keskpunktis protsessid, mis võivad olla lõpmatud. Ning tegemist ei ole ainult kunsti tegemisega ja selle tegevuse mõtestamisega kooskäivaga fenomeniga. Mõtlemapanevad on ka protsessid, mis teevad kaasaegse kunsti selliseks, nagu see on ja minu tööd selliseks, nagu need on. Kõik need lõpmatult vahelduvad protsessid tõstatavad küsimuse, kuidas võib kunstnik oma teoste keskel ellu jääda ja vaatajaid mõtlema panna sellest, millest keegi mõelda ei taha?“

Näitus jääb avatuks 21. novembrini 2015.

Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

___________________________________________________

Hobusepea galerii

Draakoni galerii

gsm: (+372) 52 85 324

tel.: (+372) 6276 777

fax: (+372) 6273 631

e-mail: galerii@eaa.ee

http://www.eaa.ee/hobusepea

http://www.eaa.ee/draakon

Hobusepea 2

Tallinn 10133

ALEXEI GORDIN

Sündinud 1989.a. Tomskis, Venemaal.

Elab ja töötab Tallinnas ja Helsingis.

Haridus

2014-… Helsinki Ülikooli Kunstiakadeemia (Kuvataideaktemia), Soome, maali eriala, MA

2008-2011 Eesti Kunstiakadeemia, maali eriala, BA

Isiknäitused

2015 „Kunst and Capitalism“, Free art space, Helsinki

2014 „Kunstnik korjab taarat“, Y-galerii, Tartu

2014 „Märts 1989 – August 2014“, Tallinna Linnagalerii

2013 „Mineviku ja kosmose vahel“, Aatrium galerii, Tallinn

2013 „No money to rent a gallery“, Telliskivi Loomelinnaku Must Saal, Tallinn

2012 „No More Hope for Lovely Creatures“, Kultuurikatla aed, Tallinn

2011 „Art is so Gey“ Parikaste maja, Tallinn

2011 „Correction work“, Pärnu Linnagalerii

Valitud ühisnäitused

2015 Sound Art Laboratory @ Flow festival, Helsinki

2015 Stockfors’i kunstimess, Pyhtää, Soome

2015 “Musta ruudu metamorfoosid. Malevitsi tõlgendused Eesti kunstis” (kuraator Elnara

Taidre), Kumu kunstimuuseum, Tallinn

2015 “Frozen species against the wall”, Eskus, Helsinki

2015 “What is surface?”, Fafa galerii, Helsinki

2015 “Reflektsioonid: sisevaade, väljavaade”, (kuraator E. Pärn), Vene muuseum, Tallinn

2014 “Playground”, Kultuuritehas Polymer, Tallinn

2011 “Eesti kunstiskeenede arheoloogija ja tulevik” (kuraatorid Eha Komissarov, Hillka Hiiob,

Rael Artel ja Kati Ilves), Kumu kunstimuuseum, Tallinn

2012 “Kas Kunstil on Sugu?”, galerii Noorus, Tartu

2012 Pärnu kunsti ülevaatenäitus, Pärnu Linnagalerii

2011 “Lost in Transition” (kuraator Rael Artel), Eesti Kaasaegse Kunsti muuseum

2009 Eesti Kunstnike Liidu aastanäituse projekt, SooSoo galerii, Tallinn

2008 “Kriis”, Rotermanni Keskuse aatrium, Tallinn

2007 “Pärnu Foto”, Pärnu Linnagalerii

Performance’id

2015 “Painting against the painting against the wall”, Helsinki Ülikooli teatri- ja tantsuakadeemia, Helsinki, Soome

2014 Projekt “Frozen Species”, mitmed performance’id Helsingis

2015 “Elephant of Troy” (koos E. Jakuboviga), festival Patarei Kultuuritolm 2014, Tallinn

2008 “Kunstnik ja Kerjus” (koos E. Jakuboviga), Viru keskus, Tallinn

Publikatsioonid

Anna Ruohonen. Из Худоакадемии на Flow festival. Это-Финляндия, 30.09.15

Kaarel Kressa. Kas kunstnik on tähtsam kui pudelikorjaja? Eesti Päevaleht, 12.08.14

Asso Puidet. Noor kunstnik teostab end pudeleid korjates. Pärnu Postimees, august 2013

Andri Ksenofontov. Üleminekuga kaduma või üle läinud? Sirp, 12.08.11

Töid kogudes

Seppo Fränti kogu, Helsinki, Soome

Tartu Kunstimuuseum

Erakogud Eestis ja teistes Euroopa riikides

Kolmapäeval, 28.01.2015 kell 12.30 avab LAURENTSIUS (1969) kodanikunimega Lauri Sillak Toompea lossi kunstisaalis näituse „5 portreed“. Näitus jääb avatuks 15. märtsini 2015.

Avamisele tulla soovijatel palume teatada tulekust aadressile elin.kard@eaa.ee teisipäeva, 27.01.2015 ennelõunaks. Avamisele palume kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Laurentsius: „Näitusel „5 portreed“ Toompea lossi kunstisaalis eksponeerin viite portreemaali oma viimase paari aasta loomingust. Kuigi kõik maalid on vägagi realistlikud, on nad tehniliselt üpris erinevad. Seinast-seina erineb aga teoste vormistuslik külg – must gigantne ülepaisutatud baroklik raam, industriaalne metall, juugendtapeet alusmaterjalina, või siis näiliselt täiesti tavaline õlimaal lõuendil täiesti pretensioonitus raamis.“ 

Laurentsius (Lauri Sillak) on lõpetanud 1996. aastal Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti osakonna. Aastal 1996 õppis Laurentsius tollases Tallinna Pedagoogikaülikoolis inglise filoloogiat ja aastatel 1987-1990 Tartu Ülikoolis kehakultuuri. Näitusetegevuses osaleb kunstnik aktiivselt alates 1993. aastast, lisaks rohkearvulistele isiknäitustele on Laurentsius osalenud ühisnäitustel Eestis, Saksamaal, Poolas, Venemaal, Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides ja Taanis. 1999. aastal omistati talle eesti maalikunsti kõrgeim autasu, Konrad Mäe preemia; 2014. aastal tunnustati tema loomingut Kristjan Raua nimelise kunstipreemiaga. 

Näituseid Toompea lossi kunstisaalis vahendab Eesti Kunstnike Liit.